INTERNETIKKUT ATUAGAATEQARFIK Watchtower
INTERNETIKKUT ATUAGAATEQARFIK
Watchtower
Kalaallisut
  • BIIBILI
  • BIIBILILERSAARUTIT
  • ATAATSIMIINNERIT
  • w89 1/10 qupp. 5-6
  • Arnaq inuunerluttoq ’nunap kunngiilu’

Immikkoortumi matumani isiginnaagassiaqanngilaq.

Ajoraluartumik isiginnaagassiap aanerani ajutoortoqarpoq.

  • Arnaq inuunerluttoq ’nunap kunngiilu’
  • Napasuliaq Alapernaarsuiffik — 1989
  • Qulequtaaqqat
  • Tamatumunnga assingusut
  • Arnaq inuunerluttoq piumatooq
  • Arnaq inuunerluttoq tusaamasaanerluttoq — Taassuma suujunnaarsitaanissaa
    Napasuliaq Alapernaarsuiffik — 1989
Napasuliaq Alapernaarsuiffik — 1989
w89 1/10 qupp. 5-6

Arnaq inuunerluttoq ’nunap kunngiilu’

KRISTUMIUUNERAQATIGIIT oqaluttuarisaanerat pissaanilissuit atorfilittaannik peqqusersusaaqatiginninnernik niueqatiginninnernillu ulikkaarpoq. Tamakku ilaannamininngui sammeriartigik. Kunngi upperisarsiornermik ikinnguteqarnerup ilagiinnillu katuullinit pilluaqqusaanerup iluaqutigineqarsinnaaneranik paasinnittoq tassaasimavoq Karlersuaq (Karl den Store, 742-814).

Ujarlerfissiami The New Encyclopædia Britannica-mi nassuiarneqarpoq paavip Karlersuaq, taassuma ataataa qatanngutaalu tanissimagai kunngit kinguaariit allat ’illikartinneqareernerisigut’ kinguaariit nutaat tunngavilerniarlugit. Ujarlerfissiaq ima ilanngussivoq: „Frankit [Karlersuup innuttai] paavillu langobardinut akerarinnillutik iligiinnerat pisumi tamatumanissaaq uppernarsarneqarpoq. . . . Karlip [kingorna Karlersuarmik taagorneqalersup] paasinasuarsimavaa silamiuni pissaaneqartut ilagiillu qanoq qanitsigisumik attaveqatigiinnerat.“

Paavi Leo III aalajangersimavoq Romap Kitaamiut Naalagaaffianni „Karl kaasarinngortinniarlugu“, ukiumilu 800-mi juullimi nalliuttorsiornermi Peterip oqaluffiani Romamiittumi pisumi niaqoruserpaa.

Arnaq inuunerluttoq piumatooq

Arnarli inuunerluttoq akilerneqartariaqarpoq. Babylonimut sinniisuusumut, Romamut, Karlersuup suna neqeroorutigisinnaanerpaa? „Italiap ilarujussuanut paavip naalaganngornissaanik ataatami neriorsuutigisimasaa . . . Peterip oqaluffiani Karlip uteqqippaa.“ Ujarlerfissiami tassani aamma ima allassimasoqarpoq: „Kaasarip politikki tunngavigalugu upperisarsiornera pissutigalugu naalagaaffik ilagiillu atorfeqarfittut anersaakkullu ataasinngoriartuaarsimapput.“

Upperisarsiornerup silarsuarmi pissaanilinnut qanoq sunniuteqartigisimassusianut assersuut alla tassaavoq Englandimi kardinali Wolsey (1475-1530). The New Encyclopædia Britannica-mi nalunaarutigineqarpoq taanna tassaasimasoq „kardinaliullunilu naalagaaffimmi atorfilik tuluit kunngiata Henrik VIII-ip naalakkersuinerani oqartussaaqataaqisoq. . . . 1515-imi decemberiugaa Wolsey tassaalerpoq Englandimi ministeriuneq. . . . Wolseyp silamiunut ilagiinnullu pissaanersuani atorlugu pisuussutinik taamaallaat kunngip pisuussutaanit akimorneqarsimasunik katersuisimavoq.“ Assersuutit sarĸúmersitat-ni atorneqartut atussagaanni atortittartut piumaneqarnerusut akisunerusumik akileqqusarput.

