Japta 17

‘Ol Sol We Ol Man Oli Kilim’ Oli Kasem Pei

 1. ?Yumi stap long wanem taem naoia? ?Wanem i pruvum samting ya?

!KINGDOM blong God i stap rul! !Man we i Ron long waet hos hem i rere blong faet blong win bakegen, we i win olgeta! !Red hos, blak hos, mo hos we i lusum prapa kala blong hem, oli stap resis i go long olgeta ples long wol! I klia nomo se ol profet tok blong Jisas long saed blong taem we hem i rul oli stap kamtru naoia. (Matyu, japta 24, 25; Mak, japta 13; Luk, japta 21) Yes, yumi stap long ol las dei blong rabis fasin blong wol ya. (2 Timote 3:1-5) From samting ya, yumi mas lesin mo luklukgud taem Smol Sipsip ya, Jisas Kraes, i brekemaot namba faef lok long buk ya. ?Bambae yumi kasem wanem save moa, we i stap haed long buk ya?

 2. (a) ?Taem Jisas i brekemaot namba faef lok, Jon i luk wanem? (b) ?From wanem yumi no mas sapraes we samting olsem wan olta blong sakrifaes i stap long heven?

² Samting we Jon i luk naoia i tajem hat blong hem. Hem i se: “Nao Smol Sipsip ya i brekemaot namba faef lok blong buk ya. Nao mi luk ol [sol, “NW”] blong olgeta we ol man oli kilim olgeta oli ded bifo, from we oli stap talemaot tok blong God, mo oli stap wetnes se ‘Tok ya blong God i tru.’ Ol [sol] ya oli stap aninit long olta.” (Revelesen 6:9) ?Wanem ya? ?Wan olta blong mekem sakrifaes i stap long heven? !Yes! Hemia i fastaem we Jon i tokbaot wan olta. Be sam samting long heven we hem i tokbaot finis oli kolosap sem mak long sam samting long haos tapolen bifo, hemia tabu ples blong Jeova long Isrel. Hem i storebaot Jeova we i sidaon long bigfala jea blong Hem, ol jerubim we oli stap raonabaot, solwora we i saen olsem glas, ol laet, mo ol 24 elda we oli karem insens. (Eksodas 25:17, 18; 40:24-27, 30-32; 1 Kronikel 24:4) Taswe yumi no mas sapraes we i gat samting olsem wan olta blong sakrifaes long heven tu.—Eksodas 40:29.

 3. (a) ?Long haos tapolen blong ol man Isrel bifo, olsem wanem oli kafsaedem ol sol oli go “raon long olta”? (b) ?From wanem Jon i luk sol blong sam wetnes we ol man oli kilim olgeta oli ded, oli stap aninit long samting olsem wan olta long heven?

³ Aninit long olta ya, Jon i luk “ol [sol, NW] blong olgeta we ol man oli kilim olgeta oli ded bifo, from we oli stap talemaot tok blong God, mo oli stap wetnes se ‘Tok ya blong God i tru.’ ” ?Wanem mining blong samting ya? Ol sol ya, hemia i no save minim se ol sol oli save aot long bodi blong ol man, olsem ol hiten man Gris bifo oli bilif. (Jenesis 2:7; Esikel 18:4) Jon i save se blad i olsem saen blong sol, no laef. Mo hem i save se taem ol pris long haos tapolen long Isrel bifo oli kilim anamol blong mekem sakrifaes, oli sakem blad blong hem “long olta mo raonabaot long hem.” Sipos no, oli kafsaedem blad ya “raon long olta we oli bonem sakrifaes long hem.” (Levitikas 3:2, 8, 13; 4:7; 17:6, 11, 12) Taswe sol blong anamol i joen wetem olta blong sakrifaes. ?Be from wanem sol no blad blong ol man ya i stap aninit long samting we i olsem olta long heven? From we ded blong olgeta i olsem sakrifaes long ae blong God.

