Tạunȧ‘ ne Garue Marag ta la A‘sok ‘e Salat ne la ‘Es‘ao
1. Ka tes ta ‘amnȧk ne tạunȧ‘ ne garue marag ta?
1 ‘E ta av het, Jisu hạipoag ma ‘on tisaipel 70 mumuạ la iris la la‘ la marag‘ạkia rog heg ta. (Luke 10:1-11) Iạ a‘ne‘ne‘ạkia ‘oris huga ‘e ‘on hahan‘ȧk se irisa ne ‘eake iris ‘esea täla garue, ka Jihova “Gagajat ne ‘on‘on vek ta”, ta muạ‘ạkia iris. Iạ nā tape‘ma se irisa fas‘ȧk tē ne la a‘potsusunua iris la a‘sokoa garue ta, ma iạ fekạu‘ak iris “‘e le‘ ruạ.” ‘E terạni tē ‘i, tạunȧ‘ ne a‘sok mumuạ la ‘is la la‘ ‘e garue marag ta kel‘ạkia ‘amnȧk ‘esea het ma—la a‘ne‘ne‘ạkia, ma la a‘potsusunua ‘is, ka fūfū‘ȧk a‘lelei.
2. Ka la tapen roa ne tạunȧ‘ ne garue marag ta?
2 ‘E ‘on ‘i‘i, tạunȧ‘ ne garue marag ta iạ menet 10 se 15 ‘on roa ne laloag‘ȧk ‘on väeväe ne iris ne hoa‘ maraga, hiliạg ne utut ne la garue, ma ro‘ạit ta. ‘E ‘on ‘ihete‘, tē te‘is jen vạhia. ‘E kamatag ne ‘Epereli, tạunȧ‘ ne garue marag ta la se sir ‘e menet he hifu. Ka, nōnō ka iạ a‘sok ‘e vạhiạg ne tạunȧ‘ ne kạurotuạg ta, iạ la luạk se‘, ‘e rēko iris ne la la‘ ‘e marag ta kotä a‘fại se‘ ta hạifäegag fak Puk Ha‘a. ‘On luạk ne tạunȧ‘ ne garue marag ta, ‘os ava täla ti‘ia se garue marag ta. Hoi‘ȧk, kepoi ka iris painia ma iris ne hoa‘ maraga kamat ‘oris garue ta mumuạ la tạunȧ‘ ne garue marag ta, ‘oris garue ta la fu‘ ma ‘e ta av luạk het.
3. Ka tạunȧ‘ ne garue marag ta la fūfū‘ȧk tapen la pō la iạ la ‘es‘ao ti‘ pạu se lelea‘ hoa‘ maraga?
3 Tạunȧ‘ ne garue marag ta la ‘es‘ao ti‘ pạu se iris ne hoa‘ maraga kepoi ka iạ fūfū‘ȧk a‘lelei. ‘E kạurotuạg ma‘oi iạ la lelei se‘ la väea kạuạg hoa‘ maraga la hạipoag se ut tūtū ka la se tạunȧ‘ se ta ut ‘eseat. Tē te‘is kop ma la a‘vavhinen la‘la‘o se tạunȧ‘ ne garue marag ta ma se utut ne la garue sin. Kop la väe la mij iris ne hoa‘ maraga, la pō la vavhiạn se iris huȧ‘ ne kạuạg maraga la matạ‘ se iris ne mou se ‘on kạuạg hoa‘ marag ta. Kạuạg fā mamfua kop la rē a‘häe lelei se ut ne väe la garue ma a‘fūmou‘ạkia tēet ne hạitạuạg lelei. Mumuạ la a‘vȧh tạunȧ‘ ne garue marag ta ‘e ta ro‘ạitu, iris ‘atakoa nonoj la ‘inea utut ne garue ta la rē ma sei ta iris la garue ag‘esea mar.
4. ‘E rēko tese ta ‘is la se fakfürmariạ‘ạkia tạunȧ‘ ne garue marag ta?
4 Se Fakfürmariạ‘ạkia: Tạunȧ‘ ne garue marag ta a‘sok la ‘es‘ao se iris ne la la‘ ‘e garue marag ta, kạurotuạg ‘atakoa ta kop ma kal leu ‘atakoam ra se tạunȧ‘ te‘is. Ka, ‘eake ‘on fuạga la ‘is la fakfürmariạ‘ạkia. La fak se ‘os tạunȧ‘ ‘atakoa ne tore, tạunȧ‘ ne garue marag ta iạ tēet ne Jihova ös la hạiasoag la ragrag ‘is se mäeav hanisi ma garue lelei. (Hip. 10:24, 25) Ta ‘on‘on, iạ ne muạ‘ạkia nonoj la ösös a‘lelei pạu la pō la hạifäegag ta la faktē‘ạkia Jihova ka la ‘es‘ao se iris ne täe ‘e tạunȧ‘ ta. Kepoi ka la pō, iris ne la la‘ ‘e marag ta nonoj la ‘e ut ne hạipoag ta la rē.
