LUMINGU LUA DIA 4-10/5/2026
MUSAMBU WA 53 Didilongolola bua kuyisha
Lengeja ndongeshilu webe paudi mu buambi
‘Yisha dîyi, wenza nunku ne lutulu luonso ne dimanya kulongesha.’—2 TIM. 4:2.
LUNGENYI LUNENE
Malu asatu a kuenza bua kumanya mua kulongesha bimpe patudi mu buambi.
1. Tudi ne bua kulonga mua kuenza tshinyi? Bua tshinyi? (2 Timote 4:2) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
YEZU wakambila bayidi bende ne: ‘Nuvuije bantu bayidi, nubalongesha mua kutumikila malu onso andi munuambile.’ (Mat. 28:19, 20) Mêyi aa adi aleja ne: bena Kristo bonso badi ne bua kulongesha bantu. Tudi bamanye ne: Yehowa utu ukoka bantu badi “bakaje muoyo wabu bimpe” kudiye, ne banjelu batu batufikisha kudi bantu abu. (Bien. 13:48; Yone 6:44; Buak. 14:6) Nansha nanku, bidi bikengela tulonge mutudi mua kulongesha bantu. Tuangate tshilejilu tshia mupostolo Paulo ne mupostolo Bânaba. Bible udi uleja ne: pavuabu bayishe mu nsunagoga wa mu Ikonio, bavua ‘bakule mu mushindu uvua mufikishe musumba munene wa bena Yuda ne bena Greke ku dilua bena kuitabuja.’ (Bien. 14:1) Kakuyi mpata, Paulo ne Bânaba bavua balonge mua kulongesha bantu. (Bala 2 Timote 4:2.) Mbimpe bena Kristo bonso balonge pabu mua kulongesha bantu bimpe.
Tshilejilu tshia Yezu ne bayidi bende, bu mudi mupostolo Paulo ne mupostolo Bânaba, tshidi mua kutuambuluisha bua ‘kumanya kulongesha’ bantu (Tangila tshikoso 1)
2. Bua tshinyi bamue bena Kristo badi mua kuela meji ne: kabena mua kufika ku dilengeja ndongeshilu wabu?
2 Bamue bena Kristo badi mua kuela meji ne: kabena mua kufika ku dilengeja ndongeshilu wabu anu bualu ki mbalonge kalasa ka bungi anyi bualu kabatu bamanye kumvuija malu bimpe to. Bamue bantu badibu batele mu Bible bavua pabu bela meji mushindu au. (Ekes. 4:10; Yel. 1:6) Bakuabu badi bela meji ne: ki mbamanye kulongesha, bualu ki mbapatule bipeta bimpe bu bena Kristo nabu bakuabu to. Tumanyayi ne: bantu bonso batuatuilangana nabu kabakuitaba bua kuteleja lumu luimpe to. Ki nganu mushindu utudi tulongesha bantu udi mua kubasaka bua kututeleja anyi kubenga kututeleja to. Anu mutukadi baleje, Yehowa ne banjelu bende batu batufikisha kudi bantu badi bakaje muoyo wabu bimpe. Nansha nanku, tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kuyisha bantu lumu luimpe mu mushindu muimpe menemene. Ke bualu kayi mu tshiena-bualu etshi netuakule bua malu asatu atudi mua kuenza bua kulengeja ndongeshilu wetu patudi mu buambi.
TABALELA BANTU BAUDI UYISHA
3. Ntshinyi tshivua tshienza bua Yezu ikale ulenga mioyo ya bantu bavuaye uyisha?
3 Bible udi wamba ne: Yezu uvua “mumanye tshivua munda mua muntu.” (Yone 2:25) Bidi biumvuija ne: uvua mumanye muvua bantu bela meji ne tshivua tshibasaka bua kuela meji au. Uvua ufika ku dilenga mioyo ya bantu bualu uvua mumanye bivuabu nabi dijinga, bu mudi buludiki ne busambi. Uvua mumanye kabidi ne: bamfumu ba bitendelelu bavua babakoleshile malu ne mikenji mipite bungi. (Mat. 9:36; 23:4) Nunku pavuaye muenze Muyuki wende wa pa mukuna, uvua mulongeshe bantu malu avua makaje nsombelu wabu. Bantu ba bungi bavua basue kumuteleja bualu uvua wamba malu avua ne mushinga kudibu.
4. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tutabalela bantu batudi tuyisha? (Tangila kabidi bimfuanyi.)