 4. ?Olsem wanem ol Kristin we tabu speret i makemaot olgeta oli ded olsem wan sakrifaes?

⁴ Tru ya, taem olgeta we tabu speret i makemaot olgeta se oli speret pikinini blong God, oli ded, oli olsem sakrifaes we i go long God. I stret long wil blong God we oli lego hop blong kasem laef we i no save finis long wol, olsem we oli givim wan sakrifaes i go long hem. Oli mas rere blong lego laef ya blong mekem wok blong olgeta long Kingdom blong Jeova long heven. Taswe oli rere blong ded olsem wan sakrifaes blong leftemap hae rul blong Jeova. (Filipae 3:8-11; skelem wetem 2:17.) Samting ya i rili tru long olgeta we Jon i luk aninit long olta. Bifo, tabu speret i makemaot olgeta, nao ol man oli kilim olgeta oli ded from we oli wok strong blong talemaot mo leftemap Tok blong Jeova mo hae rul blong hem. Ol man oli kilim ‘ol sol blong olgeta oli ded, from we oli stap talemaot tok blong God, mo oli stap wetnes [mar·ty·riʹan] se Tok ya blong God i tru.’

 5. ?Nating we ol sol blong ol gudfala man ya oli ded finis, be olsem wanem oli stap singaot blong God i givim panis long ol man?

⁵ Jon i storeyan moa, i se: “Mo oli stap singaot bigfala, oli talem se ‘Hae God, yu yu gat olgeta paoa. Yu tabu, mo yu tru. Plis yu no moa wet, yu jajem ol man long wol, yu givim panis long olgeta, from we oli kilim mifala i ded.’ ” (Revelesen 6:10) Baebol i talem se ol dedman oli no save wan samting nating. ?Olsem wanem ol sol blong olgeta—hemia blad blong ol—oli save singaot long God blong i givim panis long ol man ya? (Eklesiastis 9:5) Tingbaot taem Ken i kilim Ebel i ded. Blad blong stret man ya Ebel i singaot. Jeova i tok long Ken, i se: “?Wanem samting ya we yu yu mekem? !Yu lesin! Brata blong yu i ded finis. Blad blong hem i ron i go long graon, mo blad ya i stap singaot long mi yet blong mi stretem.” (Jenesis 4:10, 11; Hibrus 12:24) Samting ya i no min se blad blong Ebel i save toktok. Ken i kilim wan gudfala man, Ebel, i ded. Taswe i olsem we stret fasin i singaot se Ken i mas kasem panis from. Sem mak long ol man we oli kilim sam Kristin i ded. I stret nomo we ol man ya oli kasem panis from. (Luk 18:7, 8) Oli kilim plante taosen Kristin olsem i ded. Taswe voes we i singaot blong oli kasem panis, i bigfala.—Skelem wetem Jeremaea 15:15, 16.

 6. ?Hu i kasem panis long 607 B.K.T., from blad blong ol gudfala man we oli kilim olgeta i ded?

⁶ Samting olsem i kamaot long nesen blong Juda bifo. Taem King Manase i stat rul long 716 B.K.T., nesen ya i lego trufala wosip. King ya i kilim plante gudfala man i ded. Ating hem nao i mekem se oli ‘tekem so, oli katem bodi’ blong profet ya Aesea long tu pis. (Hibrus 11:37; 2 King 21:16) Biaen, Manase i tanem tingting blong hem from sin mo i jenisim fasin blong hem. Be hem i gat kaon yet from blad blong ol man we hem i kilim olgeta oli ded. Taem ol man Babilon oli spolem kingdom blong Juda long 607 B.K.T., “Jeova nomo i talem long olgeta blong agensem Juda. Oli mas tekemaot Juda, blong Jeova i no moa luk hem, from ol sin blong Manase, olgeta samting we hem i bin mekem. Mo tu fulap man we oli no mekem rong, hem i mekem blad blong olgeta i ron, gogo Jerusalem i fulap long blad blong ol man ya we i no mekem rong. Nao Jeova i no wantem fogif.”—2 King 24:3, 4.