Se fakfürmariạ‘ạkia tạunȧ‘ ne garue marag ta ne ‘is la ‘es ‘e a‘häet ne iạ kat pumuạ ra la fak se tạunȧ‘ ne kạurotuạg ne tör sio
5. (a) Ka tes ta väeag garue ‘on huȧ‘ ne garue ta ‘e fūfū‘ȧk ne tạunȧ‘ ne garue marag ta? (e) Ka ta sạsiạg hạnit la a‘sok tapen tạunȧ‘ ne garue marag ta?
5 Iạ ne Muạ‘ạkia Kop la Ösos: La le‘et la ösös a‘lelei se ta väegat ‘e tạunȧ‘ ne kạurotuga, väeag ta kop la nā mumuạ se ia. Tē te‘is tatạu pạu ma ‘os tạunȧ‘ ne garue marag ta. ‘E av ne ta kạuạg hoa‘ maraga la hạipoaga, huȧ‘ ne kạuạg hoa‘ marag ta ne ‘oris hạiasoaga täla a‘sokoa tạunȧ‘ ne garue marag ta. Ka, ‘e av ne la hạipoag fakkạurotuạg huȧ‘ ne garue ta täla väea ta le‘et la muạ‘ạkia. Huȧ‘ ne garue ‘on rereag nā ta fūfū‘ȧk ne garue marag ta se iris ‘atakoa ne muạ‘ȧk tē, ma iạ pülüf‘ȧk tā het se hạf ta. Huȧ‘ ne garue ta nonoj la rē puer a‘lelei se iris ne iạ hil la muạ‘ạkia garue marag ta, ‘es‘ao ne tạunȧ‘ te‘ täe kikia ‘e rak‘ȧk tē ma fūfū‘ȧk tē ‘on iris ne muạ‘ạkia garue ta. ‘E av ‘on rereag, kepoi ka kat ‘es ra ta fā mafuet, fā agagat, ne ta sạsig fā papetạios het, huȧ‘ ne garue ta la pō la väea ta sạsiạg hȧn ma‘at het la muạ‘ạkia tạunȧ‘ ne garue marag ta.—‘Io se filo‘ ta “‘E Avat ne Väe la Sạsiạg Hạnit la Muạ‘ȧk tē.
6. Ka ‘e rēko tese iạ tē pumuet la iạ ne väe la muạ‘ạkia garue ta la ösös a‘lelei?
6 ‘E av ne ‘is ‘es väeag ‘e Rak ne Garue Marag ta ne Tạunȧ‘ ne Garue ta, ‘is se fakfürmariạ‘ạkia ka la ösös a‘lelei. ‘Is heuạ tȧrtȧr kikia la ‘is la la‘as se tạunȧ‘ ta ma kotä ‘is kamat la a‘häe‘ạkia ne tes ta ‘is la ‘eakia. Le‘et ne väe la muạ‘ạkia tạunȧ‘ ne garue marag ta nonoj la kokon‘ȧk ‘on väeag garue te‘ ma la ösös a‘lelei sin. ‘E ‘on ‘i‘i, tạunȧ‘ ne hoa‘ marag ta iạ luạk se‘, ma iạ tē pumuet la ösös a‘lelei la pō la tạunȧ‘ te‘is la ‘es fūạg ka la a‘vȧh ‘e ‘on av pạu he ta. Ösös a‘lelei laloag‘ȧk tape‘ma ‘os la ‘inea mumuạ utut ne ‘is la garue.
7. Ka tes ta iạ ne muạ‘ạkia la pō la hạifäegag sin?
7 Tē ne la Hạifäegag‘ạki: ‘E rēko tē ne sok ‘e utut se utut kat tatạu ra, le‘ ea‘ “huạg aier ta” kat osim ra ta sui ne maraga se tạunȧ‘ ne hoa‘ marag ta. (Mataio. 24:45) Kes heta “‘E av ne Tạunȧ‘ ne Garue Marag ta, Rē A‘häe se,” kel‘ạkia tē ne ‘is la rē. Av ma‘oi, tạunȧ‘ ta la a‘sok la fak se ta hạifäegagat. ‘E av ‘on rereag, iạ la pō la a‘sok ta kel‘ȧk tē het ne ösös a‘lelei pạu, ne ta vitio het ne ös la rak‘ȧk tēan ‘is ‘e jw.org. ‘E av ne la ösös se tạunȧ‘ ne hoa‘ marag ta, iạ ne muạ‘ạkia nonoj la a‘häe‘ạkia ne tes tä la a‘ne‘ne‘ạkia ma la a‘potsusua iris ne la la‘ ‘e garue marag ta ‘e terȧn ta‘ag.
