Stap Long Wol Be No Joen Long Hem
‘From we yufala i no man blong wol ya . . . ol man blong wol oli no laekem yufala, oli agens long yufala.’—JON 15:19.
1. ?Wanem fasin blong ol Kristin long saed blong wol ya, be wanem tingting blong wol long saed blong olgeta?
LONG laswan naet we Jisas i stap wetem ol disaepol blong hem, hem i talem long olgeta se: “Yufala i no man blong wol ya.” ?Wanem mining blong tok ya ‘wol’ long ples ya? ?Weswe hem i talem tok ya be fastaem finis hem i bin talem se: “God i laekem [wol ya tumas], nao hem i givim mi, mi stret Pikinini blong hem, mi wan nomo we hem i gat, blong olgeta man we oli bilif long mi bambae oli no save lus, oli gat laef we i no save finis”? (Jon 3:16) I klia se ol disaepol oli blong wol ya we Jisas i tokbaot long vas ya, from we oli faswan man blong soemaot bilif long Jisas, we i save lidim olgeta blong kasem laef we i no save finis. Ale, ?from wanem nao Jisas i talem long narafala vas ya se ol disaepol blong hem oli no man blong wol? Mo tu, ?from wanem hem i talem se: ‘From we yufala i no man blong wol ya . . . ol man blong wol oli no laekem yufala, oli agens long yufala’?—Jon 15:19.
2, 3. (a) ?Wanem mining blong “wol” ya we ol Kristin oli no man blong hem? (b) ?Baebol i talem wanem long saed blong “wol” we ol Kristin oli no man blong hem?
2 Ansa, hemia se Baebol i yusum wod ya “wol” (Grik, koʹsmos) long plante defren rod. Olsem faswan stadi i soemaot finis, samtaem Baebol i yusum tok ya “wol” blong tokbaot olgeta man evriwan. Hemia nao wol ya we God i laekem tumas mo we Jisas i ded from. Be, buk ya The Oxford History of Christianity i talem se: “Ol Kristin oli yusum tok ya ‘wol’ tu, blong minim olgeta samting we oli longwe long God mo we oli no fren blong hem.” ?Olsem wanem samting ya i tru? Wan man Katolik, Roland Minnerath, i raetem long buk ya Ol Kristin mo Wol (Les chrétiens et le monde), se: “Taem wan man i yusum tok ya wol blong tokbaot samting we i nogud, hem i minim . . . wok we olgeta gavman we oli agensem God oli stap mekem blong rul. From we oli enemi blong nambawan rul blong Kraes, oli olsem wan bigfala teritori we Setan i bos long hem.” “Wol” ya, hemia ol man we oli stap longwe long God. Hemia wol ya we ol trufala Kristin oli no man blong hem, mo we i no laekem olgeta.
3 Kolosap long en blong faswan handred yia, Jon i tingbaot wol ya taem hem i raetem se: “I nogud yufala i stap laekem ol fasin blong wol mo ol samting we oli stap long hem. Bambae yufala i no mekem olsem. Man we i laekem tumas ol fasin blong wol, hem i no save laekem Papa blong yumi. Ol fasin ya we i stap long wol oli olsemia. Oltaem man i wantem tumas ol rabis samting we tingting blong hem i wantem, mo i wantem tumas ol samting we ae blong hem i luk, mo i flas tumas long ol samting we hem i gat. Be ol fasin ya, oli no kamaot long Papa blong yumi, oli stap kamaot long wol ya nomo.” (1 Jon 2:15, 16) Hem i raetem tu se: “Yumi save we yumi ya, yumi man blong God, be olgeta man blong wol oli stap long paoa blong Setan.” (1 Jon 5:19) Jisas tu, i bin talem se Setan hem i “masta blong wol ya.”—Jon 12:31; 16:11.
Ol Politik Paoa Blong Wol Oli Stat
4. ?Olsem wanem ol politik paoa blong wol oli stat?
