Etitatu, 19 Januali
Esra a paka omutima waye mokukonakona omhango yOmwene nokulonga Ovaisrael eenghedimhango. — Esra 7:10.
Ngeenge owa shivwa mu ka longe naumwe komukonakonimbiibeli waye, osha fimana naave u lilongekidile oshitukulwa osho tashi ka kundafanwa. Dorin, omukokolindjila e likalekelwa, okwa ti: “Ohandi shi pandula, ngeenge oo handi i naye komukonakoni okwe lilongekidila oshitukulwa. Ohashi mu kwafele a ninge omatyekosha taa ti sha.” Shikwao vali, omukonakoni ota ka mona kutya amushe omwe lilongekida nawa, nokungaho otamu mu tulile po oshihopaenenwa shiwa. Nonande ito mono efimbo lokulilongekidila oshitukulwa filufilu, oto dulu okukonga efimbo u tale oitwa oyo ya fimana noku i kaleka momadiladilo. Eilikano ohali dana onghandangala ya fimana pekonakonombiibeli. Onghee diladila nawa komesho yefimbo osho to ka tya, ngeenge owa pulwa u ilikane. Kungaho, eilikano loye otali ka kala tali ti sha neenghono. (Eps. 141:2) Hanae wokoJapan oha dimbuluka omailikano oo a li haa ilikanwa komumwameme umwe oo a li ha longo pamwe naao ha konakona naye. Okwa ti: “Onda li nda didilika kutya omumwameme oo oku na ekwatafano la kola naJehova nonda li nda hala okukala nde mu fa. Onda li yo handi kala ndi udite ndi holike, ngeenge ta kwatele mo edina lange momailikano aye.” w21.03 9-10 ¶7-8
Etine, 20 Januali
Kala u na omukumo! Ou na yo okuhepaulula nge nomuRoma. — Oil. 23:11.
Jesus okwa li a shilipaleka omuyapostoli Paulus kutya ota ka fika kuRoma. Kakele kaasho, Ovajuda vamwe muJerusalem ova li va pangela omhangela va ponokele Paulus noku mu dipaa. Eshi omuwiliki wetangakwaita laRoma, Klaudius Lisias, a uda omhangela oyo, okwe uya a kwafele Paulus. Diva, Klaudius okwa li a tumina Paulus ongudu inene yovakwaita i mu amene noku mu findikila kuKesarea. Opo nee ngoloneya Feliks okwa li a yandja elombwelo opo Paulus “a nangelwe mombala yaHerodes.” Ovajuda, ovo va li va hala okudipaa Paulus, kava li vali tava dulu oku mu dipaa. (Oil. 23:12-35) Ashike Feliks okwa li a pingenwa po kungoloneya Festus, oo a li a hala “okuhokiwa kOvajuda.” Okwa pula Paulus a ti: “Owa hala okuya kuJerusalem u ka tokolwe moipafi yange?” Paulus okwa li e shii kutya otashi dulika a ka dipaelwe mo muJerusalem. Okwa ti: “Ohandi indile ndi ka pangulwe kOmukesari!” Festus okwa lombwela Paulus a ti: “Oto ka tokolwa kOmukesari molwaashi oye wa indila e ke ku tokole.” Diva, Paulus okwa li a ya kuRoma kokule nOvajuda, ovo va li va hala oku mu dipaa. — Oil. 25:6-12. w20.11 13 ¶4; 14 ¶8-10
Etitano, 21 Januali
“Omitima detu otadi tu hokololifa.” — 1 Joh. 3:20.
Inatu lya olusha lokuhakala tu udite ondjo. Pashihopaenenwa, vamwe ohava kala ve udite ondjo, omolwoinima oyo va ninga, ofimbo inava shiiva oshili. Vamwe ohava kala ve udite ondjo omolwomapuko oo va ninga konima eshi va ninginifwa. (Rom. 3:23) Oshoshili kutya otwa hala okuninga osho sha yuka. Ashike “atusheni ohatu ningi omapuko luhapu.” (Jak. 3:2; Rom. 7:21-23) Nonande ihatu kala twa hafa ngeenge tu udite ondjo, otashi dulu oku tu etela ouwa. Omolwashike mbela? Omolwaashi okukala tu udite ondjo otashi tu linyengifa tu kale twa hala okuninga omalunduluko notu kale twa tokola toko tuha endulule omapuko oo twa ninga nale. (Heb. 12:12, 13) Omafimbo amwe otashi dulika tu kale tu udite unene ondjo, nonande otwe livela ombedi notu shii kutya Jehova okwe tu dimina po. Okukala tu udite ngaho otashi dulu oku tu ehameka. (Eps. 31:10; 38:3, 4) Natu kale twa lungama tuha kale unene tu udite ondjo. Diladila ashike nghee Satana ta ka kala a hafa, ngeenge otwa teka omukumo, nonande Jehova oku tu hole nokwe tu dimina po! — Yelekanifa no 2 Ovakorinto 2:5-7, 11. w20.11 27 ¶12-13