TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w26 ngondo 3 dib. 20-25
  • Ikala ne busunguluji bua ‘upete diakalenga’

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ikala ne busunguluji bua ‘upete diakalenga’
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2026
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • IKALA NE DIDIPUEKESHA, KUDITAMBISHI TO
  • TUKIJA, KUIKADI NE TSHIJI TO
  • EYEMENA YEHOWA, KUIKADI NE BUÔWA TO
  • IKALA ANU NE BUSUNGULUJI
  • Tshilobo tshia mvita ne muana wa bakaji mutekete
    Malongesha audi mua kupeta mu Bible
  • Muana mutekete wa bakaji uvua muakule ne dikima
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Yehowa “udi wondopa badi ne mioyo misunsuke”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Bana badi basankisha Nzambi
    Longa malu kudi Mulongeshi Munene
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2026
w26 ngondo 3 dib. 20-25

LUMINGU LUA DIA 25-31/5/2026

MUSAMBU WA 135 Yehowa udi ukusengelela ne: “Muananyi, ikala ne meji”

Ikala ne busunguluji bua ‘upete diakalenga’

“Muntu udi uleja busunguluji mu tshilumbu neapete diakalenga.”​—NSU. 16:20.

LUNGENYI LUNENE

Mudi kuikala ne busunguluji kutuambuluisha bua kumanya tshia kuenza bua kupita bimpe ne nsombelu mikole.

1-2. Kuikala ne busunguluji kudi kumvuija tshinyi? Mmunyi mudibu mua kutuambuluisha?

MUNTU ukadiku mukuenzele bualu kayi ne kanemu anyi? Muntu ukadiku mukuangate bibi anyi mukuenzele bualu bubi anyi? Ukadiku mutuilangane ne nsombelu kampanda uvua mukuenze buôwa anyi? Mu nsombelu ya nunku, bitu bipepele bua kupatula mêyi mabi anyi kuenza bualu bubi. Diakalenga, Bible udi utuleja ne: busunguluji budi mua kutuambuluisha mu nsombelu eyi ne mu mikuabu kabidi.

2 Kuikala ne busunguluji kudi kumvuija kukonkonona malu adi atangila nsombelu udi mutufikile, pamutu pa kuangata mapangadika bilondeshile bitudi tumona. Budi butuambuluisha bua kumvua tshidi tshienze bua bualu kampanda buenzeke anyi tshidi tshisake muntu bua kuenza bualu mu mushindu kansanga. Dîba adi tudi mua kufika ku dienza malu ne meji. Tshilejilu, busunguluji budi mua kutuambuluisha bua ‘kukanda mishiku yetu’ ne kumanya dîba dia ‘kushala bapuwe.’ (Nsu. 10:19; Mis. 4:4) Budi mua kutuambuluisha bua kukanda tshiji tshietu ne kulengulula malu mabi adibu batuenzele. Budi mua kutuambuluisha kabidi bua kuitaba mibelu ne bidibu batuambila bua kutupingaja mu njila. (Nsu. 19:20) Dîba adi malu atuamba ne atuenza neasankishe Yehowa ne nebiambuluishe bantu bakuabu ne tuetu bine. Nansha bualu kampanda butufiikishe munda, katuakupeta luonji bafuane kuenza bualu bubi to. Tukonkononayi bilejilu bia bantu basatu badibu bakuile mu Bible bidi bileja mudi busunguluji butuambuluisha bua kudipuekesha, bua kutukija ne bua kueyemena Yehowa.

IKALA NE DIDIPUEKESHA, KUDITAMBISHI TO

3. Nâmana uvua nganyi?

3 Bua kuenza bualu buimpe, mbimpe tuepuke lutambishi. (1 Pet. 5:5) Busunguluji ke budi mua kutuambuluisha mu bualu ebu. Mushindu kayi? Tuangatayi tshilejilu tshia Nâmana. Uvua musombele mu ditunga dia Sulia divua pabuipi ne Isalele. Uvua munene wa basalayi ba bena Sulia. Kadi uvua ne disama dibi dia nsudi.​—2 Bak. 5:1.

