LUMINGU LUA DIA 29/6–5/7/2026
MUSAMBU WA 131 “Tshidi Nzambi musuike kaba kamue”
Tungunuka ne kukolesha bulunda buebe ne muena dibaka nebe
“Kudi mulunda udi ulamata bikole kupita muanabu ne muntu.”—NSU. 18:24.
LUNGENYI LUNENE
Mulume ne mukaji bobu bakoleshe bulunda buabu ne banange Yehowa, nebasombe bimpe mu dibaka diabu.
1. Bua tshinyi tudi tuamba ne: balunda bimpe mmapa a kudi Yehowa?
BALUNDA bimpe batudi nabu mmapa a kudi Yehowa. (Yak. 1:17) Mbanange Nzambi, ne mbatunange petu. Mbasue bua tuikale anu ne disanka, batu batusamba patudi mu dikenga, ne batupesha mibelu kabayi badia tshibanga patudi nayi dijinga. Batu anu batuambuluisha, ne tudi petu mua kubeyemena. Balunda ba nunku batu ‘basankisha muoyo’ wetu bushuwa!—Nsu. 27:9.
2. Bua tshinyi mbimpe bua mulume ne mukaji batungunuke ne kukolesha bulunda buabu? (Matayi 19:6)
2 Mbimpe mulume ne mukaji bikale balunda banene. Nunku bidi bikengela badienzeje bua kukolesha bulunda buabu. Bobu babulengulule, yonso wa kudibu udi mua kudimona nkaya, kayi ne disanka ne udi mene mua kulua muena biji. Kadi bobu batungunuka ne kudienzeja bua kukolesha bulunda buabu, nebashale anu bu mukaba ne tshilamba. (Bala Matayi 19:6.) Mu tshiena-bualu etshi, netumone tshidi mulume ne mukaji mua kuenza bua kutungunuka ne kukolesha bulunda buabu. Kadi tuanjayi kumona mudi muena Kristo utshidi mujike mua kusungula wa kubuela nende mu dibaka wikala mua kushala mulunda wende munene bua kashidi.
MUA KUSUNGULA MUNTU MUIMPE WAKUBUELA NENDE MU DIBAKA
3-4. Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha muntu bua kupeta muntu muimpe wa kubuela nende mu dibaka? (Nsumuinu 18:22)
3 Kumpala kua kuangata mapangadika manene, bitu bikengela kuela meji a bipeta bimpe anyi bibi bidi mua kumueneka, bualu mapangadika a nunku adi mua kutukebela diakalenga anyi diakabi mu nsombelu wetu. Nunku mbimpe kuela meji bikole kumpala kua kuangata.
4 Kusungula wa kubuela nende mu dibaka ndimue dia ku mapangadika matambe bunene, bualu yeye ke utuasomba nende matuku etu onso a muoyo. Bu mudibi ne: Yehowa ke udi mufuke dibaka, mbimpe tumulombe buludiki. Mmusue bua tupete muntu muimpe wa kubuela nende mu dibaka. Utu anu mumanye tshidi tshimpe bua bualu buetu. (Bala Nsumuinu 18:22; Yesh. 48:17, 18) Mêyi manene adi mu Dîyi dia Nzambi adi mua kuambuluisha muena Kristo bua kupeta muntu muimpe wa kubuela nende mu dibaka.
5. Bua tshinyi mbimpe kubuela mu dibaka ne muntu ukadi mubatijibue?
5 Padi muntu ubatijibua, udi ulua mulunda wa Nzambi. (Mis. 25:14) Wewe ukeba wa kubuela nende mu dibaka, mbimpe umukebele munkatshi mua balunda ba Yehowa. (1 Kol. 7:39) Wewe muenze nanku nebileje muudi unemeka mikenji ya Yehowa, ne dîba adi neumone muena dibaka nebe bu dipa dia kudi Yehowa. (Nsu. 19:14) Nebikuambuluishe kabidi bua kuepuka ntatu idi muena Kristo mua kupeta padiye mu dibaka ne muntu udi kayi Ntemu wa Yehowa. (2 Kol. 6:14) Nansha biobi bianji kukukolela bua kupeta wa kubuela nende mu dibaka munkatshi mua bena Kristo nebe, ki mbimpe kuela meji a kubuela mu dibaka ne muntu udi kayi Ntemu, ubanga kutantshilangana nende, udiambila ne: dimue dituku nealue Ntemu wa Yehowa to.
