Folem Trufala Skul Blong Kasem Laef

“Skul ya we i klin mo tru long ae blong Papa God bambae i folem ol fasin ya, . . . hem i lukaot gud we rabis fasin blong wol i no spolem hem.”​—⁠JEMES 1:​27, Phillips.

 1. ?Wanem mining blong tok ya ‘skul’? ?Hu i gat raet blong talem ol poen we oli soemaot se gyaman skul i defren long tru skul?

SKUL i minim “fasin blong wan man blong soemaot bilif mo ona long wan man we paoa blong hem i bitim paoa blong man, we i Bigfala Man blong wokem mo rul long olgeta samting long wol mo long heven.” ?Olsem nao, hu i gat raet blong talem ol poen we oli soemaot se trufala skul i defren long ol gyaman skul? Tru ya, Bigfala Man we i wokem olgeta samting, we man i mas bilif mo ona long hem, hem i gat raet ya. Jeova i soemaot tingting blong hem long Tok blong hem, long saed blong trufala mo gyaman skul.

Tok Ya “Skul” Long Baebol

 2. ?Olsem wanem ol diksonari oli eksplenem Grik wod ya we oli tanem i kam “fasin blong wosip” no “skul”? ?Tok ya i stret tu long wanem kaen wosip?

² Grik wod ya we oli tanem i kam “fasin blong wosip,” no “skul” hem i thre·skeiʹa. Wan diksonari (A Greek-English Lexicon of the New Testament) i talem mining blong tok ya, i se “wosip long God, skul, we man i soemaot long fasin blong wosip blong hem.” Wan narafala buk (Theological Dictionary of the New Testament) i ademap moa samting. Hem i talem se: “Evriwan oli no agri long stampa blong wod ya. . . . Long taem blong yumi, ol man we oli gat save oli ting se tok ya i joen wetem therap- (‘mekem wok’). . . . I gud blong makem tu se tok ya i gat gudfala mining ya se ‘wok strong blong wan skul’ . . . , ‘wosip long God,’ ‘skul.’ . . . Be hem i gat wan nogud mining tu, se ‘wok strong blong wan skul, i bitim mak,’ ‘rong wosip.’ ” Taswe man i save tanem tok ya thre·skeiʹa i go long “skul” no “fasin blong wosip,” nating se hem i tru no gyaman wosip.

 3. ?Olsem wanem Pol i yusum tok ya we oli tanem i kam “fasin blong wosip”? ?I gud blong makem wanem toktok long saed blong Kolosi 2:⁠18?

³ Tok ya i kamaot fo taem nomo long Grik haf blong Baebol. Aposol Pol i yusum tok ya tu taem blong tokbaot ol gyaman skul. Long Ol Wok 26:​5, hem i talem se bifo hem i kam wan Kristin, hem i ‘joen long kampani ya we oli Farisi, we fasin [“skul,” Phillips] blong olgeta i strong moa. Mo hem tu i wan Farisi.’ Long leta blong hem long ol man Kolosi, hem i givim woning ya se: “I gat sam man we tingting blong olgeta i go antap finis, . . . mo oli stap mekem wosip long ol enjel. Bambae yufala i no letem olgeta ya oli jajem yufala, se yufala i rabis, from we yufala i no mekem olsem.” (Kolosi 2:18) Long taem ya, fasin blong mekem wosip long ol enjel i bigwan long taon ya Fryjia. Be wosip ya i olsem wan gyaman skul.a Sam Baebol oli tanem wod ya thre·skeiʹa i kam “skul,” be i gud blong makem se, long Kolosi 2: 18 bighaf blong ol Baebol oli tanem sem wod ya i kam “wosip.” Oltaem New World Translation Baebol i tanem wod ya thre·skeiʹa i kam “fasin blong mekem wosip.” Wan futnot long Reference Bible i talem se ol Latin Baebol oli tanem wod ya long narafala fasin, se “skul.”

“Klin Mo i Stret Nomo” Long Tingting Blong God

4, 5. (a) ?Olsem Jemes i talem, tingting blong hu i moa impoten long saed blong skul? (b) ?Wanem samting i save mekem wosip blong wan man i blong nating nomo? ?Wod ya we oli transletem “blong nating nomo” i minim wanem?