 7. ?Hu i gat kaon moa from “blad blong ol man blong God”?

⁷ Tede tu, plante man oli kilim sam wetnes blong God oli ded. Maet sam long ol man ya oli ded longtaem finis. Be ogenaesesen we i stampa blong fasin ya blong kilim ol man blong God oli ded, hem i stap yet. Mo hem i gat bigfala kaon yet from blad blong olgeta. Hemia ogenaesesen blong Setan, no laen blong hem long wol. Bigfala haf blong ogenaesesen ya, hemia Bigfala Babilon, no olgeta gyaman skul blong wol.a Baebol i talem se hem i “fuldrong from we i dring blad blong ol man blong God, mo blad blong olgeta we ol man oli kilim olgeta from we oli stap holem nem blong Jisas.” Yes, ‘oli faenem blad blong ol profet mo blad blong ol man blong God . . . mo blad blong olgeta man we ol man oli kilim olgeta, i stap long ples ya Babilon.’ (Revelesen 17:5, 6; 18:24; Efesas 4:11; 1 Korin 12:28) !Man, kaon blong hem from blad blong ol man ya i bigwan tumas! Gogo Bigfala Babilon i lus blong olwe, blad blong ol man we hem i kilim olgeta oli ded bambae i singaot blong stretem bisnes ya.—Revelesen 19:1, 2.

 8. (a) ?Taem Jon i laef i stap, hu ya samfala we ol man oli kilim olgeta oli ded? (b) ?Hed gavman blong Rom i stampa blong wanem bigfala trabol blong ol Kristin?

⁸ Long faswan handred yia, rabis Snek ya blong bifo mo laen blong hem long wol i faet agens long kongregesen blong ol Kristin we tabu speret i makemaot olgeta. Mo Jon i stap, taem oli kilim i ded sam long ol Kristin ya. Mo tu Jon i stap, taem oli nilim Masta blong yumi long pos. Jon i laef tru long taem ya we oli kilim Steven i ded. Mo oli kilim i ded stret brata blong Jon, Jemes, mo Pita, Pol, mo sam narafala fren blong hem tu. (Jon 19:26, 27; 21:15, 18, 19; Ol Wok 7:59, 60; 8:2; 12:2; 2 Timote 1:1; 4:6, 7) Long 64 K.T., toktok i goraon se hed gavman blong Rom, Nero, i bonem taon ya. Blong traem blokem tok ya, Nero i mekem eskyus se ol Kristin oli bonem. Man blong raetemdaon histri, nem blong hem Tacitus, i mekem ripot ya, se: “Ol man oli yusum olkaen rod blong jikim ol [Kristin], mo blong kilim olgeta oli ded. Oli kavremap samfala wetem skin blong wael anamol, nao ol dog oli tereterem olgeta. Oli fasem samfala long pos,b mo oli bonem samfala blong yusum olgeta olsem wan laet long naet.” Taem hed gavman ya Domitian i rul (81-96 K.T.), bigfala trabol i kamaot long ol Kristin bakegen. Oli sanem Jon i go kalabus long aelan ya, Patmos. Tok blong Jisas i stret, se: “From we ol man blong wol oli stap ronem mi, i klia gud we bambae oli save ronem yufala.”—Jon 15:20; Matyu 10:22.

 9. (a) ?Biaen long 300 K.T., Setan i stanemap wanem nambawan samting blong gyaman long ol man? ?Hem i bigfala haf long wanem ogenaesesen? (b) ?Long Faswan mo Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol, sam lida blong Krisendom oli mekem olsem wanem long ol Wetnes blong Jeova?