4. Mmunyi muvua Nâmana muleje ne: uvua ne meji?

4 Bakambila mukaji wa Nâmana kudi muana wa bakaji muena Isalele uvua muena mudimu wende ne: kuvua muprofete uvua mua kuondapa bayende mu Isalele. (2 Bak. 5:2, 3) Pamuapa Nâmana uvua mua kudiebeja ne: ‘Kana ka bakaji kapika ka tshianana aka ka mu tshisamba tshia bena lukuna betu kadiku mua kungambila bualu bua nsongo anyi?’ Kadi wakaleja ne: uvua ne meji bualu pamutu pa kulengulula tshivua muana wa bakaji au muambe, wakadipuekesha, yeye kutshitaba. Mukalenge wa Sulia wakamuanyishila bua kuya kukeba luondapu mu Isalele.​—2 Bak. 5:4, 5.

5. Ntshinyi tshivua tshienzekele Nâmana pavuaye muye mu Isalele?

5 Nâmana wakafika mu lubanza lua Yeholama, mukalenge wa Isalele ne ditekemena dia ne: nebamuondope nsudi yende. Kadi Yeholama wakela meji ne: mukalenge wa Sulia uvua musue kumukeba bilumbu. Pakumvua muprofete Elisha bualu abu, wakalomba Yeholama bua amutumine Nâmana. (2 Bak. 5:6-9) Malu kaavua mende muvua Nâmana mutekemene to. Elisha kakapatuka nansha mu nzubu bua kumumona anyi bua kuyukila nende to, kadi wakatuma muntu bua ambile Nâmana tshivuaye ne bua kuenza bua yeye kuondapibua.​—2 Bak. 5:10.

6. a) Bua tshinyi Nâmana wakanji kubenga tshivuabu bamuambile bua kuenza? b) Mmunyi muvua bena mudimu ba Nâmana baleje ne: bavua ne busunguluji? Ntshinyi tshiakenzeka? (2 Bakalenge 5:13, 14)

6 Nâmana wakanji kubenga bivua muntu uvuabu batume mumuambile bua kuenza. Bible udi wamba ne: ‘Wakafiika munda, kuyaye mu tshiji tshikole.’ (2 Bak. 5:11, 12) Bua tshinyi? Bualu pamuapa bu muvuaye munene wa tshiluilu tshia basalayi, buende yeye, Elisha kavua mumunemeke to. Uvua kabidi mua kuikala mumone ne: tshivua Elisha mumutumine dîyi bua kuenza atshi tshivua dipanga kanemu kudi mukalenga wa Sulia. Nunku wakapangadija bua kupingana kabayi bamuondope. Kadi bena mudimu bende bakaleja muvuabu ne busunguluji pakamusengelelabu bua elulule meji bimpe. Ndekelu wa bionso, Nâmana wakalekela lutambishi, kudipuekeshaye, pashishe yeye kutumikila tshivua Elisha mumutumine dîyi bua kuenza. Ntshinyi tshiakenzeka? Wakondopibua!​—Bala 2 Bakalenge 5:13, 14.

7. Bualu bua Nâmana budi butulongesha tshinyi? (Nsumuinu 22:4) (Tangila kabidi bimfuanyi.)

7 Bualu bua Nâmana budi butulongesha tshinyi? Tudi tuleja mutudi ne busunguluji patudi tuela meji bimpe bimpe kumpala kua kuenza bualu ne patudi katuyi tuangata mapangadika bilondeshile mutudi tumvua. Tudi kabidi ne bua kuikala ne didipuekesha bualu katuena bamanye malu onso to, tudi dijinga ne diambuluisha dia bantu bakuabu, nangananga dia Yehowa. Nâmana kavua muanji kuikala mutendeledi wa Yehowa to, kadi wakaleja ne: uvua ne didipuekesha bualu wakateleja bakuabu, tuambe ne: bena mudimu bende, muana wa bakaji muena Isalele uvua muena mudimu wa mukajende, ne nangananga Elisha uvua muleji-mpala wa Yehowa. Nâmana wakalekela lutambishi, yeye kuangata dipangadika dimpe diakamufikisha ku diondopibua. Nunku kumpala kua kuamba bualu anyi kubuenza mbimpe tuanji kuela meji. Tshilejilu, tuetu babenge mubelu wa mu Bible udi muntu mutupeshe, bidi bikengela tuele meji bimpe bua kumanya bikala tshituamba anyi tshituenza ni tshialeja mutudi ne lutambishi anyi didipuekesha.​—Bala Nsumuinu 22:4.