⁴ I gat tu narafala ples long Baebol we wod ya thre·skeiʹa i kamaot. Oli stap long leta blong Jemes, we hem i wan memba blong hed kampani blong Kristin kongregesen long faswan handred yia. Hem i talem se: “Sipos i gat man we i ting se hem i man blong mekem wosip [“hem i wan man blong skul,” Phillips] be hem i no save bos long tang blong hem, hem i stap gyaman long hem wan. Fasin blong wosip [“skul,” Phillips] blong man ya i blong nating nomo. Prapa fasin blong wosip [“skul,” Phillips] we i klin mo i stret nomo long tingting blong God, Papa blong yumi, hemia: Blong lukaot long ol pikinini we oli no gat papa mama blong ol, mo long ol widowoman, taem olgeta oli kasem trabol, mo blong holem laef blong yumi i klin, we ol samting blong wol oli no save mekem hem i doti.”​—⁠Jemes 1:​26, 27, NW.

⁵ Yes, yumi mas save tingting blong Jeova long saed blong skul. Samting ya i impoten sipos yumi wantem se hem i glad long yumi mo sipos yumi wantem go insaed long nyufala wol we hem i promes long yumi. (2 Pita 3:13) Olsem Jemes i talem, ating wan man i ting se hem i rili wan man blong skul. Be ating fasin blong wosip blong hem i blong nating nomo. Long ples ya, Grik wod ya we oli tanem i kam “i blong nating nomo” i minim tu “emti, i no gat frut blong hem, rabis, i no gat paoa long hem, trutok i no stap long hem.” Samting ya i save kamtru sipos man we i talem se hem i Kristin, hem i no bos long tang blong hem mo hem i no yusum tang ya blong presem God mo leftemap tingting blong ol narafala Kristin. Wan man olsem i “stap gyaman long hem wan” mo hem i no folem “skul ya we i klin mo tru long ae blong Papa God.” (Phillips) Tingting blong Jeova nomo i impoten.

 6. (a) ?Wanem stampa tok blong leta blong Jemes? (b) ?Jemes i soemaot wanem impoten samting we man i mas mekem long tru wosip? ?Long taem blong yumi, Hed-Kampani i talem wanem long saed ya?

⁶ Jemes i no talemaot olgeta samting we Jeova i askem long man blong mekem long saed blong tru wosip. Hem i talem se man i mas soemaot bilif blong hem wetem wok mo hem i no mas frengud wetem wol blong Setan. Hemia i stampa tok blong leta blong hem. Nao hem i joenem tufala samting we man i mas mekem. Wan i olsem ya: “Lukaot long ol pikinini we oli no gat papa mama blong ol, mo long ol widowoman, taem olgeta oli kasem trabol.” I min se man i mas soemaot tru Kristin lav. Oltaem Jeova i soemaot lav long ol pikinini we oli no gat papa mama blong olgeta mo long ol widowoman. (Dutronome 10:​17, 18; Malakae 3:⁠5) Long faswan handred yia, wan long ol faswan wok we hed kampani blong Kristin kongregesen i mekem, se hem i givhan long ol Kristin widowoman. (Ol Wok 6:​1-6) Aposol Pol i givim ol rul we oli mas folem blong lukaot gud long ol olfala widowoman we oli gat nid, we oli stap tru long God long plante yia finis mo oli no gat wan memba blong famle blong halpem olgeta. (1 Timote 5:​3-16) Long taem blong yumi tu, Hed-Kampani blong ol Wetnes blong Jeova i givim sam spesel toktok long “Fasin Blong Lukaot Gud Long Ol Puaman.” Hem i talem se: “Tru wosip i minim tu se man i mas lukaot gud long olgeta we oli fasgud long God mo oli stap tru long hem, sipos oli nidim wan samting long saed blong bodi.” (Lukluk buk ya Organized to Accomplish Our Ministry, pej 122 mo 123.) Sipos ol elda, no ol Kristin wanwan oli slak blong soemaot fasin ya, oli fogetem wan impoten haf blong wosip we i klin mo i stret long tingting blong Papa mo God blong yumi.