⁹ Biaen long 300 K.T., Snek ya blong bifo, Devel Setan, i stanemap nambawan samting blong gyaman long ol man. Hemia ol skul blong Krisendom we oli lego tru Kristin bilif. Oli folem ol fasin blong Babilon, be oli putum wan “Kristin” fes blong haedem olgeta. Krisendom i bigfala haf blong laen blong Snek ya blong bifo. Ol skul ya oli seraot gogo naoia i gat fulap defren kaen fasin blong wosip we oli agensem olgeta nomo. Olsem Juda bifo we i no obei long God, Krisendom i gat kaon from blad blong fulap man. Hem i joen bigwan long ol ami long Fas mo Seken Bigfala Faet Blong Wol. Sam man long Krisendom we oli bigman long politik tu oli yusum ol faet ya olsem eskyus blong kilim i ded ol man we speret blong God i makemaot olgeta. Friedrich Zipfel i raetem wan buk, nem blong hem Kirchenkampf in Deutschland (Faet blong ol skul long Jemani). Wan man i storebaot buk ya, nao long saed blong raf fasin blong Hitler agens long ol Wetnes blong Jeova, hem i talem se: “Oli kilim i ded wan long evri tri [Wetnes]. Oli kilim nogud samfala gogo oli ded, oli fosem samfala blong wok olsem slef gogo oli ded, mo samfala oli ded from hanggri mo sik. Neva wan nesen i mekem raf fasin olsemia bifo. Oli mekem olsem from we wosip blong ol Wetnes i no save joen long politik tingting blong ol Nasnal Sosialis. Ol Wetnes oli no save lego bilif blong olgeta.” Wan tok blong Baebol i stret nomo long Krisendom mo ol lida blong hem, i se: “Oli faenem ol mak blong blad long ol klos blong yu. Hemia blad blong ol sol blong olgeta puaman, we oli no gat poen.”—Jeremaea 2:34.c

10. ?Long plante kantri oli mekem wanem bigfala trabol long sam yangfala man blong bigfala kampani?

¹⁰ I stat long 1935, long plante kantri, ol man oli mekem bigfala trabol long sam gudfala yangfala Kristin man long bigfala kampani. (Revelesen 7:9) Taem Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol kolosap i finis long Yurop, long wan taon nomo oli hangem 14 yangfala Wetnes blong Jeova. ?From wanem? From we ol yangfala ya oli no wantem “lanem fasin blong faet.” (Aesea 2:4) Biaen bakegen, long sam kantri blong Is mo long Afrika, oli kilim sam yangfala man gogo oli ded, mo oli sutum samfala wetem masket. Hemia from we olgeta tu oli no wantem faet. Ol yangfala man ya we oli ded from bilif blong olgeta, oli sapotemgud ol brata blong Jisas we tabu speret i makemaot. Oli sua blong kasem laef bakegen long nyufala wol we God i promes.—2 Pita 3:13; skelem wetem Ol Sam 110:3; Matyu 25:34-40; Luk 20:37, 38.

Waet Klos

11. ?Ol Kristin we tabu speret i makemaot olgeta, nao oli ded from bilif blong olgeta, oli kasem “waet klos” olsem wanem?