4 Wol ya we i minim ol man we oli stap longwe long God, i stat smoltaem afta we Bigfala Wora i ron long taem blong Noa. Long taem ya finis, plante smol bubu blong Noa oli no moa wosip long Jeova God. Wan haeman we i soemaot hem wan bigwan long taem ya, hemia Nimrod, wan man blong bildim wan bigfala taon, mo wan “strong man blong ronem anamol blong kilim olgeta, we hem i agensem Jeova.” (Jenesis 10:8-12, NW) Long taem ya, bighaf blong wol i seraot long ol defren haf we olgeta wanwan oli gat prapa bigfala taon blong olgeta. Sam samtaem, sam haf oli joen blong mekem faet agensem sam narafala haf. (Jenesis 14:1-9) Ale, ol haf ya oli winim ol narafala, nao oli kasem paoa antap long plante taon. Biaen, sam long olgeta ya oli go moa, kasem we oli gat paoa long plante kantri, ale, oli kam ol bigfala politik paoa blong wol.
5, 6. (a) ?Wanem ol seven bigfala politik paoa blong wol we Baebol i tokbaot? (b) ?Wanem i olsem pija blong ol politik paoa blong wol ya, mo oli kasem paoa blong olgeta long hu?
5 Ol rula blong ol politik paoa ya blong wol oli folem sem fasin olsem Nimrod nomo, from we oli no wosipim Jeova. Yumi luksave samting ya from ol raf mo nogud fasin blong olgeta ya. Baebol i tokbaot sam wael anamol olsem pija blong ol politik paoa ya blong wol. Baebol i makemaot sikis blong olgeta we oli bin gat bigfala paoa long ol man blong Jeova, long ol handred yia we oli pas. I gat, Ijip, Asiria, Babilon, Midia mo Pesia, Gris, mo Rom. Profet tok i talem se, namba seven politik paoa blong wol bambae i kam afta long Rom. (Daniel 7:3-7; 8:3-7, 20, 21; Revelesen 17:9, 10) Hemia politik paoa blong Engglan mo Amerika. Fastaem, i gat Engglan, we paoa blong hem i stat kam antap afta we laswan paoa blong Rom i lus olgeta. Biaen, Amerika i joen wetem hem. Biaen bakegen, paoa blong Amerika i kam bigwan moa i bitim Engglan.a
6 Buk blong Revelesen i tokbaot wan wael anamol we seven hed blong hem oli pija blong ol seven politik paoa ya blong wol. Hem i kamaot long solwora, we i minim ol man we oli no save stap kwaet. (Aesea 17:12, 13; 57:20, 21; Revelesen 13:1) ?Hu ya i givim paoa long anamol ya blong i rul? Baebol i ansa se: “Bigfala algita ya i givim paoa blong hem long anamol ya, i mekem hem i sidaon long bigfala jea blong hem, mo i givim paoa long hem blong i wokem plante samting.” (Revelesen 13:2) Bigfala algita ya i Setan nomo.—Luk 4:5, 6; Revelesen 12:9.
Rul Blong Kingdom Blong God We i Stap Kam
7. ?Ol Kristin oli putum tingting blong olgeta i stap strong long wanem, mo olsem wanem samting ya i gat paoa long fasin we oli mekem long ol gavman blong wol ya?
7 Blong kolosap 2,000 yia finis, ol Kristin oli bin prea olsem se: “Letem kingdom blong yu i kam. Letem wil blong yu i kamaot long wol olsem we i kamaot finis long heven.” (Matyu 6:10, NW) Ol Wetnes blong Jeova oli save se Kingdom blong God nomo bambae i karem trufala pis i kam long wol ya. From we oli stap stadigud long ol profet tok blong Baebol, oli sua se i no longtaem, bambae prea ya i kasem ansa blong hem, mo se Kingdom bambae i rul long ful wol. (Daniel 2:44) From we oli sapotem Kingdom ya, oli no joen nating long bisnes blong ol gavman blong wol ya.
8. ?Ol gavman oli gat wanem tingting long saed blong rul blong Kingdom blong God, olsem Ol Sam 2 i talem?