“Ol Samting Blong Wol Oli No Save Mekem Hem i Doti”

7, 8. (a) ?Wanem namba tu fasin blong tru skul we Jemes i tokbaot? (b) ?Ol haeman blong Krisendom mo ol pris oli folem samting ya? (c) ?Olsem wanem long ol Wetnes blong Jeova long saed ya?

⁷ Jemes i tokbaot namba tu fasin we man i mas mekem taem hem i folem tru skul, olsemia: “Holem laef blong [hem] i klin, we ol samting blong wol oli no save mekem hem i doti.” Jisas i talem se: “Kingdom blong mi i no blong wol ya,” nao from samting ya, ol tru man blong hem oli no “blong wol ya.” (Jon 15:19; 18:36, NW) ?Olsem wanem? ?Ol lida blong Krisendom mo ol pris blong olgeta skul blong wol ya, oli folem tok ya? No gat. Oli sapotem Yunaeted Nesen. Plante blong ol lida ya oli talem ‘yes’ taem pop i askem long olgeta blong oli mekem miting long Asisi, Itali, long Oktoba 1986 blong prea long saed blong “Intenasnal Yia Blong Pis” blong sapotem Yunaeted Nesen. Be oli traehad blong nating nomo. Samting ya i klia taem yumi luk ol milyan man we oli ded long faet long sem yia, mo long ol yia we oli ron biaen. Plante taem ol haeman blong Krisendom oli joengud wetem ol politik pati we oli stap rul, be long semtaem, oli wok haed, nao oli joen wetem ol man we oli agensem ol pati ya. Olsem nao, nomata wanem pati i stap rul, be bambae ol man ya oli “fren” blong hem.​—⁠Jemes 4:⁠4.

⁸ Ol man oli save gud se ol Wetnes blong Jeova oli Kristin we oli no joen nating long ol pati blong politik mo oli no joen long ol faet blong wol ya. Oli mekem olsem long evri ples long wol. Ol ripot blong nyuspepa mo histri we oli kamaot long evri ples long wol oli pruvum samting ya. Laef blong olgeta i rili “klin, we ol samting blong wol oli no save mekem hem i doti.” Oli folem “skul ya we i klin mo tru long ae blong Papa God.”​—⁠Jemes 1:​27, Phillips.

Ol Narafala Mak Blong Tru Skul

 9. ?Wanem namba tri mak blong tru skul? ?From wanem?

⁹ Sipos skul i fasin blong soemaot “ona long wan man we paoa blong hem i bitim paoa blong man, we i Bigfala Man blong wokem mo rul long olgeta samting long wol mo long heven,” nao tru skul i mas pulum man blong wosip long trufala God nomo, Jeova. Hem i no mekem tingting blong man i fasfas long saed blong God from ol hiten tijing olsem Triniti. Tijing ya i wan tok haed. Hem i talem se i gat wan god be tri god oli stap long hem. Wan blong ol god ya i Papa, mo trifala evriwan oli gat sem paoa, sem haenem, mo oli laef blong olwe. (Dutronome 6:4; 1 Korin 8:⁠6) Mo tu, tru skul i mas mekem ol man oli save nambawan nem blong God, Jeova, mo ona long nem ya. Ol man blong skul ya oli mas karem nem blong God tu. (Sam 83:18; Ol Wok 15:14) Long fasin ya, ol man blong skul ya oli mas folem eksampel blong Kraes Jisas. (Jon 17:⁠6) ?Hu ol man tede we oli folem fasin ya? Ol Kristin Wetnes blong Jeova nomo.

10. ?Blong wan skul i mekem man i save go insaed long nyufala wol blong God, hem i mas mekem wanem? ?From wanem?

¹⁰ Aposol Pita i talem se: “Mo i no gat wan narafala man nating we i save sevem yumi, from we aninit long heven, long medel blong ol man, God i no givim wan narafala nem samtaem [Jisas Kraes] we hem i save sevem yumi from hem.” (Ol Wok 4:​8-12, NW) Tru skul we bambae i mekem man i save go insaed long nyufala wol blong God, hem i mas pulum man i bilif long Kraes mo long praes blong sakrafaes blong hem. (Jon 3:​16, 36; 17:⁠3; Efesas 1:⁠7) Antap bakegen, hem i mas halpem ol man blong mekem tru wosip, blong oli obei long Kraes we i King ya we Jeova i stanemap mo Hae Pris ya we God i makemaot.​—⁠Sam 2:​6-8; Filipae 2:​9-11; Hibrus 4:​14, 15.