Foto: Muanetu wa balume kampanda uteleja bakuabu ne didipuekesha dionso, bileja mudiye ne busunguluji. 1. Uteleja muanetu wa balume utshidi nsonga padiye umupesha mibelu ya mu broshire wa “Difila ku dibala ne ku dilongesha.” 2. Uteleja muanetu wa bakaji ukadi mukulakaje padiye umuambila bua mushindu udibu balongolole malu mu tshisumbu bua kuyisha ne tumatempu. 3. Ulonda ndongamu wa TV wa JW mu tablete wende.

Anu bu Nâmana uvua mudipuekeshe ne muitabe mibelu ya bakuabu, mbimpe tuetu petu tuikale tuteleja padibu batupesha mibelu, padibu batukuatshila bualu, anyi patudi tupeta buludiki bua kudi bulongolodi buetu (Tangila tshikoso 7)


TUKIJA, KUIKADI NE TSHIJI TO

8. Ndîba kayi didibi mua kutukolela bua kushala batukije?

8 Kudi malu adi mua kutufiikisha munda. Kadi busunguluji budi mua kutuambuluisha bua kushala batukije. Bushuwa, kabitu anu bipepele misangu yonso bua kushala batukije padi muntu utuamba dîyi dibi anyi utuenzela bualu bubi to. (Ef. 4:26) Tumonayi muvua Davidi ne Abigayila baleje muvuabu ne busunguluji mu nsombelu mukole.

9. Mmushindu kayi uvua Nabala mudituale pavua Davidi mumulombe biakudia?

9 Elabi meji a tshivua tshienzeke pavua Davidi ne bantu bende banyeme Shaula, baye mu tshipela tshia Palana. (1 Sam. 25:1) Pavuabu mu tshipela apu, bavua bakuba mikoko ya Nabala uvua muntu mubanji, bantu bavua bayilama. (1 Sam. 25:15, 16) Pakakumbana tshikondo tshia kukosa miosa ya mikoko, Davidi wakatuma bantu kudi Nabala bua kumulomba ndambu wa biakudia. Bantu abu bakaya kudi Nabala, kumulombabu ne dîyi dimpe ne kanemu. (1 Sam. 25:6-8) Kadi Nabala wakaleja muvuaye kayi ne dianyisha bua bionso bivua Davidi ne bantu bende bamuenzele. Wakabandamuna makayabu, kupendaye Davidi ne bantu bende.​—1 Sam. 25:10, 11.

10. Mmunyi muvua Abigayila ne Davidi baleje ne: bavua ne busunguluji? (1 Samuele 25:32, 33) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

10 Bu wewe muikale Davidi, uvua mua kumvua bishi? Mbipepele bua kumvua tshivua tshienze bua afiike munda bikole menemene. Uvua muntu wa mioyo ya bitupa, ke bualu kayi wakafiika munda bikole, kujingaye too ne bua kushipa Nabala! (1 Sam. 25:13, 21, 22) Kadi pavua Davidi ne bantu bende baya bua kushipa Nabala, Abigayila mukaji wa meji uvua nende Nabala wakaya kubakanda. Mmunyi muvua Abigayila muleje ne: uvua ne busunguluji? Wakajingulula ne: Davidi uvua muntu muimpe nansha muvuaye mufiike munda bikole. Ke bualu kayi wakenza tshionso tshivuaye mua kuenza bua kumuambuluisha bua atukije. Wakamutuadila bintu, kumupeshaye kabidi mibelu mimpe. (1 Sam. 25:18, 23-31) Davidi wakaleja pende ne: uvua ne busunguluji bualu wakateleja Abigayila, kujingululaye ne: mêyi a Abigayila avua aleja muvua Yehowa wela meji bua bualu abu. Biakamuambuluisha bua kutukija ne kuepuka tshilema tshinene tshivuaye mua kuenza.​—Bala 1 Samuele 25:32, 33.

Davidi uteleja Abigayila ne ntema yonso. Abigayila mutue binu umusengelela; bena mudimu bende bamuindile panyima bambule mapa a bungi. Bena mudimu ba Davidi bimane pabu panyima pende.