8 Sam kantri oli talem se oli stap folem ol rul blong jyos. Be ol fasin blong olgeta oli soem se oli no luksave Jeova olsem Haefala Masta blong Heven mo Wol. Oli no agri se God i putumap Jisas finis olsem King long heven, we hem i gat paoa antap long wol. (Daniel 4:17; Revelesen 11:15) Wan profet tok long Ol Sam i talem se: “Ol king blong olgeta oli girap, mo ol lida blong olgeta oli putum wan tok we i agens long Hae God, mo i agens long king ya tu [Jisas] we hem i jusumaot. Oli stap talem se “Yumi kamaot long han blong tufala ya blong yumi fri. Yumi brekemaot ol rop ya we tufala i stap fasem yumi long hem.’ ” (Ol Sam 2:2, 3) Ol gavman oli no wantem we enikaen “han” no “rop” i blokem olgeta blong oli no save rul antap long ol kantri. Taswe, Jeova i talem long Jisas, King ya we hem i jusumaot, i se: “Ol narafala kantri ya, wetem olgeta man long wol, yu yu save askem olgeta long mi, nao mi bambae mi givim olgeta long yu, oli blong yu. Bambae yu yu kilim ol man ya long wan aean, bambae yu smasem olgeta long ol smosmol pis, olsem graonpot we i brobrok.” (Ol Sam 2:8, 9) Be, bambae Jisas i no smasem fulwan, wol blong olgeta man we hem i ded blong sevem olgeta.—Jon 3:17.
Lukaot Blong No Kasem “Mak”Blong “Wael Anamol”
9, 10. (a) ?Buk blong Revelesen i givim wanem woning long yumi? (b) ?I minim wanem se man i gat ‘mak blong wael anamol’? (c) ?Ol man blong wok blong God oli glad blong gat wanem mak?
9 Revelesen we aposol Jon i kasem, i givim woning se ol man we oli stap longwe long God, bambae oli bitim mak long ol samting we oli wantem ol man blong mekem, kolosap long taem we olgeta bambae oli lus. Bambae oli ‘fosem ol haeman mo ol man we oli no gat nem, wetem ol rijman mo ol puaman, wetem ol slef mo ol friman, se oli mas gat mak long raethan blong olgeta mo long fes blong olgeta.’ (Revelesen 13:16, 17) ?Samting ya i minim wanem? Mak long raethan blong wan man i minim se man ya i wok blong sapotem wan samting. ?Olsem wanem long mak we i stap long fes? The Expositor’s Greek Testament i talem se: “Pijatok ya i laenap long kastom blong makem klia ol soldia mo ol slef wetem wan tatu no aean we i hot . . . ; no, mining we i moa stret, hemia kastom ya blong skul, blong werem wan samting blong givim laki, we i gat nem blong wan god i stap long hem.” Plante man oli soemaot long ol toktok mo fasin blong olgeta se oli gat mak ya, ale samting ya i makemaot olgeta olsem “ol slef” no “ol soldia” blong “wael anamol” ya. (Revelesen 13:3, 4) Buk ya Theological Dictionary of the New Testament i tokbaot fyuja blong ol man ya, i se: “Ol enemi blong God oli agri nomo blong karem [mak] blong wael anamol ya, hemia wan namba we i olsem nem blong hem, long fes mo han blong olgeta. Samting ya i givim bigfala jans long olgeta blong wingud long saed blong mane mo bisnes. Be hem i mekem tu se kros blong God i stap long olgeta, mo se oli no save go insaed long kingdom we bambae i rul blong wan taosen yia, Rev. 13:16; 14:9; 20:4.”