Upperisarsiornerup naalagaaffimmut attuumassuteqartunut sunniuteqarsimaneranut assersuutissaq alla tassaavoq franskeq kardinaliullunilu hertugi Richelieu (1585-1642). Taanna pissaanilissuusimavoq pisuussutinillu „allaat taamani najoqqutassat naapertussagaanni amerlalluinnartunik katersuisimasoq,“ Encyclopædia Britannica-mi taama allassimasoqarpoq.

Richelieu kardinalimit allamit, Jules Mazarinimit (1602-61), Ludvig XIV-p kunngiunerata nalaani ministeriunerusimasumit, kingoraarneqarpoq. Naak palasiunngikkaluarluni 1641-mi paavi Urban VIII-mit kardinalinngortinneqarpoq. Aammattaaq kardinali Mazarin pisuunngorniarluni ilungersorsimavoq. Hagerups Leksikon-imi ima oqaatigineqarpoq: „Taassuma naalakkersuinera akiliilluni peqquserlutsitsinernik peqquserluttuliornernillu assuarnaatissaqaqaaq. Pisuussutinik amerlangaartunik qimataqarpoq.“

Aammattaaq ullumikkut eqqunngitsumik upperisarsiorneq pisuussutinik katersuivoq naalakkersuinermillu suliaqartut sunnerniartarlugit, aammalu, ajornanngikkaangat, aalajangersaaffiginiartarlugit. Tamatumunnga assersuutissaq nuimasoq tassaavoq katuullit peqatigiiffiat isertugaqarniartartoq Opus Dei (latinerisut: Guutip suliaa), maanna paaviusumit iluarisaasoq, aammalu, atuakkiortoq Lawrence Lader naapertussagaanni, „politikkimut kommunistiussutsimut akerliusumut talerpilliuniartumullu akuliusimalluinnartoq“. Peqatigiiffiup gymnasiani universitetinilu atorlugit katuullit inuusuttut silassorissortaasa silassorissusiat iluanaarniutissanngortittarpaa, kingorna naalagaaffiup suliffeqarfiutaani, silarsuarmi aningaasaqarnermut attuumassuteqartuni aammalu tusagassiuutini nuimasumik atorfinitsittarlugit. Kisermaassilluni naalakkersuisup katuuliusup fascistiusullu, Francop, naalakkersuinerata nalaa Spaniami Opus Deip peruttulerfigisimavaa. Naalakkersuisoqatigiivini 19-iusuni piffissap ilaani qulit Opus Deimut ilaasortaasimapput.a

USA-mi tv-iivangkilistit uissuumminartumik pisuussuteqartutut akimarpaluttumillu inooriaaseqartutut ilisimaneqarput. Palasit naaggaartut ilaat naalakkersuinermik suliaqalersimapput allaallu præsidentitut atorfinnik anguniagaqarsimallutik. Naak arnaq inuunerluttutoqarsuaq uppereeraluarluni qularutissaanngilaq suli atisani allanngorartillugit pissaanerup pisuussutillu mamaat iluarusuutigiuarlugillu naalagaaniartuarmat. — sarĸúmersitat 17:4. (wD 1/4 89)

[Quppernerup ataani ilanngussaq]

a Paasissutissat amerlanerusut Opus Deimut ilagiillu naalakkersuinermut akuliusimanerannut tunngasut atuakkani Hot Money and the Politics of Debt-imi, R. T. Naylorimit aammalu Politics, Power, and the Church-imi, L. Laderimit, nassaassaapput.

[Qupp. 6-mi assiliartaq]

Kardinalit Wolseyp, Mazarinip aamma Richelieup naalagaaffimmut kiffartornertik pisoorsuannguutigisimavaat

[Suminngaanneernera]

Assit: Culver Pictures

    Kalaallisut (1985-2026)
    Aniffissaq
    Iserfissaq
    • Kalaallisut
    • Ingerlateqqiguk
    • Inissiissutit
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Atuinermut piumasaqaatit
    • Paasissutissanik atueriaaseq
    • Nammineq inissitassat
    • JW.ORG
    • Iserfissaq
    Ingerlateqqiguk