Bu muvua Abigayila ne Davidi baleje muvuabu ne busunguluji mu nsombelu mukole uvua mubafikile, bualu bubi kabuakenzeka to (Tangila tshikoso 10)


11. Mmunyi mudi kuikala ne busunguluji mua kutuambuluisha padibu batufiikisha munda? (Nsumuinu 19:11)

11 Bualu bua Abigayila ne Davidi budi butulongesha tshinyi? Kuikala ne busunguluji kudi mua kutuambuluisha bua kutukija nansha tuetu ne bualu bua kufiikila munda. Kudi mua kutuambuluisha kabidi bua kumona njiwu idi mêyi etu ne bienzedi bietu mua kukebesha. (Bala Nsumuinu 19:11.) Pavua Abigayila muvuluije Davidi muvua Yehowa wela meji bua tshivuaye ukeba kuenza, wakatukija. Wewe mufiike munda bua bualu kampanda anyi muntu yeye mukufiikishe munda, kuenji malu mu tshiji bu muntu udi kayi ne lungenyi to. (Yak. 1:19) Sambila Yehowa ne ela meji a mudiye umona bualu abu. Abi nebikuambuluishe bua kutukija.

12. Mmunyi mudi bakuabu mua kutuambuluisha bua kushala batukije ne kuangata mapangadika mimpe?

12 Yehowa wakasaka Abigayila bua kuambuluisha Davidi bua kumvua muvuaye wela meji. Udi mua kutuenzela petu nanku ku diambuluisha dia bena Kristo netu. Koku bualu budi bukufiikishe munda, yukila ne muena Kristo mushindame mu nyuma udi mua kukuambuluisha bua umone malu mudi Yehowa uamona. (Nsu. 12:15; 20:18) Kadi bikalabi ne: wewe ke udi ne bua kuambuluisha muena Kristo udibu bafiikishe munda, idikija Abigayila, umuambuluishe bua amone malu mudi Yehowa uamona. Bushuwa, Yehowa neabeneshe bionso biudi wenza bua kuambuluisha bakuabu bua bikale ne busunguluji ne batukije.

EYEMENA YEHOWA, KUIKADI NE BUÔWA TO

13. Mmunyi mudi busunguluji mua kutuambuluisha patudi ne buôwa?

13 Kudi misangu idi nsombelu kampanda mikole mua kutupetesha buôwa. Busunguluji budi mua kutuambuluisha bua kuela meji a mudi Yehowa ne bukole bua bungi kupita tshintu kayi tshionso anyi muntu kayi yonso. Dîba adi, netumueyemene nansha tuetu ne buôwa. (Mis. 27:1) Yehowa udi mua kutuambuluisha nansha tuetu tudiumvua bashikile. Ke tshivuaye muenzele Yona. Yona uvua munange Yehowa bikole menemene, kadi wakumvua buôwa pavuaye mumupeshe mudimu mukole wa kuenza.

14. Bua tshinyi Yona uvua pamuapa mumvue buôwa bua kuenza mudimu uvua Yehowa mumupeshe?

14 Yehowa wakatuma Yona bua aye kuambila bena Niniwe ne: uvua ne bua kubabutula. Uvua mudimu mukole. (Yona 1:1, 2) Bu bobu bakupeshe wewe mudimu au uvua mua kumvua bishi? Bua kumbuka mu Isalele kufika ku Niniwe, Yona uvua ne bua kuenza luendu ku makasa, wenza tshintu bu tshia ngondo mujima mu njila. Bena Ashû bavua ne tshikisu tshia bungi. Bavua mene babikila Niniwe ne: “tshimenga tshidi tshiela mashi panshi.” (Nah. 3:1, 7) Yona kakaya kuvuabu bamutume to, wakanyema.​—Yona 1:3.

15. Ntshinyi tshiakambuluisha Yona bua kueyemena Yehowa ne muoyo mujima? (Yona 2:6-9)

15 Yona wakangata mazuwa, kuyaye mutangile kule ne Niniwe. Pashishe pakamuelabu mu mâyi, Yehowa wakamupandisha. Ke yeye kuvuluka mudi Yehowa ne bukole bua bungi. (Yona 1:15, 17) Ndilongesha kayi diakapetaye? Wakajingulula ne: kavua ne bua kumvua buôwa bua kuya ku Niniwe to, bualu Yehowa uvua mua kumukuba ku njiwu ivua mua kumufikila. (Bala Yona 2:6-9.) Pavua Yehowa mumutume musangu muibidi ku Niniwe, kakanyema to, wakaya. Bena mu Niniwe bakamuteleja, ke bualu kayi Nzambi kakababutula to.​—Yona 3:5.