¹¹ Aposol Pol i raetemdaon nem blong plante man blong bifo we oli holemtaet bilif blong olgeta. Nao hem i se: “From we olgeta ya oli stap bilif long God olsem, hem i givim gud nem long olgeta, we bambae i no save lus samtaem. Be olgeta ya oli no kasem ol gudfala samting yet we God i promes blong givim long olgeta, from we God i mekem wan plan blong hem finis, se bambae i mekem i gud moa long yumi. Mo long plan ya blong God, hem i tingbaot se hem i mas joenem olgeta long yumi fastaem, blong mekem olgeta oli kam we oli stret gud.” (Hibrus 11:39, 40) ?Wanem samting ya we i “gud moa,” we Pol mo ol narafala Kristin we tabu speret i makemaot oli wet long hem? Jon i luk samting ya long vison blong hem, i se: “God i givim waet klos long olgeta finis, nao i talem long olgeta, i se ‘I gud yufala i spel smol moa. I gat ol man oli stap yet we oli wok wetem yufala no oli brata blong yufala, we bambae ol man oli save kilim olgeta olsem we oli kilim yufala bifo. Fulnamba blong yufala bambae i mas kamtru fastaem.’ ” (Revelesen 6:11) Oli kasem “waet klos” taem oli laef bakegen, nao oli kam speret man we oli no save ded bakegen samtaem. Oli no moa stap olsem ol ded sol aninit long olta. Oli girap, nao oli kam memba blong grup ya blong ol 24 elda we oli bodaon long fored blong jea blong God long heven. Oli kasem jea blong king blong olgeta tu. Hemia i min se oli kasem gudfala wok blong king. Olgeta “oli putum waet klos.” Hemia i min se God i jajem olgeta se oli stret man. Oli naf blong kasem haenem long fored blong Jeova long heven. Samting ya i stret long promes blong Jisas long ol gudfala Kristin man long kongregesen blong Sadis, i se: “Olgeta man we bambae oli win long faet blong olgeta, bambae oli putum waet klos.”—Revelesen 3:5; 4:4; 1 Pita 1:4.

12. ?Olsem wanem olgeta we tabu speret i makemaot olgeta, nao oli laef bakegen long ded, oli “spel smol moa”? ?Oli spel gogo wetaem?

¹² Long 1914 Jisas i sidaon long jea blong king long heven. Nao hem i klinim heven, i sakemaot Setan wetem ol rabis enjel blong hem. Long taem ya nao, hem i stat resis i go long hos blong hem blong win long faet. Plante samting oli pruvum se ol man we oli blong go long heven, oli laef bakegen long ded i stat long 1918. Be God i talem long olgeta se oli mas ‘spel smol moa gogo fulnamba blong olgeta i kamtru fastaem.’ Sam long grup ya we i olsem Jon bifo, oli stap laef long wol yet. Oli mas stanap strong long bilif blong olgeta, nating we oli kasem traem mo trabol, no ol man oli kilim sam long olgeta oli ded. Bambae God i panisim Bigfala Babilon mo ol politik fren blong hem from blad blong olgeta gudfala man ya we oli kilim olgeta oli ded. Be naoia, olgeta we oli laef bakegen finis, oli bisi long wok blong olgeta long heven. Oli spel, be i no long fasin les. Oli wet nomo wetem longfala tingting long dei blong Jeova blong givimbak. (Aesea 34:8; Rom 12:19) Spel blong olgeta bambae i finis taem oli luk ol gyaman skul oli lus. Long taem ya, olgeta ya we God i ‘singaot mo jusumaot olgeta, mo we oli stap holem tok blong hem,’ bambae oli wok wetem Masta Jisas Kraes blong mekem jajmen long ol narafala haf blong rabis laen blong Setan long wol, i kamtru.—Revelesen 2:26, 27; 17:14; Rom 16:20.

‘Olgeta We Oli Ded Finis, Oli Laef Bakegen Fastaem’

13, 14. (a) ?Aposol Pol i talem se olgeta we bambae oli go antap long heven, oli laef bakegen i stat wetaem? ?Hu ya olgeta ya we oli laef bakegen fastaem? (b) ?Olgeta we tabu speret i makemaot olgeta, mo oli laef long dei blong Masta, wetaem oli laef bakegen blong go long heven?

¹³ Ol save we yumi kasem taem Jisas i brekemaot namba faef lok i agri fulwan wetem ol narafala vas long saed blong laef bakegen blong go stap long heven. Olsem nao, aposol Pol i talem se: “From we stret long tok blong Jeova, mifala i talem long yufala se: Yumi ya, we yumi laef i stap yet gogo kasem taem we Masta i stap, bambae yumi no save go fastaem long olgeta ya we oli slip finis long ded. From we Masta hem wan bambae i aot long heven i kamdaon, wetem tok blong givim oda, wetem voes blong jif blong ol enjel, mo wetem pupu blong God. Nao olgeta we oli joen long Kraes gogo oli ded, bambae oli girap bakegen fastaem. Ale biaen, yumi ya we yumi stap laef yet long taem ya, bambae hem i tekem yumi i go long ol klaod, tugeta wetem ol, blong mitim Masta long win ya antap. Olsem ya nao, bambae yumi stap oltaem wetem Masta.”—1 Tesalonaeka 4:15-17, NW.

¹⁴ !Tok ya i wekemap tingting blong yumi! Tingbaot ol brata blong Jisas we tabu speret i makemaot olgeta: Taem Jisas i kambak, i stap, sam long olgeta oli ded finis, sam oli stap laef yet. Be olgeta we oli stap laef yet long wol taem Jisas i stap bakegen, oli no save go long heven fastaem. Olgeta we oli ded finis, oli girap bakegen long ded mo oli go fastaem. Olgeta oli bin joen long Kraes gogo oli ded. Nao oli girap bakegen taem Jisas i aot long heven i kamdaon. Hemia i min se Jisas i tingbaot olgeta blong mekem wan samting long olgeta. Nao hem i givim laef bakegen long olgeta, speret laef, mo hem i givim “waet klos” long olgeta. Biaen, olgeta we oli laef yet long wol oli mas finis long laef ya. Plante long olgeta oli ded from raf fasin blong ol man we oli agensem olgeta. Be taem oli ded, oli no stap slip long beregraon olsem olgeta we oli ded fastaem. Taem oli ded, oli jenis wantaem nomo, “olsem taem blong satem ae nomo.” Nao oli go antap long heven blong joen wetem Jisas mo ol narafala memba blong bodi blong Kraes. (1 Korin 15:50-52, NW; skelem wetem Revelesen 14:13.) Olsem nao, ol Kristin we tabu speret i makemaot olgeta oli laef bakegen afta we fo man blong Apokalips oli stat ron long ol hos blong olgeta.

15. (a) ?Taem Jisas i brekemaot namba faef lok blong buk ya, Jon i kasem wanem gud nyus? (b) ?Man we i Ron long waet hos blong win long faet i stap resis gogo wetaem?

¹⁵ Hemia nao gud nyus ya long saed blong ol man we tabu speret i makemaot olgeta, nao oli win from we oli holemtaet bilif blong olgeta gogo oli ded. Jon i harem gud nyus ya taem Jisas i brekemaot namba faef lok blong buk ya. Be hem i no harem gud nyus long saed blong Setan mo laen blong hem. Man we i Ron long waet hos blong win long faet hem i stap resis yet, gogo taem blong givim panis long wol ya we i “stap long paoa blong Setan.” (1 Jon 5:19) Taem Smol Sipsip ya i brekemaot namba sikis lok, Jon i luk samting ya, i klia nomo.

[Ol Futnot]

[Bokis blong pija long pej 102]

‘Ol Sol We Oli Kilim Olgeta i Ded’

Engglisman John Jortin i laef biaen long yia 1700. Hem i folem Protestan skul mo papa mama blong hem tufala i Franis man mo tufala i Protestan tu. McClintock and Strong Cyclopedia i talemaot tok blong man ya i se: “Taem man i mekem raf fasin long narafala man, Kristin fasin i finis. . . . Long taem bifo, ol man oli putumap Kristin skul se hem i nambawan skul we ol man [Rom] oli mas folem, mo oli givim mane mo haenem long ol lida blong skul ya. Long taem ya nao, raf mo nogud fasin i kam bigwan. Ale, oli kam strong blong ronem ol man, i bitim mak, mo oli spolem skul blong Gospel.”

[Tok Blong Pija Long Pej 103]

“God i givim waet klos long olgeta”