6-7. Nnkonko kayi idi yonso wa kunudi ne bua kudiela panudi nutantshilangana?
6 Bushuwa, ki mmuanetu yonso ukadi mubatijibue udi mukumbane bua wewe kubuela nende mu dibaka to. Ke bualu kayi mbimpe udiebeje ne: ‘Mmushindu kayi utuye wenzela bena mu dîku diabu malu? Utu utabalelangana ne unemekangana anyi? Utu ne balunda ba mushindu kayi? Ntshinyi tshituye wenza padi bakuabu baleja mmuenenu mushilangane ne wende? Patubu baleja mmuenenu udi kayi ubengangana ne Bible, utu umuitaba anyi utu usumisha bua bitaba anu tshidiye yeye wamba? Mmunyi mutuye umona makuta?’
7 Udi mua kudiebeja kabidi ne: ‘Muntu undi nkeba kunanga eu mmunange Yehowa bikole anyi? Udi udienzeja bua kuikala ne ngikadilu ya buena ya Yehowa anyi? Neangambuluishe bua ntungunuke ne kuenzela Yehowa mudimu bikole anyi? Tudi ne bipatshila bia mu nyuma bia muomumue anyi? Meme ne yeye netulue balunda ba pa muoyo anyi?’ (Kolos. 3:9, 10) Biwikala muanetu wa bakaji, muanetu wa balume udi ukutantshila neikale mfumu wa dîku muimpe anyi? (1 Kol. 11:3) Biwikala muanetu wa balume, muanetu wa bakaji uudi utantshila neitabe bua kukukokela bu mfumu wa dîku nansha muudi muena bilema anyi? Nebinulombe dîba bua kuandamuna nkonko eyi. Ke bualu kayi, dienzejayi bua kumanyangana bimpe kumpala kua kuselangana.
8-9. Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha muntu udi ukeba kubuela mu dibaka bua kuangata dipangadika dimpe? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
8 Tshikondo tshiudi utantshilangana ne muntu ntshikondo tshia kukeba bua kumanya tshidiye menemene bua ushishe kuangata dipangadika dimpe. Keba bua kumanya mudi bantu bakuabu bamona mubangila webe. Udi mua kubebeja bua bakuambile ngikadilu yende ne mudi bena mu tshisumbu bamumona. Tshilejilu, utu ne didipuekesha ne bulenga, kayi muena malu makole anyi? Sara, muanetu wa bakaji wa mu Guyane française udibu basele kudi muanetu wa balume mukuabu, diende Daniel, udi wamba ne: “Bua kumanya malu a Daniel, ngakebeja muanetu wa balume uvuabu balala nende nzubu umue ne benza nende mudimu wa bumpanda-njila, meme kuebeja kabidi mukulu kampanda wa mu tshisumbu tshiabu, balunda bende, ne bana betu ba bakaji ba mu tshisumbu tshiabu.” Udi mua kuebeja muntu uudi utantshila ne dîyi dimpe bua akuambile ni kudi bualu kampanda buvua bumufikile anyi budiye nabu patudi tuakula apa budi bukengela ne: umanye ku mpindieu, bualu amue malu atu alua kulela ntatu mu dibaka.
9 Wewe ne dielakana, udiebeje bua kumanya bikala muntu uudi ukeba kuselangana nende ni wikala muena dibaka muimpe. Bena Kristo bakuabu bobu bakuambile ne: udi ne bikadilu kampanda bibi, kulenguludi bidibu bakuambila abi to, bualu nebinuambuluishe bua kupangadija bua kuselangana anyi kubenga kuselangana.a Bua mpindieu, netuakule bua malu adi bana betu bakadi baselangane ne bua kuenza bua kukolesha bulunda buabu.
Kumpala kua kubuela mu dibaka ne muena Kristo kampanda, anji manya bimpe menemene tshidiye (Tangila tshikoso 8-9)
IKALAYI NUPITSHISHA DÎBA PAMUE BUA NUKOLESHE BULUNDA BUENU
10. Bua tshinyi mbimpe bua mulume ne mukaji bikale bapitshisha dîba pamue?
10 Mulume ne mukaji bobu bapitshisha dîba pamue nansha bobu ne bia bungi bia kuenza mu nsombelu wabu, nebakoleshe bulunda buabu ne dibaka diabu nedishindame. Bobu basomba pamue nanku, bidi bibambuluisha bua kuyukila bua malu adi mapitakane munda mua dituku, bua kuambilangana tshidi yonso wa kudibu wela meji bua bualu kampanda, kulejangana mudibu banangangane, ne kueleshangana tubilele.
11. Ntshinyi tshidi mua kunyanga bulunda budi pankatshi pa mulume ne mukaji?
11 Mulume ne mukaji badi banangangane batu basue anu kuikala pamue. Nansha nanku, kudi malu adi mua kuenza bua kabikadi pamue misangu yonso to. Kadi bobu bashale tshipolu tshile kabayi pamue, bidi mua kubakebela njiwu. Tshilejilu, bamue mbitabe bua kuya kuenza mudimu mu matunga makuabu, bienza bua bashale kule ne bena mu mêku abu bua tshipolu tshile. Bushuwa, midimu ayi idi mua kubapetesha dikuta dikumbane, kadi kushala kule ne mêku abu bua tshipolu tshile nanku kudi mua kukebela mabaka abu ntatu ya bungi.
12-13. a) Ntshinyi tshidi bamue bena Kristo benze bua kuikalabu bapitshisha dîba pamue ne bena dibaka nabu? (Tangila kabidi tshimfuanyi.) b) Malanda ebe ne muena dibaka nebe adi ne bua kuikala ne mushinga kayi kuudi? (Tangila kazubu ka ne: “Mushinga udi nawu muena dibaka nebe kuudi.”)
12 Mona tshidi bamue bena Kristo benze bua kuikalabu bapitshisha dîba pamue ne bena dibaka nabu. Muanetu Leah wa mu Guam, udi wamba ne: “Meme ne bayanyi tutu basue kuenza malu mashilashilangane pamue. Bobu batubikila muaba kampanda, katutu tutamba kushiyangana to.” Roxanne wa mu États-Unis udi wamba ne: “Meme ne bayanyi tudi ne bia bungi bia kuenza. Nunku tudi badianjile kulongolola malu bua tupete dîba dia kuikala kusomba pamue.” (Fuanyikija ne Amosa 3:3.) Damien wa mu France udi pende wamba ne: “Yonso wa kutudi mmudienzeje bua kunanga malu atu mukuabu munange.” (Mat. 7:12) Katie udi pende mu États-Unis udi wamba ne: “Tutu imue misangu tuteka telefone yetu ku luseke bua kayitupangishi bua kuyukila to.”
13 Tshidi ne mushinga menemene ntshia ne: ikalayi nuenza malu a mu nyuma pamue. Myriam wa mu France udi wamba ne: “Bua kutuadija dituku, tutu tubala Bible, tuambilangana malu adi matusankishe ne atudi mua kutumikila. Ntu munange bikole patutu tuyukila nanku.” Udi wamba kabidi ne: “Patutu tusambila pamue ne ngumvua mudi bayanyi munange Yehowa bikole, bitu bingenza disanka dia bungi.” Katie utukadi batele udi wamba ne: “Tshikondo tshitutu tuyisha pamue, ntshikondo tshitutu banange bikole. Patu yonso wa kutudi uteleja mudi mukuabu wakula bua Yehowa, bitu bikolesha bulunda buetu ne yonso kutudi udi utungunuka ne kulonga malu mapiamapia kudi mukuabu.”—Nsu. 27:17.
Ikala upitshisha dîba pamue ne muena dibaka nebe bua nukoleshe bulunda buenu (Tangila tshikoso 12-13)
IKALAYI BALAMATANGANE PADI NTATU IMUENEKA
14-15. Bua tshinyi mbimpe mulume ne mukaji benze muaba muonso bua kutantamena ntatu idibu mua kupeta mu dibaka diabu? Fila tshilejilu.
14 Bu mutudi bantu bapange bupuangane, ntatu idi anu mua kumueneka mu dibaka. Bible udi wamba bua badi mu mabaka ne: “nebikale ne makenga mu mubidi wabu.” (1 Kol. 7:28) Makenga adibu bakuila aa nntatu itu itamba kufikila bantu badi mu mabaka. Padiyi ibakuata, mbimpe badienzeje bua bashale anu balamatangane ne bayitantamene. Bua ntshinyi?
