LUMINGU LUA DIA 18-24/5/2026
MUSAMBU WA 35 “Nukebe mua kumanya malu adi ne mushinga”
Mua kuepuka ditanaji
“Tungunukayi ne kujingulula tshidi disua dia Yehowa.”—EF. 5:17.
LUNGENYI LUNENE
Mua kudifila mu malu a mu nyuma nansha mudiku malu adi mua kutubueja mu ditanaji.
1-2. Mmunyi mudi bualu bua mushinga mua kutubueja mu ditanaji?
FUANYIKIJABI ne: udi wendesha mashinyi, katupa aka bakubikila ku telefone. Nansha wewe wela meji ne: muntu udi ukeba bua umuambuluishe, kuakuitaba to, bualu udi mumanye ne: bidi mua kukubueja mu ditanaji. Tshilejilu etshi tshidi tshileja ne: kudi malu a bungi mu nsombelu wetu adi mua kutulomba bua tusungule tshidi ne mushinga menemene.
2 Tuetu bonso tutu ne malu a bungi a mushinga a kuenza. Kadi tudi bamanye bimpe ne: kudifila mu dienza malu a mu nyumaa ke kudi ne mushinga wa bungi menemene. (Mat. 6:33) Ke bualu kayi, tutu tuela meji bimpe bua tshidi mua kutupangisha bua kuenza malu adi ne mushinga.—Nsu. 4:25; Mat. 6:22.
3. Mmalu kayi atuakuila mu tshiena-bualu etshi atuambuluisha bua kubenga kubuela mu ditanaji?
3 Katutu basue bua tshintu nansha tshimue tshitupangishe bua kuenza malu etu a mu myuma to. Nansha nanku kudi malu a bungi adi mua kutubueja mu ditanaji. (Luka 21:34-36) Nunku bua kubenga kubuela mu ditanaji, tuakulayi bua 1) amue malu adi mua kutubueja mu ditanaji, 2) tshivua Yezu muenze bua kubenga kubuela mu ditanaji, ne 3) tshitudi petu mua kuenza lelu eu bua kubenga kubuela mu ditanaji.
MALU ADI MUA KUTUBUEJA MU DITANAJI
4-6. Mmalu kayi adi mafuane kutubueja mu ditanaji bipepele?
4 Tuetu bonso tutu ne malu a bungi a mushinga a kuenza. Tshilejilu, tudi mua kuikala tusamisha mutu bua makanda etu a mubidi anyi bua malu kampanda atudi ne bua kuenza buetu tuetu anyi bua bena mu mêku etu. Mu bulelela, malu onso aa adi ne mushinga, ne mbimpe tuakumbaje. Kadi adiku mua kutubueja mu ditanaji anyi? Neatubueje mu ditanaji tuetu baateke anu mu meji ne tupitshisha dîba dia bungi mu dienza malu aa, bitupangisha ne dîba dia kuenza malu makuabu.
5 Bualu bukuabu, ba bungi ba kutudi mbasombele miaba idibu benzelangana malu ne tshikisu, idibi bikole bua kupeta makuta a kusumba biakudia, anyi miaba idi masama mabudike. (2 Tim. 3:1) Padi malu a nunku atukuata, tudi mua kudiumvua bazengele, katuyi ne mushindu wa kumbushaku meji to.
6 Pamuapa tudi mua kuikala bamanye bantu bavua batuilangane ne ntatu mikole ivua minyange nsombelu wabu. Tudi tumvua bipepele tshivua tshienze bua bikale ne kanyinganyinga. Yehowa kavua mufuke bantu bua bikale bakenga anyi batata ne tunyinganyinga to. Bamue badi mene bela meji ne: bua ntatu mikole idibu nayi, kabena mua kupeta kabidi nsombelu muimpe to. Ke bualu kayi mbaditue mu dienza malu adi abasankisha, benza bionso abi anu bua kupua ntatu yabu muoyo. Ntshinyi tshitudi mua kuenza biobi ne: tudi petu ne nsombelu bu wa bantu abu? Tuakulayi bua tshivua Yezu muenze bua kubenga kubuela mu ditanaji ne mutudi mua kumuidikija.