4 Bua tuetu kuleja ne: tudi tutabalela bantu batudi tuyisha, mbimpe tudienzeje bua kumanya malu adi abatatshisha. Bu mutudi mu ndongoluelu wa malu mubi wa Satana eu, muntu yonso utudi tuyisha udi ne buende bualu budi bumutatshisha. Tuetu tuvuluka bualu ebu, nebitusake bua kuambuluisha bantu ba mu teritware wetu. Tshilejilu, kudi bualu kampanda budi buenzeke mu teritware wetu budi busamisha bantu mutu anyi? Bamue baledi badi basamisha mutu bua malu mabi adi mafuane kufikila bana babu mu tulasa anyi? Mbikole bua bantu kupeta midimu ya kuenza anyi? Teta kudifuanyikijila mudi nsombelu wa bantu badi kabayi bamanye malu mimpe adi Bible mulaye padibu batuilangana ne “bikondo bia malu makole.”—2 Tim. 3:1; Yesh. 65:13, 14.
Dienzeja bua kumanya malu adi bantu baudi ulongesha basamishila mutu ne ubatabalele (Tangila tshikoso 4)
5. Mmunyi muvua Yezu mushilangane ne bafalese pavuaye uyisha? (Matayi 11:28-30)
5 Yezu uvua munange bantu, ne bavua bamanye ne: uvua ubatabalela, bualu uvua ubenzela malu mimpe. Uvua mushilangane ne Bafalese bualu bobu bavua balengulula bantu ne babenzela malu mabi. (Mat. 23:13; Yone 7:49) Kadi Yezu uvua wenzela bantu malu ne bulenga ne uvua ubanemeka. Uvua “mupole malu ne mupuekele mu muoyo,” ke bualu kayi uvua mulongeshi muimpe. (Bala Matayi 11:28-30.) Mbimpe tuetu petu tuenzele bantu batudi tuyisha malu mimpe ne tubanemeke.
6. Bantu bobu babenga kuteleja mukenji wetu anyi bawuluisha, mmunyi mutudi mua kubenzela malu mimpe ne kubanemeka?
6 Bamue bantu bobu babenga kuteleja mukenji wetu anyi mene bawuluisha, ntshinyi tshitudi mua kuenza? Yezu ki mmutulongeshe bua tuluishangane nabu to, kadi mmutuambile bua ‘tuenzele badi batukine malu mimpe,’ ‘tubeneshe badi batuela mulawu,’ ne ‘tusambile too ne bua badi batupenda.’ (Luka 6:27, 28) Tuetu bamanye ne: kudi mua kuikala malu adi abasaka bua kubenga kututeleja, nebikale bipepele bua tuetu kubenzela malu mimpe. Bushuwa, bamue bantu batu batuluisha bua tulekele kuyisha. Bua bakuabu bobu, ntatu idibu nayi mu mêku abu anyi malu makuabu bidi mua kubapangisha bua kututeleja, kabiyi anu ne: badi netu tshilumbu to. Pamuapa badi babenga kututeleja bualu tudi balue kubayisha tshikondo tshibi. Mu nsombelu yonso eyi, mbimpe tutumikile mubelu eu: “Mêyi enu ikale mashême misangu yonso, mela mukele, bua numanye munudi ne bua kuandamuna muntu yonso.” (Kolos. 4:6) Tuetu tutabalela bantu ne bamanye ne: badi ne malu adi abatatshisha, nebituambuluishe bua kubenga kufiika munda lukasa, kadi netukebe mua kubalongesha malu adi mua kubambuluisha.
EYEMENA DÎYI DIA NZAMBI
7. Mmunyi muvua Yezu muleje ne: uvua weyemena Dîyi dia Nzambi pavuaye ulongesha bantu? (Yone 7:14-16)
7 Yezu kavua ulongesha bantu ngenyi yende to. Uvua wangatshila malongesha ende mu Dîyi dia Nzambi, ne uvua ubalongeshawu mu mushindu mupepele bua bawumvue bimpe ne bikale baavuluka. Bible udi utuambila ne: Yezu “uvua ubalongesha bu muntu uvua ne bukokeshi, kadi ki mbu bafundi to.” Bantu “bakakema” bua mushindu uvuaye ulongesha au. (Mâko 1:22) Bafundi ba mu matuku a Yezu bavua balongesha bantu malu avua balongeshi bakuabu ba malu a nzambi bavua bende lumu bambe. Bavua benza nanku bua kushindika bivuabu balongesha abi. Kadi Yezu yeye uvua ulongesha bantu anu malu a mu Dîyi dia Nzambi. Bu muvuaye mufume mu diulu muvuaye musombe ne Nzambi, si uvua mua kuenza bua bantu bamone muvuaye ne meji ne muvuabu bobu kutupu. Kadi kakenza nanku to. Uvua wangatshila malu mu Dîyi dia Nzambi bua kubalongesha tshivua Nzambi musue bua benze. (Bala Yone 7:14-16.) Yezu mmutushile tshilejilu tshimpe tshia kulonda.