16. Mmunyi mudi busunguluji mua kutuambuluisha patudi ne buôwa? (Nsumuinu 29:25) (Tangila kabidi bimfuanyi.)

16 Bualu bua Yona budi butulongesha tshinyi? Katulekedi tshintu nansha tshimue, nangananga ditshina dia bantu bitupangisha bua kutumikila Yehowa to. (Bala Nsumuinu 29:25.) Busunguluji buakambuluisha Yona bua kumona ne: kavua ne bua kusamisha mutu bua tshivua mua kumufikila to, kadi uvua ne bua kuvuluka ne: yeye mua kupeta ntatu mu mudimu uvua Yehowa mumupeshe, uvua ne bua kumuambuluisha. Bia muomumue, ki mbimpe tuetu petu tuimanyine pa malu adi atuenza buôwa to, mbimpe tuele meji a mukadi Yehowa mutuambuluishe ne mutukube mu nsombelu kampanda. Mbimpe tuelangane kabidi meji a mudi Yehowa muambuluishe bena Kristo bakuabu mu nsombelu mikole anu bualu bavua bamueyemene ne muoyo mujima.a (Eb. 13:6) Tuetu tueyemena Yehowa ne muoyo mujima ne tuambuluisha bakuabu bua bamueyemene pabu, nebileje mutudi ne busunguluji.

Foto: 1. Muprofete Yona uya mutangile ku tshiibi tshia tshimenga tshia Niniwe. 2. Muanetu wa balume utshidi tshitende upitshila muaba kampanda wa mu tshilongelu tshiabu udi malu adi Yehowa kayi wanyisha enzeka. Tulamba tudi ne mekala a muanza nkongolo ntulembeleja muulu, eku benda batatshisha mulongi mukuabu wa balume kudi mulongi nende.

Bualu bua Yona budi butulongesha ne: busunguluji budi mua kutuambuluisha bua kuenza tshidi Nzambi utuambila ne bua kupita bimpe ne nsombelu mukole (Tangila tshikoso 16)


IKALA ANU NE BUSUNGULUJI

17. Ntshinyi tshitudi mua kutungunuka ne kuenza bua tuikale anu ne busunguluji?

17 Tudi balonge ne: kuikala ne busunguluji kudi mua kutuambuluisha bua kupita bimpe ne ntatu. Ntshinyi tshitudi mua kutungunuka ne kuenza bua tuikale anu nabu? Yehowa ke Mpokolo wa busunguluji, ne udi ubupesha batendeledi bende ku diambuluisha dia Dîyi diende ne dia nyuma wende. (Neh. 9:20; Mis. 32:8) Utu utupesha mibelu idi ituambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe ne kudikanda. (Mis. 119:97-101) Nunku mbimpe tuikale tuela meji a tshidi Bible wamba ne tulomba Yehowa bua atupeshe nyuma wende muimpe wa bukole. Abi nebituambuluishe bua kumona malu mudi Yehowa uamona ne kuenza tshidiye musue.​—Nsu. 21:11, dim.

18. Udi mudisuike bua kuenza tshinyi?

18 Tutungunukayi anu ne kulomba Yehowa bua atupeshe meji. (Mis. 14:2) Tuetu tuenza nanku, ‘katuakupambuka mu njila wa busunguluji’ to. (Nsu. 21:16) Kadi netuikale anu badisuike bua kuleja mutudi ne busunguluji mu malu onso ne mu bikondo bionso. Dîba adi, netusankishe Yehowa.

MMUNYI MUTUDI MUA KULEJA NE: TUDI NE BUSUNGULUJI ANU BU . . .

  • Nâmana?

  • Abigayila ne Davidi?

  • Yona?

MUSAMBU WA 42 Disambila dia muntu wa Nzambi

a Tshilejilu, udi mua kubala bualu bua muanetu Georgiy Porchulyan mu biena-bualu bia “Biographies des Témoins de Jéhovah” mu JW Library anyi mu jw.org.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2026)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu