LUMINGU LUA DIA 22-28/6/2026
MUSAMBU WA 90 Tukoleshangane
Idikija “Nzambi wa busambi buonso”
“Samba bakuabu ne busambi butudi tupetela kudi Nzambi.”—2 KOL. 1:3, 4.
LUNGENYI LUNENE
Netumone mutu Yehowa usamba bantu ne muvua bantu bakuabu bamuidikije. Abi nebituambuluishe bua kumanya mua kusambangana.
1. Bua tshinyi mbimpe tuikale tusambangana?
TUETU bonso tutu tupeta “mateta mashilashilangane.” Ke bualu kayi kudi misangu itutu dijinga ne busambi. (1 Pet. 1:6) Patubu batusamba, tutu tuvua bimpe. Nunku tuikalayi petu tusamba bakuabu padibu mu ntatu. (Mat. 7:12) Yehowa, “Nzambi wa busambi buonso,” udi utuleja mua “kusamba bakuabu mu mateta a mishindu yonso.” Mbimpe tuikale ‘tusambangana’ bua kuleja mutudi tumuidikija. (2 Kol. 1:3, 4; 1 Tes. 4:18) Kabena batuenzeja bua kusamba bena Kristo netu to, kadi tudi tubasamba bualu tudi babanange. Mu tshiena-bualu etshi, netumone 1) tshidi Bible wamba bua busambi, 2) mutudi mua kusamba bakuabu, ne 3) tshitudi mua kuenza patudi dijinga ne busambi.
TSHIDI BIBLE WAMBA BUA BUSAMBI
2. Bilondeshile Bible, muaku busambi udi umvuija tshinyi?
2 Mu Bible muaku wa mu tshiena-Greke udibu bakudimune ne: “busambi” udi ne diumvuija dialabale. Udi mua kumvuija ‘kukankamija muntu,’ ‘kumusengelela’ anyi ‘kumulomba’ bua enze bualu kampanda. (Lomo 12:8) Udi umvuija ku muaku ku muaku ne: kuambila muntu bua aye muaba udi muinende bua kumuambuluisha. Nunku tudi mua kudifuanyikijila muntu uya lukasa bua kuambuluisha mulunda wende udi mu dikenga. Nansha yeye mua kuenza tshinyi bua kumuambuluisha, neadienzeje bua kumukolesha ne kumukankamija.
3. Mmunyi muvua Bânaba usamba bakuabu? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
3 Tuangate tshilejilu tshia muena Kristo kampanda, diende Jozefe. Uvua usamba bantu ne ubakankamija bikole. Ke bualu kayi bapostolo bavua bamubikila ne: Bânaba, dîna didi diumvuija ne: “Muana wa busambi.” (Bien. 4:36) Dîna adi divua dimukumbanyine menemene, ke bualu kayi mu Bible kabatu bamubikila kabidi ne: Jozefe to, anu Bânaba. Bible udi utuambila ne: Bânaba uvua wambuluisha bena Kristo nende misangu ya bungi ne bivuabu nabi dijinga. Tshilejilu, pavua Shaula ufuma ku dilua muena Kristo, wakaya ku Yelushalema bua kutuilangana ne bena Kristo bakuabu. Kadi bavua bamutshina bualu bavua bamanye ne: uvua mukengeshanganyi. Nansha nanku, Bânaba kavua yeye umutshina mushindu au to, wakamufikisha kudi bapostolo.—Bien. 9:26-28.
Bânaba uvua wenza malu apetangana ne diumvuija dia dîna diende (Tangila tshikoso 3)
MUTUDI MUA KUSAMBA BAKUABU
4. Ngumue mushindu kayi mutambe buimpe utudi mua kusamba bakuabu? (Lomo 1:11, 12)
4 Ikala uya kubatangila. Yehowa utu usamba bakuabu ku butuangaji bua batendeledi bende. Tshilejilu, umue musangu pavua muprofete Eliya mubungame bikole, Yehowa wakatuma muanjelu bua kumukankamija. (1 Bak. 19:4-7) Mupostolo Paulo uvua pende musue kuya kutangila bena Kristo nende bua kubakankamija. (Bala Lomo 1:11, 12.) Nunku paudi uya kutangila muntu bua kumukankamija, nsomba nende mutantshi mule. (1 Kol. 16:7) Wewe kuyi ne mushindu wa kuya muaba udiye, udi mua kumubikila nansha ku telefone, kumufundila mesaje anyi mukanda bua kumukankamija. Itaba bua Yehowa akuate nebe mudimu bua kusamba bakuabu.
5. Bua tshinyi bidi mua kutukolela imue misangu bua kusamba bakuabu?
5 Bu mudi nsombelu wenda ukola mu matuku a ku nshikidilu aa, bidi mua kutukolela bua kuya kutangila bena Kristo netu bua kubasamba. Pavua Paulo mu buloko mu Lomo, Onezifolo wa ku Efeso wakatuadija kumukeba bua kumusamba. Uvua muteke muoyo wende mu njiwu bualu bavua mua kumuela pende mu buloko anyi mene kumushipa. (2 Tim. 1:16-18) Bana betu ba mu Russie badi pabu anu bu Onezifolo bualu badi bakankamija bena Kristo nabu badibu bakengesha bua ditabuja diabu. Padibu baya ne bena Kristo nabu ku tubadi, batu bayaku bua kubakolesha, baditeka mu njiwu ya bafuane kubakuatabu pabu. Ntshinyi tshiudi mua kuenza pebe bua kudilongolola bua kusamba bena Kristo nebe mushindu au? Pamuapa udi mua kudilongela malu a muvua batendeledi ba Yehowa ba kale ne ba lelu basambangana ne tshivuabu benza bua kuikalabu anu ne disanka nansha pavuabu babakengesha.
6. Mmunyi mutudi mua kuidikija Yehowa patudi tusamba bakuabu? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
6 Ikala ubateleja. Pavua muprofete Eliya mumone ne: bavua bakeba kumushipa, wakambila Yehowa muvuaye udiumvua. Tatu wetu wa dinanga wakashala muteleje pavuaye wakula nansha mukavuaye mumanye tshivua tshimutatshisha. Nansha pavua Eliya wambulula bualu bumue bumue abu njila ne njila, Yehowa yeye uvua anu ne lutulu, katshia wamupesha matshi. (1 Bak. 19:9, 10, 14) Pavua muprofete Habakuka uleja Yehowa muvuaye umvua bua makenga ne malu mabi avuaye umona, wakakula mu mushindu uvua uleja bu ne: uvua welesha bukokeshi bua Yehowa mpata. Nansha nanku, Yehowa wakashala anu mumuteleje. (Hab. 1:2, 3) Lelu eu, Yehowa utu uteleja malu onso atudi tumuambila nansha mukadiye mumanye bitudi nabi dijinga. Bua kuidikija Yehowa, mbimpe tuikale tuteleja bena Kristo netu ne ntema ne kanemu padibu batukuatshila malu. ‘Tuikalayi ne lukasa ku diteleja’ padibu bakula, katuyi tubakosa ku mêyi padibu bambulula bualu bumue bumue abu anyi tufiika munda padibu bapatula mêyi mabi to.—Yak. 1:19; Muam. 7:9.
Ikala uteleja bena Kristo nebe ne ntema padibu bakula bua kuleja muudi widikija Yehowa (Tangila tshikoso 6)
7. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kumanya dijinga didi nadi muntu menemene?
7 Manya dijinga didi nadi muntu. Bu muudi kuyi mua kumona tshidi mu muoyo wa muntu bu Yehowa, mbimpe umuteleje ne ntema padiye wakula bua umanye tshidiye natshi dijinga. Kudiambidi ne: udi mumanye tshidiye natshi dijinga anu bualu udi mumanye tshiuvua mua kuikala natshi dijinga bu wewe mu nsombelu wa nanku to. Bantu mbashilangane. Nunku muteleja ne ntema padiye wakula, pashishe umuele nkonko mu mushindu muimpe bua umanye tshidiye natshi dijinga.—Nsu. 20:5.
8. Mmunyi muvua Yezu musambe Mâta ne Mariya pavua Lazalo mufue? (Tangila kabidi bimfuanyi.)
8 Tuakule bua muvua Yezu musambe Mâta ne Mariya pavua muanabu Lazalo mufue. Bubidi buabu bavua ne kanyinganyinga kakole. Nansha nanku, Yezu kavua mubasambe mu mushindu wa muomumue to. Pakayukilaye ne Mâta, wakakula bua dibishibua dia bantu ku lufu, kukoleshabi ditabuja diende. Kadi pakalua Mariya kudiye wenda udila, bidi bimueneka ne: kavua mutele bualu bua dibishibua dia bantu ku lufu to, wakadila pende, kumuebejaye kuvuabu bateke Lazalo. (Yone 11:20-35) Bidi bitulongesha tshinyi? Patudi tuya kusamba badi mu lutatu, tudienzejayi bua kusamba muntu ne muntu bilondeshile bidiye nabi dijinga pamutu pa kusamba bantu bonso mu mushindu wa muomumue.