TSHIVUA YEZU MUENZE BUA KUBENGA KUBUELA MU DITANAJI
7. Mmalu kayi avua mua kubueja Yezu mu ditanaji?
7 Kudi malu a bungi avua mua kubueja Yezu mu ditanaji, bu mudi nsombelu uvua nende bantu ne malu a tshididi. Tshikondo atshi, bantu ba bungi bavua bapele ne bavua ne masama. (Mat. 14:14; Mâko 14:7) Bavua kabidi babakengesha kudi bena Lomo ne kudi bena Yuda nabu bakuabu. Pakamonabu ne: Yezu uvua ne bukole bua kuenza bishima, bakajinga kumuteka mukalenge. (Yone 6:14, 15) Bualu bukuabu, Satana wakateta Yezu, kumulejaye kajila ka tshikoso bua kulua mukalenge wa buloba bujima. (Mat. 4:8, 9) Mupostolo Petelo, umue wa ku balunda ba Yezu ba pa muoyo, wakamusaka umue musangu bua kulonda njila uvua umueneka mupepele, umuambila ne: “Mukalenge, diumvuilaku luse.”—Mat. 16:21, 22.
8. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Yezu bua kubenga kubuela mu ditanaji?
8 Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Yezu bua kubenga kubuela mu ditanaji? Mmalu asatu aa: Bua kumpala, uvua umona malu mutu Yehowa uamona. (Yone 8:28; 14:9) Buibidi, uvua udifila mu malu a mu nyuma. (Mat. 9:35) Buisatu, uvua mumanye bimpe malu avua ne mushinga menemene. (Yone 4:34) Wakabenga tshivua Satana mumuambile bua kuenza. Nansha muvua Petelo umueneka bu ne: uvua ne meji a kumuambuluisha, wakabenga tshivua Petelo umuambila atshi bualu katshivua tshipetangana ne disua dia Yehowa to. (Mat. 4:10; 16:23) Yezu kavua ulekela ngelelu wa meji wa bantu, bivuabu bamba anyi benza bimupangisha bua kuenza disua dia Yehowa to. Bushuwa, malu adi mua kutubueja mu ditanaji lelu adi mua kushilangana ne avua Yezu mutuilangane nawu. Kadi tuetu bamuidikije, katuakubuela mu ditanaji to.
TSHIA KUENZA BUA KATUBUEDI MU DITANAJI
9. Efeso 5:17 udi utulomba bua kuenza tshinyi?
9 Tuikalayi tumona malu mudi Yehowa uamona. Tuetu tuenza nanku, nebituambuluishe bua ‘kutungunuka ne kujingulula tshidi disua dia Yehowa.’ (Bala Efeso 5:17.) Mvese eu udi utulomba bua kubala Dîyi dia Nzambi ne kuelangana meji a bitudi tubala bua tumanye malu adi amusankisha. Dîba adi nansha Bible yeye kayi wakula bua nsombelu utudi tuetu nende, tudi mua kujingulula tshidi Yehowa musue bua tuenze. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu nebituambuluishe bua kumanya mudi Yehowa wela meji ne netuikale pabuipi bua kulonda ngelelu wende wa meji au.
10. Mmunyi mudi bilejilu bia bantu badibu bakuile mu Bible mua kutufikisha ku dimanya mutu Yehowa umona malu?
10 Tuetu tuelangana meji a bilejilu bia bantu badibu bakuile mu Bible bidi bileja muvua Yehowa ubambuluisha ne dinanga, netumanye bimpe mutuye umona malu. (Yel. 45:5) Nunku patudi tubala miyuki ya buena ayi mu Bible, mbimpe tudiebeje ne: ‘Ntshinyi tshidi bualu ebu bundongesha bua Yehowa? Mmalu kayi andi ne bua kuakaja bua ntuadije kumona malu anu bu Yehowa?’ Tudi bamanye ne: meji a Yehowa mmapite etu kule ne kule. (Yesh. 55:9) Ke bualu kayi tutu tumulomba bua atulongeshe mua kuenza disua diende. (Mis. 143:10) Tutu tumulomba kabidi bua atuambuluishe tuikale tumona malu anu bu yeye.—1 Yone 5:14.