10 Naoia, man i nidim moa we hem i no fraet mo i stanap strong longtaem, blong hem i save agensem ol traem we oli pulum hem blong gat “mak” ya. (Revelesen 14:9-12) Ol man blong wok blong God oli gat ol fasin ya, mo from samting ya, plante man oli no laekem olgeta nating mo oli mekem trabol long olgeta. (Jon 15:18-20; 17:14, 15) Aesea i talem se olgeta ya oli no karem mak blong wael anamol, be oli raetem wan narafala tok long han blong olgeta se, “Mi Mi Blong Jeova.” (Aesea 44:5) Mo tu, oli stap ‘sore mo oli stap krae’ from ol rabis fasin we ol gyaman skul oli mekem, taswe oli kasem mak long fes blong olgeta, blong soem se Jeova bambae i sevem olgeta tru long taem we Hem i mekem ol jajmen blong hem oli kamtru.—Esikel 9:1-7.
11. ?Hu i givim raet long ol gavman blong man blong rul gogo kasem we Kingdom blong God bambae i tekem rul blong ful wol ya?
11 God i stap letem ol gavman blong man oli rul, gogo kasem taem we Kingdom blong Kraes long heven bambae i tekem ples blong olgeta mo i rul fulwan long wol ya. Long buk ya The State in the New Testament, Profesa Oscar Cullmann i tokbaot fasin ya blong God blong letem ol politik paoa oli rul. Hem i raetem se: “Bilif ya se ol Gavman bambae oli stap ‘smoltaem’ nomo, hemia risen from wanem fasin we ol faswan Kristin oli mekem long Gavman i no sem mak oltaem, be i luk olsem se samtaem oli mekem i defren olgeta long wanem we oli mekem long narafala taem. Mi talem bakegen se, i luk olsemia. Yumi luk samting ya taem yumi ridim Rom 13:1, ‘Olgeta man oli mas ona long gavman . . . ,’ mo skelem wetem Revelesen 13: Gavman i olsem anamol we i kamaot long bigfala hol we i godaon we i godaon.”
“Wael Anamol” Mo “Sisa”
12. ?Wanem stret tingting we ol Wetnes blong Jeova oli gat long saed blong ol gavman?
12 I no stret blong tingting se olgeta man we oli gat haeples long gavman oli man blong wok blong Setan. No gat. Plante long olgeta oli bin soem se oli laekem stret fasin, olsem hed gavman ya Sejas Polas we Baebol i tokbaot hem se “i gat gud hed.” (Ol Wok 13:7) Samfala rula oli no bin fraet blong soem se oli respektem raet blong sam smol grup we plante man oli no laekem olgeta. Nating se ol haeman ya oli no gat save long saed blong Jeova mo ol stampa tingting blong hem, oli lesin long tingting we God i putum insaed long yumi evriwan, blong jajem yumi long samting we i stret mo samting we i no stret blong mekem. (Rom 2:14, 15) Rimemba se, Baebol i yusum tok ya “wol” long tu rod we wan i defren olgeta long narawan: faswan se olgeta man evriwan, we God i laekem olgeta mo we yumi mas laekem olgeta tu, mo namba tu se, ol man we oli stap longwe long Jeova, we Setan i god blong olgeta mo we yumi no mas joen wetem olgeta. (Jon 1:9, 10; 17:14; 2 Korin 4:4; Jemes 4:4) Taswe, ol man blong Jeova oli gat stret tingting long saed blong rul blong ol man. Yumi no joen long ol bisnes blong politik from we yumi man blong wok blong Kingdom blong God, mo yumi givim laef blong yumi i go long God nomo. (2 Korin 5:20) Be, long semtaem, tingting blong yumi we i save jajem yumi, i pusum yumi blong obei long olgeta we oli rul.
13. (a) ?Wanem tingting blong Jeova long saed blong ol gavman? (b) ?Kristin fasin blong obei long gavman i go kasem wanem mak?