Bua kusamba bakuabu bimpe, dienzeja bua kumanya bidibu nabi dijinga (Tangila tshikoso 8)a
9. Mmunyi mutudi mua kusamba bakuabu ne Bible? (Lomo 15:4, 5)
9 Basamba ne malu a mu Bible. Paudi ubadila badi mu lutatu mvese idi mua kubapetesha busambi, bidi mua kubambuluisha bua kushala batekemene dikumbana dia milayi ya Yehowa ne muoyo mujima. (Bala Lomo 15:4, 5.) Ditekemena adi nedibakoleshe ne nedibakankamije. (Yesh. 40:31) Mmunyi muudi mua kupeta mvese ya kusamba nayi muntu? Bamue bana betu batu benza liste wa mvese idibu mua kubadila bantu bua kubasamba. Mvese idi mu tshiena-bualu tshia ne: “Busambi” mu mukanda wa Mvese idi itangila nsombelu wa buena Kristo idi mua kukuambuluisha bikole. Lomba Yehowa akuambuluishe bua kusamba muntu ne Dîyi diende mu mushindu mutambe buimpe. Nyuma wende udi mua kukuambuluisha bua kuvuluka mvese ya kusamba nayi badi mu lutatu.—Yone 14:26.
10. Bua tshinyi tudi ne bua kuakula ne dîyi dimpe patudi tukankamija muntu?
10 Akula ne dîyi dimpe. Imue misangu bua kusamba bana betu, mbimpe tubambuluishe bua bashintulule mushindu udibu bamona ntatu idibu nayi. Wewe mumone ne: bidi bikengela kuenza nanku, ela meji bikole kumpala kua kuakula bua biwamba kabitekeshi muntu to, kadi bimukoleshe. (Nsu. 12:18) Tudi mua kuidikija mushindu uvua Yehowa muyukile ne Eliya. Eliya wakela meji ne: anu yeye ke uvua mushale wenzela Yehowa mudimu, ne mudimu wende wa buprofete kawuvua upatula bipeta bimpe to. Yehowa wakayukila nende ne dîyi dimpe, kumuambuluishaye bua kuakaja meji ende, kayi umuleja tshilema tshiende to. (1 Bak. 19:15-18) Wewe wakula ne bulenga ne wela meji bikole kumpala kuakula, newambuluishe pebe bena Kristo nebe. Paudi wela muyuki anyi wandamuna mu bisangilu bua kukankamija bena Kristo nebe, ikala wakula ne dîyi dimpe, kuyi wimanyina pa bilema biabu to.
11. Bana betu badi ne ntatu badi dijinga ne tshinyi menemene? (1 Yone 3:18)
11 Bapesha bidibu nabi dijinga. Nansha muudi mua kubasamba ne mêyi mimpe, bapeshaku kantu. (Bala 1 Yone 3:18.) Bânaba mmutushile tshilejilu tshimpe mu bualu ebu. Wakapana tshitupa tshiende tshia buloba, kupeshaye bapostolo makuta bua kuambuluisha bena Kristo nende bavua bapele. (Bien. 4:36, 37) Bena Kristo netu ba bungi lelu batu balonda dikasa diende bualu batu bambuluisha bena Kristo nabu ne bidibu nabi dijinga. Tshilejilu, Gabriela wa mu Pologne wakabungama bikole pavua mâyi mapasalale, manyangakaje nzubu wende. Udi wamba ne: “Buôwa bukole buakatukuata, meme ne baledi banyi bavua basombele kuanyi; meme kubanga kusamisha mutu bua tshituvua mua kuenza bua kulongolola nzubu. Kadi bana betu ba mu bisumbu bivua pabuipi netu bakalua kutulongoluelayi anu mu dituku dimue tshianana. Biakatamba kunjadikila ne: Yehowa udi ulombola bantu bende bua kusamba badi mu dikenga.”