11. Ntshinyi tshidi Yehowa musue buetu tuetu?
11 Bu mudi nshikidilu ne bua kulua, Yehowa mmusue ne: tuikale badilongolole. Ke bualu kayi ki mmusue bua tushale mu ditanaji to. (Mat. 24:44) Ki mmusue bua tulekele tunyinganyinga tutudi natu tutupuila panshi to. (Mat. 6:31, 32) Nunku biobi ne: tudi tusamisha mutu bua makanda etu a mubidi, bua mudimu utudi tuenza, bua muaba wa kusombela anyi bua malu a mu dîku dietu, Yehowa udi utupesha mibelu mimpe ya tshitudi mua kuenza. Tuetu bamulombe bua atupeshe meji ne bukole bua tutue ntatu yetu tshiadi, neatupeshabi.—Mis. 55:22; Nsu. 3:5-7.
12. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kuikala ne disanka nansha padi malu mabi enzeka? (Matayi 5:3)
12 Difila mu malu a mu nyuma. Tuetu bonso tutu tusamisha mutu bua malu adi enzeka pa buloba apa, kadi katuena mua kuapangisha bua kuenzeka to. Nunku mbimpe tudifile mu mudimu wa Yehowa bua katutambi kusamisha mutu bua malu au to. Tuetu tudifila bua kukolesha bulunda buetu ne Yehowa, netuikale ne disanka bualu uvua mutufuke bua tuikale balunda bende. (Bala Matayi 5:3.) Kulonga Bible, Dîyi diende ne kuenza tshionso tshitudi mua kuenza mu mudimu wende nekutuambuluishe bua kushemesha bulunda buetu nende abu. Kuenza nanku kudi kumusankisha bualu tudi tuenza malu bimpe ne dîba dietu.—Nsu. 23:15.
13. Leja mutudi mua kuenza malu ‘bimpe bitambe ne dîba dietu.’
13 Tuetu bena Kristo tudi badisuike bua kuenza malu ‘bimpe bitambe ne dîba dietu.’ (Ef. 5:15, 16) Mvese eu kena anu wakula bua mutudi mua kuenza mudimu bimpe ne dîba dietu bua malu etu a ku dituku to. Kadi udi utulomba bua tutabalele mushindu utudi tuenza malu ne dîba dietu kumpala kua Yehowa kubutula ndongoluelu wa malu eu. Mmushindu kayi utudi mua kuenza malu bimpe bitambe ne dîba dietu? Tuetu tupitshisha dîba dia bungi ku diteleja ngumu mibi ku tshisanji anyi ku TV peshi ku diyibala mu bikandakanda, bidi mua kutubueja mu ditanaji, kututekesha mu mikolo, ne kukepesha tshisumi tshitudi natshi bua mudimu wa Yehowa. Kadi tuetu katuyi tuenza nanku, mbimpe be! Netuikale ne dîba dia bungi ne makanda bua kuenzela Yehowa mudimu. Mbimpe tuele kabidi meji a kuvudija mudimu wetu wa buambi. Tshilejilu, tudi mua kudienzeja bua kukeba bantu ba bungi ba kupinganyina. Mbiumvuike bimpe ne: bidi bikengela tubabidile mpunga yonso udi umueneka bua kuambuluisha bantu bua “bapandishibue ne bafike ku dimanya dijalame dia bulelela.”—1 Tim. 2:4.