8. Mmunyi muvua mupostolo Petelo muidikije Yezu?
8 Bayidi ba Yezu bavua pabu beyemena Dîyi dia Nzambi pavuabu balongesha. Tshilejilu, tuakule bua muyuki uvua mupostolo Petelo muenze mu Pentekoste wa mu 33 B.B. Kavua mulonge kalasa ka bungi to. Nansha nanku, wakatela mêyi a bungi a mu Mifundu ya tshijila bua kumvuija bantu muvua Yezu mukumbaje tshikavua Nzambi muambe. (Bien. 2:14-37) Pakajikijaye muyuki au, “bantu bakitabuja dîyi diende ne disanka bakabatijibua, ne dituku adi bantu batue ku 3000 bakakumbajibua.”—Bien. 2:41.
9. Bua tshinyi mbimpe tueyemene Dîyi dia Nzambi patudi tulongesha bantu?
9 Dîyi dia Nzambi ke tshintu tshimuepele tshidi mua kutuambuluisha bua kulenga mioyo ya bantu. (Eb. 4:12) Nunku tudi ne bua kubadila bantu Bible patudi tubalongesha. Tudi basue ‘kuyisha dîyi’ dia Nzambi, ki nngenyi yetu to. (2 Tim. 4:2) Nsumuinu 2:6 udi wamba ne: “Yehowa muine udi ufila meji; mukana muende mudi mupatuka dimanya ne dijingulula dia malu.” Nunku patudi tulongesha bantu malu a mu Dîyi dia Nzambi, mbienze anu bu ne: tudi tulekela Yehowa wakula. (Mal. 2:7) Tudi basue bua bantu bamanye ne: mibelu ya mu Bible mmipite kule ne kule mubelu kayi wonso udi muntu mua kufila. Malu adi mu Bible nga kudi Mufuki wetu, ne adi atuambuluisha bua kuenza malu adi amusankisha ne atupetesha petu ne disanka.—2 Tim. 3:16, 17.
10. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua mulongi wa Bible amone ne: malu adiye ulonga nga mu Bible?
10 Paudi udilongolola bua kuya kulonga ne muntu, ela meji a mvese iudi mua kumuleja bua amanye tshitu Bible ulongesha. Nansha muudi mua kumuleja bimfuanyi anyi filme bua kumulongesha malu kampanda, mbimpe amone ne: udi utamba kuimanyina pa tshidi Bible wamba. Nunku mubadila mvese idi ishindika ngenyi minene ne umuambuluishe bua elangane meji a tshidiyi mua kumulongesha. Paudi umvuija bimfuanyi ne filme, enza bua amone malongesha a mu Bible adimu. Kabiena bikengela wakule bia bungi anyi umubadile mvese mipite bungi bua kukumbaja tshipatshila atshi to. Kadi pesha mulongi dîba dia kumvua tshidi mvese yonso unudi nubala wamba, ne nudi mene mua kumubalulula biobi bikengela kuenza nanku. Dîba adi, katuakuikala anu balongeshi ba malu a mu mikanda, ba bimfuanyi anyi ba malu adi mu filme to, kadi netuikale balongeshi ba Bible.—1 Kol. 2:13.
11-12. a) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuleja ne: tudi lutulu ne mulongi wetu wa Bible? (Bienzedi 17:1-4) (Tangila kabidi tshimfuanyi.) b) Mmunyi mutudi mua kuambuluisha bamue bantu batu kabayi banji kumona Bible ne kabayi bamanye malu adimu?
11 Biobi bikolela mulongi webe wa Bible bua kuitaba dilongesha kampanda, tungunuka ne ‘kumuyisha dîyi ne lutulu luonso.’ Bantu bonso kabatu baya kumpala mu mushindu wa muomumue to. Bamue balongi badi mua kuikala dijinga ne tshipolu kampanda bua kushishabu kumvua malongesha kansanga. Vuluka ne: Paulo wakayisha bena Yuda ba mu Tesalonike misangu ne misangu, ubeleshisha meji ne malu a mu Mifundu. Ke bualu kayi bamue bakumvua bivuaye ubalongesha.—Bala Bienzedi 17:1-4.
