Wan Kwestin

◼ ?Wan Kristin famle i mas mekem wanem sipos pikinini i mas go long wan skul we i fosem ol pikinini blong lanem tijing blong narafala skul?

Ol Kristin papa mama oli no wantem se ol pikinini blong olgeta oli lanem bilif blong ol gyaman skul. Be samtaem ol pikinini oli no save ronwe long klas we oli stap tijim bilif blong skul, nating se ol pikinini oli no joen long ol fasin blong gyaman skul no ol lafet blong hem.

Fren blong God Ebraham i soem wan gudfala eksampel long fasin blong tijim pikinini. Pikinini blong hem i gruap long Kenan, long ples ya ol man oli folem ol gyaman skul mo oli stap mekem ol nogud fasin. (Lukluk Eksodas 34:​11-15; Levitikas 18:​21-30; Dutronome 7:​1-5, 25, 26; 18:​9-14.) Be yet, Ebraham i tijim gud famle blong hem long trufala skul. God i save se Ebraham bambae “i save talem strong long ol pikinini blong hem mo long olgeta we bambae oli kamaot biaen long hem, blong oli obei long [Jeova, NW] mo blong oli mekem ol fasin nomo we oli stret mo oli gud.”​—⁠Jenesis 18:⁠19.

Taem Jisas i pikinini yet, hem i harem gud long tijing blong trufala wosip we famle blong hem mo kongregesen oli lanem long hem. Taswe hem i “gruap moa long bodi blong hem mo long waes blong hem tu. Mo oltaem God i glad moa long hem, mo ol man tu oli glad moa long hem.”​—⁠Luk 2:⁠52.

Long plante ples long wol, ol yangfala Kristin oli skul long ol pablik skul. I no evri samting we oli stap lanem long ol skul ya oli laenap wetem trutok blong Baebol mo ol save we ol man oli bin kasem finis. Eksampel, plante yangfala Kristin oli lanem ol samting long saed blong sayens long skul. Nao oli save tingting blong sam man long saed blong evolusen se man i kamaot long anamol mo laef long wol i kamaot from.

Be ol tingting ya, oli no pulum ol yangfala Kristin blong oli bilif long evolusen. ?From wanem? From we long haos mo long ol Kristin miting olgeta oli bin lanem stret save we i stanap long Tok blong God, we i mekem se “oli naf blong jusumaot wanem fasin i gud mo wanem fasin i nogud.” (Hibrus 5:14) Plante papa mama oli stadi wetem pikinini blong olgeta blong skelem gud bilif ya long evolusen. Oli yusum buk ya Life​—⁠How Did It Get Here? By Evolution or by Creation?a From samting ya, ol pikinini ya oli no akseptem bilif ya long evolusen we oli lanem long skul. Long klasrum mo long ol tes oli save soemaot se oli stap lesin mo lanem samting we tija i talem. Sam long olgeta oli gat jans blong eksplenem ol defren tingting we oli laenap wetem trutok we God i soemaot long Baebol.​—⁠1 Pita 3:⁠15.

?Olsem wanem long ol klas long skul we oli tijim bigwan jyos blong man ples no ol narafala jyos?

I tru we tija we i tijim bilif blong jyos olsem i no jes givim save nomo long saed blong skul ya. Maet skul ya i blong hem mo hem i traem pulum tingting mo hat blong ol studen. From samting olsem, ol Wetnes blong Jeova oli laekem sipos pikinini blong olgeta oli no joen long ol klas we oli tijim bilif blong jyos. Olsemia nao pikinini blong olgeta oli yusum gud taem ya blong mekem ol gudfala samting olsem finisim homwok no stadi long laebri blong skul.

Long sam ples, skul no ol haeman blong gavman oli no letem ol pikinini oli mekem olsem. Maet hem i loa se ol pikinini oli mas go long ol klas olsem blong oli save finisim gud skul blong olgeta. Ol famle wanwan oli mas mekem disisin long bisnes ya.

Bifo, sam long ol man blong God oli bin winim ol tijing no fasin blong skul taem oli stap holemstrong long trufala God. Olsem we i bin kamaot long Moses. Hem i gruap olsem smol bubu blong Fero blong Ijip, mo “oli tijim hem long waes blong ol man Ijip, nao hem i kam wan strong man blong tok mo blong wok tu.” (Ol Wok 7:​20-22) I min se oli mas tijim hem long ol bilif mo fasin blong skul we oli stap mekem long Ijip. Be Moses i stap sefgud nomo from gudfala save we hem i kasem long famle blong hem mo maet long ol narafala man Hibru tu.​—⁠Eksodas 2:​6-15; Hibrus 11:​23-26.

Mo tu, tingbaot eksampel blong trifala man Hibru we oli stap wetem Daniel, olgeta oli skul long Babilon mo mekem se oli wok long gavman. (Daniel 1:​6, 7) Olgeta oli no fri blong mekem ol samting we olgeta nomo oli wantem. Wan taem, King Nebukadnesa i givim oda se oli mas hivap wetem ol narafala man blong wok long fored blong aedol we hem i stanemap long flat ples long Dura, blong mekem wosip long hem olsem fasin blong tingbaot kantri ya. ?Ol trifala man Hibru ya oli mekem wanem? Yumi sua se ol man Hibru ya oli no laekem stap long taem ya be oli no save ronwe.b Be yet oli holemtaet bilif blong olgeta long Hae God. Voes blong hat blong olgeta i letem olgeta oli stap long taem ya, be oli no joen nating long ol fasin blong gyaman skul ya.​—⁠Daniel 3:​1-18.

Sipos ol studen oli mas go long klas we i tijim skul blong jyos blong lanem ol samting we oli save winim tes blong olgeta, ol pikinini blong ol trufala Kristin oli save go long ol klas olsem, olsem ol trifala man Hibru ya we Nebukadnesa i givim oda long olgeta. Be ol yangfala Kristin ya oli mas putum God long fas ples. I no nid blong ol pikinini ya oli agensem evri tok no evri fasin we ol narafala oli stap mekem we i no laenap wetem Baebol, olsem ol trifala man Hibru ya we oli no agensem ol narafala man taem oli bodaon long aedol ya we oli wokem long gol. Be, ol yangfala Kristin oli no mas joen nating long ol fasin blong wosip, ol prea, ol singsing, no ol kaen samting olsem blong skul.

Ol yangfala ya oli mas traehad samtaem blong kasem ol gudfala save we ‘i save mekem olgeta oli waes, i save lidim olgeta long rod ya we God i stap yusum blong sevem olgeta we oli bilif long Jisas Kraes.’ (2 Timote 3:15) Oltaem papa mama oli mas toktok wetem pikinini blong olgeta blong save ol samting we oli lanem long skul. Samting ya bambae i givhan long ol Kristin bigman blong luksave ol samting we oli mas stretem no yusum Baebol blong mekem i klia long ol pikinini blong olgeta, nao tingting blong olgeta i no save fasfas no ol tok blong gyaman skul oli no save pulum olgeta.

[Ol futnot]