13 Stret tingting ya i laenap wetem tingting blong Jeova God hem wan. Taem ol bigfala politik paoa blong wol, mo ol smosmol kantri tu, oli yusum paoa blong olgeta long fasin we i nogud, mekem i strong tumas long ol man, no ronem ol man we oli wosipim God, fasin blong olgeta i sem mak long hemia blong ol wael anamol ya we ol profet tok oli tokbaot. (Daniel 7:19-21; Revelesen 11:7) Be, taem ol gavman oli mekem oda mo stret fasin oli stanap olsem God i wantem, Hem i tingbaot olgeta se oli ‘mekem wok blong hem blong givhan long olgeta man.’ (Rom 13:6) Jeova i wantem se ol man blong hem oli gat respek mo obei long ol gavman blong man. Be i gat sam samting we oli no save obei long olgeta. Sipos oli askem ol man blong God blong mekem samting we i go agensem loa blong God, no sipos oli blokem ol man blong God blong mekem samting we God i wantem olgeta blong mekem, ale, ol man blong God oli folem sem fasin we ol aposol oli folem, se: “Mifala i mas obei long God, mifala i no save obei long ol man nomo.”—Ol Wok 5:29.
14. ?Olsem wanem Jisas mo Pol tufala i eksplenem fasin ya blong obei long gavman?
14 Jisas i talem se ol man blong hem oli gat wok blong mekem i go long gavman, mo long God tu. Hem i talem se: “Oraet, samting we i blong Sisa, yufala i givimbak long Sisa. Samting we i blong God, yufala i givimbak long God.” (Matyu 22:21) Tabu speret i pulum aposol Pol blong raetem se: “Olgeta man oli mas ona long gavman . . . Be sipos yufala i stap mekem i no stret, yufala i mas fraet long hem, from we paoa blong hem blong givim panis long yufala, hem i tru ya. God i kros long ol man blong mekem i no stret mo gavman i olsem man blong God, blong jajem olgeta olsem we God i wantem. From samting ya, yufala i mas obei long gavman. Be i nogud we yufala i stap mekem olsem from we yufala i fraet nomo se bambae God i jajem yufala, no gat. Yufala i mas obei long gavman, we bambae tingting blong yufala i no save jajem yufala. Mo from tok ya bakegen, yufala i mas pem takis.” (Rom 13:1, 4-6) Stat long faswan handred yia K.T.b kam kasem naoia, ol Kristin oli mas tingtinggud long ol samting we Gavman i askem. Oli nidim blong luksave sipos fasin blong obei long samting we gavman i askem bambae i spolem wosip blong olgeta, no sipos i oraet blong folem samting ya we tingting blong olgeta i no stikim olgeta from.
Ol Manples We Oli Lesin Long Tingting We i Save Jajem Olgeta
15. ?Olsem wanem ol Wetnes blong Jeova oli lukaotgud blong givimbak long Sisa samting we i blong hem?
15 Ol politik “gavman” oli olsem “man” blong God taem oli mekem wok we God i agri se olgeta oli mekem, olsem ‘givim panis long ol man blong brekem loa, mo presem ol man blong folem stret fasin.’ (1 Pita 2:13, 14) Ol man we oli wosip long Jeova oli lukaotgud blong givim long Sisa samting we hem i gat raet blong askem long olgeta, olsem takis. Oli letem tingting blong olgeta we Baebol i trenem blong jajem olgeta, i lidim olgeta i go kasem mak we i stret, blong ‘obei long ol hae man mo gavman, mo blong stap rere oltaem blong mekem ol gudfala wok.’ (Taetas 3:1) “Gudfala wok” i minim fasin blong halpem ol narafala, olsem taem i gat wan disasta i kamaot. Plante man oli bin talem ol gudfala toktok, long saed blong kaen fasin blong ol Wetnes blong Jeova long ol narafala man, taem i gat trabol olsem.—Galesia 6:10.
16. ?Wanem ol gudfala wok we ol Wetnes blong Jeova oli mekem i go long gavman mo ol man raonabaot long olgeta, we i mekem se tingting blong olgeta i no jajem olgeta?