‘E ‘on la ösös se tạunȧ‘ ne garue marag ta, iạ ne la muạ‘ạkia tạunȧ‘ ta nonoj la a‘häe‘ȧk ne tes ta la a‘ne‘ne‘ạkia ma hạiasoagan iris ne la la‘ se garue marag ta ‘e terȧn ta‘ag
8. Ka tes ta tē pumuet la hạifäegag se ‘e tạunȧ‘ ne garue marag ta ne la a‘sok ‘e A‘ita ne Sapatō?
8 Kel‘ạkiạg het, ti‘ ne lelea‘ hoa‘ maraga nā‘ia The Watchtower ma Awake! ‘e A‘ita. Ma‘oit ne ‘es väeag ‘e garue marag ta ‘e A‘ita kat la‘ ra ‘e uạn ne gasav ta, ma kop ma iris la mao‘ȧk tē ne iris ȧs‘ȧk se ‘e ‘oris Titi‘ȧk ne Kạunohoga. Iạ kop ma la ‘es‘ao ti‘ pạu se iạ ne muạ‘ạkia la ‘io a‘luạk se kel‘ạkiạg ne tē la ‘ea ‘e fạ‘ ne ‘Os Garue Marag ne Pure‘aga. La pō la hạifäegag ne ‘is la laloag‘ȧk tapen tēet ne sok ‘e hanue te‘, ‘e ta kato‘agat, ne ta terȧn manea‘ het, ‘e ‘os nāag ne mekasini, ne tes ta ‘is la ‘ea se famör ‘es rī ta la pō la a‘iạtiten iạ se ȧs tē tea‘ hete‘ kepoi ka iạ tȧr mekasini. Kepoi ka iris ‘e ‘on rereag ‘e tạunȧ‘ ne hoa‘ marag ta kamat vạhia la nā mekasini, iạ ne muạ‘ạkia tạunȧ‘ ne garue marag ta la pō la sạio‘ se irisa la hạiväeag a‘luạk tē ne iris rē ne la fäeag‘ạkim rogrog a‘ne‘ne‘ȧk huạg ne iris hạipoaga. ‘E Sapatō , iạ ne muạ‘ạkia garue marag ta la pō la hil la a‘sok ta kel‘ȧk tē het ‘e nāag ne puku ne la nā ‘e laloag ne huạl ta. Puk ne ‘es‘av‘ȧk se Rak Puk Ha‘a, la fak se Rog Heg ‘on ‘Ạitu ma Noh A‘fại se ‘Ạitu ma Puk Ha‘a ‘Ea la pō la nā ‘e ta terȧn lama, ma la pō la ‘io a‘luạk ‘e tạunȧ‘ ne garue marag ta ne ‘is la nānā tapen puk ‘i.
9. Ka tes tä la pō la hạifäegag se ‘e a‘ita ma ‘e sapatō e avat ne ‘is la a‘sok ta kämpein het?
9 Nōnō ka kạurotuạg ta laloag‘ȧk iris ‘e kämpein het ‘e a‘ita ne sapatō, iạ ne muạ‘ạkia la ‘io ne ‘is la nā tapen mekasin fo‘ou ma peap ne ‘ih tē ta, ne la hạifäegag ne tes ta la rē kepoi ka ta le‘et kel‘ȧk ‘on ‘ofa. Tē hoi‘ạkit ne pō la rē, ta‘ag la hạiväeag rogrog ne kel‘ạkia ‘on pumuạ ne kämpein ‘i.
10, 11. Ka ‘e rēko tese tä iạ tē pumuet la iris ne hoa‘ maraga la ösös a‘lelei se tạunȧ‘ ne garue marag ta?
10 Tē ne Iris ne Hoa‘ Maraga la Osi: Iris ne hoa‘ maraga ne leum se tạunȧ‘ ne garue marag ta ma väegat se irisa tape‘ma ‘e la rēag ne tạunȧ‘ te‘ la la‘ lelei. ‘E la ösös mumuạ se garue marag ta, kop ma ‘e av ne titi‘ạkiạg ne kạunohoga, iris la ma ‘oris tēet ne iris pō la hạiväeag ‘e tạunȧ‘ ne garue marag ta ne ‘e avat ne iris garue ag‘esea ma ta le‘ hoi‘ạkit ‘e garue marag ta. Ösös a‘lelei laloag‘ȧk ‘os la pōag ne mekasini ma puk sui mumuạ la hele‘ ‘e tạunȧ‘ ne garue marag ta la pō la ‘is ‘atakoa la rou ag‘esea se utut ne ‘is la garue.