15 Tuangatabi tshilejilu etshi. Nzubu munene yeye munyanguke imue miaba, muenayi neadienzeje bua kumulongolola. Pamuapa nansha mudiye mua kumutudila makuta a bungi ne kumuangata bidimu bia bungi bua kumulongolola, kakutshioka to. Bua tshinyi? Bualu nzubu au udi ne mushinga wa bungi kudiye. Bia muomumue, mabaka onso adi ne mushinga. Nansha bantu badi basombe bimpe menemene mu dibaka diabu, nebapete anu bilumbu. Kadi anu bu mudibu mua kulongolola nzubu udi munyanguke imue miaba, kudi anu mushindu wa kujikija bilumbu mu dibaka. Bidi mua kulomba dîba ne makanda a bungi bua kubijikija; kadi Yehowa neasanke bikole padiye umona mulume ne mukaji badienzeja bua kushindamija dibaka diabu ne kuikalabu anu pamue. (Mal. 2:16) Padibu benza nanku, badi baleja mudibu banangangane ne banemekangana, ne mudibu kabidi banange Yehowa ne bamunemeka, yeye Mufuki wa dibaka.
16. Bilondeshile 1 Kolinto 13:4-8a, mulume ne mukaji bobu bapete ntatu minene mu dibaka diabu, tshidi mua kubambuluisha ntshinyi? (Tangila kabidi tshimfuanyi ne kazubu ka ne: “Tshidi mua kunuambuluisha bua kukolesha bulunda buenu.”)
16 Nuenu bapete bilumbu mu dibaka dienu, meji kaanuluidi musangu umue bua kuabulukangana to. (1 Kol. 7:10, 11) Kadi mbimpe yonso wa kunudi adiebeje ne: ‘Kakuenaku bualu bundi mua kuenza bua kukolesha bulunda buetu anyi?’ Konkonona tshidi Bible wamba bua mushindu wa kunanga bakuabu, ne pashishe wele meji a muudi mua kutamba kuleja dinanga didibu bakuile mu 1 Kolinto 13:4-8a. (Bala.) Pamutu pa kuabulukangana ne muena dibaka nebe, keba mushindu wa nuenu kushala anu balamatangane. Ela meji a tshiudi wewe mua kuenza bua nusombe bimpe. Lomba Yehowa buludiki. Keba diambuluisha mu mikanda yetu, mu filme yetu, kudi bakulu ne kudi bena Kristo bakuabu bashindame mu nyuma. Bilondeshile Bible, dibaka ‘mmuonji muluka ne nshinga isatu.’ Yehowa ke nshinga mukole menemene ku isatu ayi. Nunku nuenu bamueyemene, dibaka dienu nedikale dishindame.—Muam. 4:12.
Padi bilumbu bijuka mu dibaka dienu, dienzejayi anu bua kushala balamatangane (Tangila tshikoso 16)
17. Ntshinyi tshidi bana betu badi bakeba kuselangana ne aba bakadi mu mabaka mua kuenza bua kuikalabu ne disanka?
17 Yehowa mmusue bua batendeledi bende bonso bikale ne disanka, too ne aba badi bakeba kuselangana ne bakadi mu mabaka. Nunku wewe ukeba wa kubuela nende mu dibaka, ela meji bimpe bimpe bua kusungula muntu muimpe uwasomba nende matuku ebe onso a muoyo. Biwikala ukadi mu dibaka, tungunuka ne kukolesha bulunda buebe ne muena dibaka nebe. Ikala ulomba Yehowa diambuluisha bua kujikija bilumbu bidi mua kumueneka mu dibaka dienu. Wewe wenza malu aa, ‘neusanke’ ne muena dibaka nebe.—Muam. 9:9.
MUSAMBU WA 132 Tukadi mubidi umue mpindieu
a Bua kupeta mibelu mikuabu idi mua kunuambuluisha bua kumanyangana bimpe, balayi tshiena-bualu tshia ne: “Mua kutantshilangana bimpe” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo 5/2024, mu kamutu ka bualu ka ne: “Kebayi bua kumanyangana bimpe.”