14. Kudifila mu malu a mu nyuma kudi kutuambuluisha mushindu kayi? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
14 Tuetu badifile mu malu a mu nyuma, nebituambuluishe bua kuikala anu bavuluke tshidi tshienza bua kuikale malu mabi a bungi pa buloba. Dîba adi katuakusamisha mutu bikole patuamona malu a tshikisu, bupele anyi bipupu bia masama to, bualu Bible ukavua mulaye ne: malu onso au avua ne bua kuenzeka. Malu aa kaatuenji buôwa, tushala mu ditanaji to, bualu Yehowa ukadi pa kuvuija buloba ebu Mparadizu. Tutungunukayi anu ne kueyemena Yehowa bua atuambuluishe bua kunanukila, katuyi mua kulubakana to.—Mis. 16:8; 112:1, 6-8.
Nansha mudiku malu adi akebesha bimvundu pa buloba, mbimpe tudifile tuetu mu malu a mu nyuma (Tangila tshikoso 14)b
15. Kuikala ne “meji majalame” kudi kutuambuluisha mushindu kayi? (1 Petelo 4:7)
15 Ikala muvuluke malu adi ne mushinga wa bungi. Bantu ba bungi mbadine ne kasuki mu malu a dijikija lutetuku pamutu pa kuela meji a mukadi nshikidilu mulembelele. Kujikija lutetuku ki nkubi to, kadi “meji majalame” neatuambuluishe bua kubenga kudinamu ne kasuki bu bena panu. (Bala 1 Petelo 4:7.) Kuikala ne “meji majalame” kudi kumvuija tshinyi? Kudi kumvuija kuikala ne busunguluji buatusaka bua kubenga kupitshisha dîba dia bungi mu malu au, kadi kuangata mapangadika mimpe.—2 Tim. 1:7.
16. Nansha pakavua Yezu pa kufua, mbualu kayi buvuaye muvuluke?
16 Yezu uvua anu mumanye ne: kueyemena Yehowa ne muoyo mujima ne kuenza disua diende ke malu avua ne mushinga wa bungi menemene. Nansha pakavuaye pa kufua, uvua anu muvuluke bualu abu. Ke bualu kayi wakasambila bikole. Kadi bayidi bende bavua balala dîba adi, pamutu pa kusambila bua kushalabu batabale. Bavua “bapungile bua dibungama” divuabu nadi.—Luka 22:39-46; Yone 19:30.
17. Bua tshinyi bantu ba bungi batu babuela ku Enternete? Mmushindu kayi udi kubuelaku mua kutubueja mu ditanaji? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
17 Kudi bikondo bitudi petu mua kudiumvua batshioke anu bu bayidi ba Yezu. Malu adi enzeka mu matuku a ku nshikidilu aa adi mua kutukebela tunyinganyinga. Ke bualu kayi bantu batu batamba kubuela ku Enternete bua kupua malu abu muoyo. Batu bayukila ne balunda babu anyi balela babu, bapeshangana ngumu, batuminangana foto ne bambilangana malu makuabu. Batu kabidi batangila filme ya bungi ne banayaku manaya kampanda. Kadi bu mudiku malu mapiamapia a bungi a kubala ne kutangila, batu bapitshisha dîba dia bungi ne bafila makanda abu ku malu au dituku dionso edi. Bua kubenga kubafuana, mbimpe tudiebeje ne: ‘Malu andi ngenza ku Enternete adi angambuluisha anyi adi ambueja mu ditanaji, bimpangisha bua kuenza malu adi ne mushinga?’