11. ?Wanem stampa blong tru skul? ?Wanem tingting blong ol Wetnes blong Jeova long saed ya?

¹¹ Tru skul i mas stanap long ol samting we tru God i talem nomo, be hem i no mas stanap long kastom no waes tok blong man. Sipos yumi no gat Baebol, bambae yumi no save wan samting nating long saed blong Jeova mo ol nambawan plan blong hem, mo long saed blong Jisas mo sakrafaes we hem i mekem. Ol Wetnes blong Jeova oli pulum ol man blong oli trastem Baebol fulwan. Mo tu evri dei, oli soemaot long laef blong olgeta se oli folem tok ya blong aposol Pol, se: “Olgeta tok ya blong Baebol oli kamaot long God fastaem. Hem i putum long tingting blong ol man ya bifo blong oli raetem long buk. Nao ol tok ya i stret gud blong tijim ol man long ol trutok, mo blong blokem ol krangke tok. Mo i stret gud blong stretem ol krangke fasin, . . . blong bambae ol man blong hem oli save kam waes long olgeta samting, bambae oli gat evri samting blong mekem ol gudfala wok we i stap.”​—⁠2 Timote 3:​16, 17.

Tru Skul​—⁠Wan Fasin Blong Laef

12. ?Wanem samting i mas joen wetem bilif blong mekem wosip blong man i tru? ?Mo olsem wanem tru skul i wan fasin blong laef?

¹² Jisas i talem se: “God, hem i wan Speret, mo olgeta we oli stap mekem wosip long hem, oli mas wosip long speret mo long trutok.” (Jon 4:24, NW) Man we i folem tru skul, no fasin blong wosip, i no mas mekem plante seremoni, no kastom blong soemaot se hem i fasgud long God. No gat. Klin wosip i minim man i wosip long speret, mo wosip ya i stanap long bilif. (Hibrus 11:⁠6) Mo bilif ya i mas gat wok wetem hem. (Jemes 2:17) Tru skul i sakemaot ol nogud tingting we fulap man oli stap folem. Ol man blong skul ya oli folem ol rul long Baebol long fasin blong laef blong olgeta, mo oli no talem ol doti tok. (1 Korin 6:​9, 10; Efesas 5:​3-5) Oli traehad blong wokem ol frut blong speret blong God long famle laef blong olgeta, long wok blong olgeta, long skul, mo taem oli pleplei. (Galesia 5:​22, 23) Ol Wetnes blong Jeova oli traem blong no fogetem advaes blong aposol Pol we i talem se: “Taswe nating se yufala i stap kakae, no yufala i stap dring, no yufala i stap mekem enikaen narafala samting, be yufala i mas mekem olgeta samting blong leftemap nem blong God.” (1 Korin 10:31, NW) Skul blong olgeta i no ‘toktok’ nomo, hem i wan fasin blong laef.

13. ?Tru wosip i pulum ol man blong mekem wanem? ?From wanem i stret blong talem se ol Wetnes blong Jeova oli rili man blong skul?

¹³ I tru, man we i folem tru skul i gat wok long saed blong speret. Olsem nao hem i prea hem wan mo wetem famle blong hem, hem i stadi Tok blong God oltaem mo ol buk long saed blong Baebol, hem i go long ol miting blong tru Kristin kongregesen. Ol miting ya oli stat mo oli finis wetem singsing blong presem Jeova mo wetem prea. (Matyu 26:30; Efesas 5:19) Blong kam strong long saed blong speret, oli lesin long ol tok we oli stanap long ol samting long saed blong speret mo oli stadi long sam buk we man i putum kwestin, narafala i ansa. Plante taem, ol miting olsem oli stap long wan klin ples we oli kolem Haos-Kingdom, we i no flas tumas. Oli yusum ples ya nomo blong mekem ol samting long saed blong skul olsem: Ol miting, ol mared, ol sevis blong berem dedman. Ol Wetnes blong Jeova oli lukaot gud long Haos-Kingdom blong olgeta mo long ol bigfala Haos blong Asembli from we oli yusum ol ples ya blong mekem wosip long Jeova. Ol Haos-Kingdom oli no ol sosial klab. Tru ya, hemia i defren long plante jyos blong Krisendom.