11 Iạ ‘es‘ao tape‘ma la ‘is la fūfū‘ȧk la ‘e tạunȧ‘ ne garue marag ta menet he his mumuạ la kamat. ‘Is la nā ‘os vahia la ‘e te‘ ne tạunȧ‘ ne kạurotuga ‘e ‘on av pạu heta. ‘E av ne ‘is hele‘ fep se tạunȧ‘ ne garue marag ta iạ la pō la hoa‘ tūen a‘fại tē ‘on iris ne tore. Ka la pō tapen? Sạsig fāat ne muạ‘ạkia garue marag ta la ‘io se tē he his mumuạ la iạ la väeväea ‘on kạuạg hoa‘ marag ta. Kepoi ka iris ne hoa‘ marag he his ‘esea ta leuof, iạ la pō la ea‘ iris ‘atakoa la garue ‘e utut ne kat a‘vȧh ra. Kepoi ka ma ‘on lelea‘ la‘ lā se tạunȧ‘ ne garue marag ta ma utut ne garue sin sousou iạ la pō la väea iris la garue ma iris ne ma ‘oris motokā. Kepoi ka ut te‘ rog ‘e kaofoho, iạ la pō la väea hensạsiạg fā la garue ag‘esea ma hensạsiạg hạina ne iris hensạsiạg fā la garue hại‘eleag ma hensạsiạg hạina. Hensạsiạg ne mafuạ ka ‘af‘af kop ma la väe se utut ne aroag ‘esea ne utut ne ma ‘on rī ne kat ‘es molmoliạg ma‘oi ra. Iris ne fo‘ou kop ma la väe la garue ma iris ne potsusun se‘. Ka kepoi ka iris ne hoa‘ maraga la fep se tạunȧ‘ ta ma fūfū‘ȧk ne rē vȧh kop la jen. Aier kop ma ‘is la ma ‘on hün lelei het ne ‘is fepi. Ka kepoi ka ‘is gat ke av fep, ‘is la pō la sạio‘ se ‘isa, kop ma ‘is tokana la a‘pumuạ‘ȧk tạunȧ‘ ne garue marag ta ne ‘is kat fūfū‘ȧk a‘lelei ra ‘os garue.
12. Kepoi ka ‘äe a‘mou hil a‘vȧh ne sei ta ‘äe la garue mar, tes ta ‘äe la pō la rē a‘häe se?
12 Iris ne hoa‘ maraga ne tạunȧ‘ se garue marag ta la pō la hil a‘vȧh le‘et ne iạ pa garue ag‘esea ma mumuạ la tạunȧ‘ ta la kamat, ne iris la tȧr se le‘et ne muạ‘ȧk tē la väe le‘et ne la garue ma iris. Kepoi ka ‘äe a‘mou hil a‘vȧh ne sei ta ‘äe la garue ag‘esea mar, ka te ka ‘äe la pō la “a‘ti‘ȧk” ‘e ‘ou la garue ag‘esea ma te‘ ne lelea‘ hoa‘ marag tūtū ‘atakoa ka ‘eake ma iris ne ‘äe ‘el sin? (2 Kor. 6:11-13.) Ka te‘ ka ‘äe la pō la fūfū‘ȧk la garue ma iris ne fo‘ou la hạiasoagan iris la ‘ut‘ạkia se muạ ‘oris fạiva se rak‘ȧk tē? (1 Kor. 10:24; 1 Tim. 4:13, 15) A‘fại a‘lelei se muạ‘ạkiạg ne nā, ka tape‘ma se utut ne ‘äe la kamata e. ‘E vạhiạg ne tạunȧ‘ ta matạ‘ la se jen‘ia fūfū‘ȧk tē ne rē vạhia ma rou mij pạu se utut ne garue ta la rē.
13. Ka tạunȧ‘ ne garue marag ta la ‘es‘ao tapen se ‘isa kepoi ka ‘is ‘atakoa la matạ‘ la rē a‘lelei väeag garue ne mou se ‘isa?
13 Vạhiạg ne garue marag ta, iris 70 ne Jisu fekạu‘ạki “ho‘im ‘e ‘ofa.” (Luke 10:17) Te‘is kel‘ȧk ne, Jisu ‘on tạunȧ‘ ma irisa mumuạ la garue marag ta hạiasoagan ‘oris garue ta la la‘ lelei. ‘E terạni tē ‘i, tạunȧ‘ ne garue marag ta la pō la pō‘ia ‘es‘ao ‘eseat ma. Kepoi ka te‘ ne ‘is ‘atakoa la matạ‘ la rē a‘lelei väeag ne mou se ‘isa, tạunȧ‘ ne garue marag ta täla a‘ne‘ne‘ia, a‘potsusunua, ma fūfū‘ạkia ‘is la a‘sok a‘lelei garuet ne mou se ‘isa la nā ta “uetnes‘ạkiget se te‘ hanuạ ‘atakoa.”—Mat. 24:14.