Busunguluji budi mua kutuambuluisha bua malu atudi tuenza kuEnternete ne atudi tujikija nawu lutetuku kaatubueji mu ditanaji to (Tangila tshikoso 17)
18. Bua tshinyi tudi ne bua kuikala ne busunguluji patudi tusungula malu a kujikija nawu lutetuku?
18 Mbimpe tuikale kabidi ne busunguluji bua tumanye filme mimpe ya kutangila ku TV anyi ku Enternete peshi manaya mimpe a video a kunaya. Bintu ebi bidi mua kutusanguluja ne kutupetesha disulakana. Tshilejilu, filme utudi tutangila yeye ukadi ku ndekelu, batu batupatuila mikuabu bua tutangile. Tuetu katuyi ne budimu, netutungunuke anu ne kuyitangila, bafuane kutangila ne ya malu a tshikisu anyi ya malu a masandi. Ke tshiakafikila muanetu wa balume mukuabu wa mu Asie. Uvua mutuadije kutangila tufilme tua minite mikese ku Enternete, kadi bu muvuaye mutungunuke ne kutangila tukuabu tuvuabu bamupatuila, wakadimona ukadi mubuele mu ya malu a masandi. Ndekelu wa bionso, wakabanga kutangila filme ya malu a bantu butaka. Diakalenga, bakulu ne balunda bende ba pa muoyo bakamuambuluisha, yeye kukupula programe ivuaye utangidila filme ayi ne kudikoselaye dîba dia kupitshisha ne telefone wende. Bualu bua muanetu eu budi butulongesha ne: mbimpe tuikale ne busunguluji patudi tusungula malu a kujikija nawu lutetuku.
19. Tuetu badine ne kasuki mu malu a dijikija lutetuku, ntshinyi tshidi mua kutufikila?
19 Mbimpe tuikale kabidi ne busunguluji mu tshilumbu tshia didiolola ne dipita kapepe. Tuetu bonso tutu basue kuangata matuku a dikisha ku mudimu bua kudiolola. Kuenza nanku nkuimpe ne kutu kutuambuluisha bua kuikala ne makanda a mubidi mimpe. Kadi tuetu badine ne kasuki mu dienza malu au, tudi mua kupangila dîba dia kuenza malu adi ne mushinga. (Filip. 1:10) Muntu yonso udi ne bua kusungula malu adiye ne bua kuenza ne bungi bua dîba dia kuenza. Paudi upangadija tshia kuenza, mbimpe udiebeje ne: ‘Bungi bua dîba dindi mpitshisha bua kudiolola ne bua kupita kapepe didiku dileja ne: ndi ne busunguluji anyi? Ndi muteke malu adi ne mushinga wa bungi pa muaba wa kumpala anyi? Nkadi mudilongolole bua “nshikidilu wa malu onso” anyi?’—1 Pet. 4:7.
20. Bua tshinyi ki mbimpe tubuele mu ditanaji?
20 Tuenzayi muetu muonso bua tshintu nansha tshimue katshitupangishi bua kuenzela Yehowa mudimu to, bualu wowu ke udi ne mushinga wa bungi menemene. (Yesh. 48:17) Yehowa neatuambuluishe bua kutua ntatu yetu tshiadi ne katuakutamba kusamisha mutu bua malu adi enzeka lelu pa buloba to. Netuepuke bua kupitshisha dîba dia bungi mu malu a dijikija lutetuku. Nunku tudisuikayi bua kuikala kumona malu anu mudi Yehowa uamona, kudifila mu malu a mu nyuma, ne kuikala bamanye malu adi ne mushinga wa bungi. Tuetu benze nanku, katuakubuela mu ditanaji to, kadi ‘netukuate muoyo wa bushuwa bikole.’—1 Tim. 6:19.
MUSAMBU WA 129 Netushale anu bananukile
a DIUMVUIJA: Malu etu a mu nyuma mmalu onso atudi tuenza bua kutendelela Yehowa, bu mudi kulonga Bible, kubuela mu bisangilu, kuenza ntendelelu wa mu dîku, ne kuyisha. Tutu kabidi tutendelela Yehowa patudi tuibaka miaba yetu ya ntendelelu ne tuyilama, tuambuluisha bantu badi bipupu bikuate, tudifila bua kuikala badisuile mu mpungilu ne tuambuluisha ku Betele.
b DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI Dibeji 17: Muanetu wa balume ne mukajende badifila mu mudimu wa diyisha pamutu pa kulekela malu adi akebesha bimvundu pa buloba ababueja mu ditanaji.