Bua tshinyi Bantemu ba Yehowa kabatu benza bilele bia buena ditunga?
Bantemu ba Yehowa batu benemeka mbulamatadi ne bimanyinu bia ditunga. Tutu tunemeka kabidi dipangadika dia bantu badi benza mutshipu udi uleja mudibu balamate ditunga diabu, banemekela dibendele, anyi bimba musambu wa ditunga.
Kadi Bantemu ba Yehowa kabatu benza bilelele bia nanku bualu kabiena bipetangana ne malongesha a mu Bible to. Tudi tuanyisha mudi bantu banemeka malu atudi tuitabuja, bu mutudi petu tunemeka mapangadika abu.
Mu tshiena-bualu etshi
Tshia kuenza ntshinyi padi mikenji ilomba bua kuenza bilele abi?
Bantemu ba Yehowa batu balamata luseke kampanda mu malu a nsombelu wa bantu peshi a tshididi anyi?
Mmêyi kayi a mu Bible atudi tulonda?
Mona mêyi abidi a mu Bible adi ne mushinga wa bungi:
Nzambi nkayende mmuakanyine ntendelelu wetu. Bible udi wamba: “Yehowa Nzambi webe ke uudi ne bua kutendelela, ne yeye nkayende ke uudi ne bua kuenzela mudimu wa tshijila.” (Luka 4:8) Mitshipu idi ileja mudi bantu balamate ditunga diabu ne musambu wa ditunga bitu misangu ya bungi ne mulayi wa ne: muntu neanange ditunga diabu bikole kupita tshintu tshikuabu tshionso. Nunku Bantemu ba Yehowa badi bamona ne: kuenza bilele bia nanku nkubi buabu bobu.
Bantemu ba Yehowa badi bamona kabidi ne: kunemekela dibendele paku ntshienzedi tshia dikukuila. Pende Bible mmukandike kutendelela tshintu anyi mpingu. (1 Kolinto 10:14) Bamue bamanyi ba malu a kale mbamanye ne: mabendele a matunga adi bushuwa bimanyinu bia ntendelelu. Tshilejilu, mona tshivua Carlton Hayes mufunde: “Dibendele ntshimanyinu tshinene tshia ditabuja ne ntshintu tshinene tshia ntendelelu wa buena ditunga.”a Mumanyi mukuabu diende Daniel Mannix wakamba bua bena Kristo ba kumpala ne: “Bena Kristo bavua babenga bua . . . kulambula mfumu wa bena [Lomo] milambu, bidi muomumue lelu ne dibenga kunemekela dibendele.”b
Nansha mudi Bantemu ba Yehowa kabayi banemekela dibendele, kabatu badinyanga, badiosha, anyi benza nadi malu mu mushindu mubi to. Batu banemeka kabidi tshimanyinu kayi tshionso tshia ditunga.
Bantu bonso badi mumue kumpala kua Nzambi. (Bienzedi 10:34, 35) Bible udi wamba ne: Nzambi “wakenza bisamba bionso bia bantu bifumine ku muntu umue.” (Bienzedi 17:26) Bua bualu abu, Bantemu ba Yehowa badi bamona ne: ki mbimpe kutumbisha tshisamba kampanda anyi ditunga kansanga to. Tudi tunemeka bantu bonso nansha bobu bafumine muaba kayi anyi basombele muaba kayi.—1 Petelo 2:17.
Tshia kuenza ntshinyi padi mikenji ilomba bua kuenza bilele abi?
Bantemu ba Yehowa kabatu baluisha mbulamatadi to. Tudi tuitaba ne: mbulamatadi idi yenza “tshidi Nzambi mulongolole,” mmumue ne: Nzambi mmuanyishe bua ikalaku. (Lomo 13:1-7) Tudi tuitaba kabidi ne: bena Kristo badi ne bua kutumikila bakokeshi.—Luka 20:25.
Kadi tshia kuenza ntshinyi mikenji ya mbulamatadi yoyi ibengangana ne ya Nzambi? Kudi misangu idibi mua kuenzeka bua tulombe bakokeshi bua bakonkonone kabidi mikenji kampanda bimpe bua ne: kuoku mushindu bayakaje.c Kuoku kakuyi mushindu wa kuyakaja, Bantemu ba Yehowa badi basungula ne kanemu konso bua “kutumikila Nzambi bu mfumu pamutu pa kutumikila bantu.”—Luka 5:29.
Bantemu ba Yehowa batu balamata luseke kampanda mu malu a nsombelu wa bantu peshi a tshididi anyi?
Tòo. Bantemu ba Yehowa kabatu balamata luseke kampanda mu malu a nsombelu wa bantu anyi a tshididi to. Patudi tubenga kuenza mutshipu udi uleja mudi bantu balamate ditunga diabu, banemekela dibendele, anyi bimba musambu wa ditunga, kabiena bileja ne: tudi bena tshididi to. Kadi tudi tulonda malu a mu Bible atudi bitabe adi atangila bilele abi.
a Essays on Nationalism, dibeji dia 107-108.
b The way of the Gladiator, dibeji dia 212.
c Tshilejilu, tangila tshiena-bualu tshia « Le courage et la conscience de deux petites filles conduisent à une décision historique en 1943 ».