14. ?Long ol man Hibru, wanem mining blong tok ya ‘wosip’? ?Wanem wok i mekem ol Wetnes blong Jeova oli defren long ol narafala skul?

¹⁴ Yumi luk finis se ol man we oli gat save oli joenem Grik wod ya “fasin blong wosip” no “skul” wetem tok ya “wok.” I gud blong makem se Hibru tok ya tu (‛avo·dhahʹ) oli transletem i kam “wok” no “wosip.” (Skelem wetem futnot long Eksodas 3:12 mo 10:26.) Long tingting blong ol man Hibru, wosip i minim wok. Hemia i sem mak long tingting blong ol man blong tru wosip tede. Wan bigfala mak blong tru skul, hemia: Olgeta we oli folem skul ya oli mas mekem wok blong God, oli mas talemaot “gud nyus ya blong kingdom, . . . long olgeta ples long wol we i gat man long hem.” (Matyu 24:14, NW; Ol Wok 1:⁠8; 5:42) ?Weswan skul nao, we ol man raonabaot long wol oli save gud se hem i stap talemaot long ol man Kingdom blong God nomo we i hop blong olgeta man?

Hem i Joenem Ol Man

15. ?Wanem bigfala mak blong tru skul?

¹⁵ Ol gyaman skul oli mekem ol man oli seraot. Long taem bifo, kam kasem tede, hem i pulum man blong no laekem man mo blong mekem blad i ron. Be defren nao, tru skul i joenem ol man. Jisas i talem se: “Nao from we yufala i stap laeklaekem yufala, bambae olgeta man oli luksave se yufala i man blong mi.” (Jon 13:35) Ol man oli seraot from we oli tinghae long nesen blong olgeta, oli seraot from wok, mane mo kala blong olgeta. Be lav ya we i joenem ol Wetnes blong Jeova i stap winim ol trabol ya. Ol Wetnes oli ‘gat wan tingting nomo, oli stap stanap strong, nao oli stap wok olsem wan tim nomo, blong traehad blong mekem ol man oli bilif long gud nyus.’​—⁠Filipae 1:⁠27.

16. (a) ?Ol Wetnes blong Jeova oli talemaot wanem “gud nyus”? (b) ?Wanem profet tok oli kamtru long ol man blong Jeova? ?Mo oli kasem wanem blesing biaen?

¹⁶ Hemia nao “gud nyus” we oli stap talemaot: Kolosap nomo plan blong God bambae i kamtru. Bambae God i mekem ol samting we hem i wantem oli kamaot “long wol, olsem we oli kamaot finis long heven.” (Matyu 6:10, NW) Bambae God i leftemap nambawan nem blong hem, Jeova, mo wol bambae i kam wan paradaes. Ol tru man blong wosip bambae oli save laef long paradaes ya blong olwe. (Sam 37:29) Plante milyan man blong evri ples long wol oli stap joen wetem ol Wetnes blong Jeova. Oli stap talem profet tok ya blong Baebol, se: “Mifala bambae i go wetem yufala, from we mifala i harem we God i stap wetem yufala.” (Sekaraea 8:23) Jeova i stap blesem ol man blong hem. “Smol wan” i rili kam “wan bigfala nesen,” wan kampani we i kamaot long evri ples long wol. Oli joengud long tingting, long wok, mo long wosip. (Aesea 60:22) Hemia i wan samting we ol gyaman skul oli no naf blong mekem.

Tru Skul i Win

17. ?Wanem bambae i hapen long Bigfala Babilon? ?Olsem wanem bambae samting ya i kamtru?