12. Wewe mushale ne lulamatu mu ntatu, mmunyi mudibi mua kuambuluisha bena Kristo nebe?
12 Shala ne lulamatu kudi Yehowa. Paulo wakambila bena mu Tesalonike ne: pavuaye mumvue ne: bavua bashale ne lulamatu pavuabu babakengesha, biakamupetesha disanka dia bungi ne biakamukolesha. Wakamona ne: mudimu wonso uvuaye muenzamu kawuvua muye mu mâyi to. (1 Tes. 3:5-8) Uvua mumanye ne: yeye mushale pende ne lulamatu kudi Yehowa, bivua mua kukankamija bena Kristo nende bua kumuidikija. (Kolos. 2:1, 2) Bia muomumue, padi bena Kristo netu bamona mudi Yehowa utuambuluisha bua kunanukila mu ntatu, bidi bibakolesha bikole.
13. Ntshinyi tshitudi mua kutungunuka ne kuenza patudi tusamba bakuabu?
13 Ikala ne lutulu. Tudi mua kudienzeja bua kusamba muena Kristo netu, kadi kayi upeta disulakana diakamue to, bua dibungama dikole didiye nadi. Ke bualu kayi Bible udi utulomba bua ‘tutungunuke ne kukankamijangana.’ (1 Tes. 5:11) Nunku mbimpe wikale ne lutulu paudi utungunuka ne kusamba bena Kristo nebe badi batekete mu mikolo. (1 Tes. 5:14) Kadi kudi misangu ituikala petu dijinga ne busambi. Ntshinyi tshitudi mua kuenza dîba adi?
PAUDI DIJINGA NE BUSAMBI
14-15. Ntshinyi tshiudi mua kuenza padi ntatu ikukuata?
14 Sambila. Lomba Yehowa bua akusambe mu bikondo bia ntatu. (Mis. 94:19) Muambila tshiudi ujinga menemene. (Mis. 62:8) Bushuwa, nansha mukadi Yehowa mutshimanye, kadi paudi umulejatshi bidi bileja muudi ne ditabuja. Utu anu wambuluisha bantu badi bamusambila ne ditabuja, ubambuluisha nanku mu mushindu uvuabu kabayi batekemene to. (Mâko 11:24) Filipoyi 4:6, 7 udi utulomba, wamba ne: “Numanyishe Nzambi milombu yenu; ne ditalala dia Nzambi didi dipite dijingulula dionso dia malu nedilame mioyo yenu ne bieledi bienu bia meji.”
15 Lomba bakuabu diambuluisha. Ambila muena Kristo mushindame mu nyuma anyi mukulu uudi weyemena muudi umvua. Bena Kristo netu badi mua kukusamba ne kukupesha biudi nabi dijinga. Kadi bu mudibu kabayi mua kudimanyina mutudi tumvua ne bitudi nabi dijinga, mbimpe tubambile. (Nsu. 14:10) Udi mua kubalomba bua bakuteleje paudi ubambila muudi umvua anyi udi mua kubalomba bua bakuambile mvese peshi tshiena-bualu kampanda bidi mua kukukankamija.
16. Ntshinyi tshidi mua kuenzeka padi bakuabu bakukankamija? Ntshinyi tshiudi ne bua kuvuluka?
16 Ikala ne lutulu ne ubuikidilangana. Bena Kristo nebe badi mua kuenza bilema padibu bakusamba. Tshilejilu, badi mua kupatula dîyi anyi kuenza bualu budi mua kukutekesha kabidi bikole. Biobi bienzeke nanku, ikala nabu lutulu. (1 Kol. 13:4, 7) Vuluka mêyi adi mu Yakobo 3:2, a ne: “Bikala muntu kayi ulenduka mu diakula, yeye mmuntu mupuangane.” Imanyina pa meji mimpe adi abasaka bua kukuambuluisha. Ikala anu mumanye ne: nansha mudibu ne meji mimpe au, badi anu mua kuenza bilema.—Mat. 26:41.
17. Mbimpe tuikale badisuike bua kuenza tshinyi?
17 Tuetu bonso tudi dijinga ne busambi bualu tudi mu matuku a ku nshikidilu, ne tudi bamanye ne: nsombelu neakole menemene. Bena lukuna ba Nzambi pabu nebatuluishe ne tshiji tshionso. Nunku netuikale dijinga ne busambi bua bungi menemene. Tudisuikayi bua kuikala kusambangana.
MUSAMBU WA 130 Tuikale tubuikidilangana
a DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume udi ufuma ku difuisha mukajende wakula, mukulu mushale mumuteleje ne uditeka pa muaba wende. Pashishe, mukulu au muye kutangila muanetu wa balume mukuabu udi mufuishe mukajende kukadi bidimu bia bungi; bayukila bua malu mimpe a mukajende au