16 Ol Wetnes blong Jeova oli laekem ol man raonabaot long olgeta. Oli harem se beswan gudfala wok we oli save mekem, hemia i blong halpem ol man ya blong kasem stret save long saed blong stampa tingting blong God blong mekem wan ‘nyufala heven mo nyufala wol.’ (2 Pita 3:13) Oli tijim mo folem ol hae rul blong Baebol we oli stretgud, taswe oli givhan bigwan long velej no taon blong olgeta, taem oli halpem plante man blong lego ol kruked fasin. Ol man we oli wosip long Jeova oli folemgud ol loa mo oli gat respek long ol minista blong gavman, ol haeman, ol jaj, mo ol jif. Oli givim ona long ol man we ‘i stret blong ona long olgeta.’ (Rom 13:7) Ol papa mama we oli Wetnes, oli wokgud wetem ol tija long skul blong pikinini blong olgeta. Oli halpem ol pikinini blong olgeta blong skulgud, nao biaen, ol pikinini ya oli naf blong wok blong winim mane blong laef, i bitim we oli mekem wan hevi baden long ol narafala man long ples blong olgeta. (1 Tesalonaeka 4:11, 12) Insaed long kongregesen blong ol Wetnes, i no gat fasin seraot from defren kala, laen no kantri blong man, i no gat samfala we oli hae moa long ol narafala, mo tu, ol Wetnes oli bilif se i impoten tumas we ol famle oli joengud. (Ol Wok 10:34, 35; Kolosi 3:18-21) Taswe, ol fasin mo wok blong ol Wetnes oli soemaot se enikaen tok agensem olgeta, olsem se, oli mekem ol famle oli seraot, mo oli no givhan nating long velej no taon blong olgeta, i gyaman nomo. Long rod ya, ol tok blong aposol Pita oli kamtru se: “Hemia wan samting we God i wantem, se long ol stret fasin blong yufala bambae yufala i blokem ol krangke tok blong ol man we oli no gat save.”—1 Pita 2:15.
17. ?Olsem wanem ol Kristin oli save gohed blong ‘waesgud long ol fasin we oli mekem long fes blong ol man we oli no bilif long Kraes’?
17 Ale, ol trufala man blong Jisas Kraes oli “no man blong wol ya.” Be oli gohed yet blong laef wetem ol man blong wol, taswe oli mas ‘waesgud long ol fasin we oli mekem long fes blong ol man we oli no bilif long Kraes.’ (Jon 17:16; Kolosi 4:5) Oltaem we Jeova i letem ol gavman oli stap olsem man blong wok blong hem, bambae yumi gohed blong soem respek long olgeta. (Rom 13:1-4) Yumi no joen long politik, be yumi prea from “ol king, mo from ol narafala haeman,” antap moa, taem olgeta ya oli mas mekem wan disisen we i save mekem yumi fri moa blong wosip. Yumi mas gohed blong mekem olsem, blong “bambae yumi gat kwaet laef, we i gat pis, we yumi save mekem ol fasin blong prea, mo yumi save folem ol stret fasin.” Long rod ya nao, ‘olkaen man bambae oli save kasem laef.’—1 Timote 2:1-4.
[Ol futnot]
a Lukluk japta 35 blong buk ya Revelesen—!Kolosap i Kasem Nambawan En Blong Hem!, we Watchtower Bible and Tract Society blong Nyu Yok Inc., i wokem.
b K.T. i minim Kristin Taem.
Ol Kwestin Blong Tingtingbak
◻ ?Wanem mining blong “wol” ya we ol Kristin oli man blong hem, be wanem mining blong “wol” ya we oli no man blong hem?
◻ ?Wanem mining blong “mak” blong “wael anamol” we i save stap long han no fes blong wan man, mo ol man we oli holemstrong long Jeova oli gat wanem mak?
◻ ?Ol trufala Kristin oli gat wanem tingting we i stret long saed blong ol gavman blong man?
◻ ?Wanem sam rod we ol Wetnes blong Jeova oli folem blong givhan long ol narafala man?
[Tok Blong Pija Long Pej 16]
Baebol i tokbaot ol gavman blong man olsem wan wael anamol mo olsem ol man blong wok blong God tu
[Tok Blong Pija Long Pej 17]
From we ol Wetnes blong Jeova oli soem lav mo fasin kea long ol narafala man, oli givhan bigwan long velej no taon blong olgeta