¹⁷ Tok blong God i talemaot finis se bambae olgeta gyaman skul blong wol, we nem blong olgeta evriwan i “Bigfala Babilon,” oli mas lus. Baebol i tokbaot tu ol “king,” no ol politik rula blong wol ya, we ol hon blong wan wael anamol oli pija blong olgeta. Hem i talem long yumi se bambae God i putum long tingting blong ol haeman ya blong kafsaedem mo spolem woman blong rod ya we Devel Setan i stanemap.​—⁠Lukluk Revelesen 17:​1, 2, 5, 6, 12, 13, 15-18.b

18. ?Baebol i talem wanem bigfala risen blong spolem Bigfala Babilon? ?Mo wetaem ol gyaman skul oli stat mekem ol rabis fasin blong olgeta?

¹⁸ ?From wanem Bigfala Babilon i mas lus? Baebol i ansa se: “Hem i kasem panis from we oli faenem we blad blong ol profet mo blad blong ol man blong God i stap long hem. Yes, oli faenem we blad blong olgeta man we ol man oli kilim olgeta, be i stap long ples ya Babilon.” (Revelesen 18:24) Ol gyaman skul oli mekem blad i ron bifo we taon ya Babilon i stanap. Jisas i soemaot samting ya taem hem i jajem ol lida blong skul blong ol man Jyu we hem tu i haf blong Bigfala Babilon. Hem i talem se: “!Yufala i olsem snek! !Yufala i olsem pikinini blong snek stret! !Yufala i man blong ronwe nomo! ?Weswe yufala i ting se yufala i save ronwe long panis blong yufala, bambae yufala i no go long [Gehena, NW]? . . . From samting ya, bambae yufala i kasem panis from ded blong olgeta stret man blong wol ya we ol olfala blong yufala bifo oli kilim olgeta oli ded. Hemia i stat long Ebel, we i no gat poen long hem.” (Matyu 23:​33-35) Yes, ol gyaman skul we i stat taem Adam mo Iv oli girap oli agensem God long Iden, hem i mas kasem jajmen from blad we hem i mekem i ron.

19, 20. (a) ?Afta we panis i kasem Bigfala Babilon, bambae ol tru man blong wosip oli mekem wanem? (b) ?Wanem bambae i hapen biaen? ?Wanem fyuja bambae i stap fored blong olgeta tru man blong wosip?

¹⁹ Afta we Bigfala Babilon i lus, bambae ol tru man blong wosip long wol oli singsing wetem olgeta we oli stap long heven se: “!Yumi presem [Ja, NW]! . . . Woman ya blong rod we i nogud we i nogud, . . . God i jajem hem finis, i givim panis long hem finis. God i givimbak long hem finis, from ol man blong hem, from we woman ya i kilim olgeta oli ded. . . . Smok blong faea ya we i stap bonem bigfala taon ya, hem i stap go antap oltaem, we bambae i no save finis samtaem.”​—⁠Revelesen 19:​1-3.

²⁰ Afta, ol narafala haf blong ogenaesesen blong Setan oli mas lus tu. (Revelesen 19:​17-21) Biaen long samting ya, Setan we i stanemap ol gyaman skul, mo ol rabis enjel blong hem, bambae oli mas go long bigfala hol we i godaon we i godaon. Bambae oli no moa save ronem ol tru man blong Jeova. (Revelesen 20:​1-3) Bambae tru skul i winim ol gyaman skul. Ol man mo woman we oli stap tru long God, we oli folem woning ya blong God se oli mas aot long Bigfala Babilon, bambae oli gat jans blong no ded mo go insaed long nyufala wol blong God. Long ples ya, bambae oli save folem tru skul mo wosip long Jeova blong olwe.

[Ol futnot]

Yu Yu Rimemba

◻ ?Long saed blong skul, tingting blong hu i moa impoten? ?From wanem?

◻ ?Jemes i tokbaot wanem tufala samting we tru skul i mas folem?

◻ ?Wanem ol narafala mak blong tru wosip?

◻ ?Wanem “gud nyus” we ol Wetnes blong Jeova oli stap talemaot?

◻ ?Olsem wanem bambae tru skul i winim ol gyaman skul?

[Tok Blong Pija Long Pej 17]

Ol lida blong skul we oli joen wanples long Asisi, Itali, long Oktoba 1986

[Tok Blong Pija Long Pej 19]

Tru skul i pulum man blong joen tugeta blong mekem wosip