12 Mushindu mukuabu wa kuleja ne: tudi ne lutulu ngua kuela mulongi wetu nkonko ne kumupesha dîba bua andamune. Dienzeja bua kumuteleja ne ntema yonso ne bua kumvua tshidi ngelelu wende wa meji. Pashishe balayi mvese misunguluke bua umufikishe ku diumvua tshidi Nzambi wamba bua bualu bunudi nulonga. Bualu bukuabu, bamue bantu ki mbamanye malu adi mu Bible to. Nunku udi mua kubaleja malu adi mu tshitupa tshia ne: “Mua kumanya malu a mu Dîyi dia Nzambi” tshidi mu Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia bua kubumvuija malu kampanda a mushinga adi Bible wakuila. Pamuapa udi mua kumubadila mvese umue anyi ibidi idi mu lukonko lua 15 bua kumuleja mudi Bible mua kumupetesha disanka. Nunku wewe wambuluisha mulongi webe wa Bible bua kumona mudi Bible ne mushinga, neatumikile bidiye ulonga ne neajinge bua kumanya malu makuabu.
Mulongeshi mupiluke utu uteleja bikole, katu utamba kuakula to (Tangila tshikoso 11-12)
MUAMBULUISHA BUA AMANYE YEHOWA
13. Patudi tulongesha, tudi ne bua kutamba kuakula bua nganyi? Fila tshilejilu.
13 Tshipatshila tshietu ntshia kuambuluisha bantu bua bamanye Yehowa ne balue balunda bende. (Yak. 4:8) Tudi mua kufuanyikija mudimu wetu ne tshitu tshienzeka padi muntu ne torshe, utuila muntu mukuabu panshi butuku bua amone tshintu kampanda. Padiye wenza nanku, kena udikenkesha yeye to, kadi udi ukenkesha tshintu tshidi panshi atshi. Bia muomumue, patudi tulongesha, mbimpe tutume ntema ya balongi kudi Yehowa, ki nkutudi tuetu to.
14. Mmunyi mutudi mua kuambuluisha mulongi wetu wa Bible bua kuenza malu adi asankisha Yehowa?
14 Paudi ulonga Bible ne muntu, muambuluisha bua apete dijinga dia kusankisha Yehowa. (Nsu. 27:11) Dijinga diebe kadikadi dia kumuambuluisha patupu bua kuenza tshidi tshimpe ne kuepuka tshidi tshibi anu bua alue Ntemu wa Yehowa to, kadi dikale dia kumuambuluisha bua ashintuluke bua kusankisha Yehowa. Tshilejilu, biobi bimukolela bua kulekela tshikadilu kampanda tshibi, muebeja ne: “Bua tshinyi Yehowa mmukine tshikadilu etshi? Bua tshinyi udi ukulomba bua ulekele bualu buudi wewe munange ebu? Mmunyi mudi tshidiye ukulomba bua kuenza etshi tshileja ne: mmukunange?” Wewe wambuluisha mulongi webe wa Bible bua atambe kuela meji a ngikadilu ya Yehowa ne tshidiye, neafike ku dimona ne: Yehowa mmumunange bikole. Nunku yeye pende neamunange ne neikale ne dijinga dia kuenza malu adi amusankisha.
TUNGUNUKA NE KULENGEJA NDONGESHILU WEBE
15. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kutungunuka ne kulengeja ndongeshilu webe?
15 Mbimpe wikale ulomba Yehowa bua akufikishe ku diela meji a tshia kuenza bua kulengeja ndongeshilu webe. (1 Yone 5:14) Wewe mumane kusambila, keba tshia kuenza bua Yehowa akuambuluishe. Ke bualu kayi bidi bikengela wikale ne ntema mu bisangilu mudi Yehowa utulongesha mua kulongesha bakuabu ne wikale utumikila biudi ulongamu paudi uyisha. Ikala ulomba bana betu batu balongesha bimpe bua baye kukufila paudi uya kulonga ne mulongi webe wa Bible. Pashishe wikale ubebeja tshiudi mua kuakaja. Ela meji a tshidi mulongi webe wa Bible mumanye ne a tshidiye kayi mumanye bua tshiena-bualu tshinualonga. Teta kudifuanyikijila mumvuaye bua malu awamumvuija. Pashishe panuikala nuenda nulonga, mufikisha ku dimona buimpe bua bidiye ulonga ne malu mimpe adi Yehowa mulaye. Bidi mua kumusaka bua kudia bulunda ne Yehowa ne kupeta disanka dilelela.—Mis. 1:1-3.
16. Tuetu tutungunuka ne kulengeja ndongeshilu wetu, netupete tshinyi?
16 Kulongesha bakuabu malu a Yehowa mbumue bua ku malu adi atupetesha disanka dia bungi lelu. Mu bulongolodi bupiabupia, netuikale ne bantu ba bungi ba kulongesha. Nunku tutungunukayi ne kutabalela bantu batudi tuyisha, tueyemenayi Dîyi dia Nzambi, ne tuambuluishayi bantu bua bamanye Yehowa. Au ke mushindu utudi mua kulengeja ndongeshilu wetu patudi mu buambi.
MUSAMBU WA 65 Ndaku anu kumpala!