Ugarit—Taon Blong Bifo We i Fulap Long Wosip Blong Bal

LONG Siria, long yia 1928, wan man blong wokem garen i stap pulum aean blong brekem graon. Wantaem nomo, aean ya i fas long wan ston. Taem hem i tekemaot ston ya, hem i luk se i stap blokem wan hol we i fulap long ol graonpot blong bifo. Hem i no save se ol samting ya we hem i faenem, oli impoten tumas. Wan grup blong ol Franisman we oli digim graon blong faenem ol samting blong bifo, oli harem nius se man ya i faenem ol graonpot ya. Ale long nekis yia, Claude Schaeffer i lidim grup ya i go long ples we man ya i faenem ol samting ya.

Smoltaem biaen, grup ya i digimaot wan ston we ol man bifo oli bin katem sam raeting long hem. Raeting ya i givhan long olgeta blong save nem blong taon ya we i stap aninit long graon long ples ya. Taon ya hemia Ugarit, we “long taem bifo, hem i wan taon we i moa impoten i bitim plante narafala taon long Medel Is.” Man blong raetem ol buk, nem blong hem Barry Hoberman, i talem se: “I no gat wan narafala samting we ol man oli digimaot long graon, we i givhan bigwan olsem hemia, long saed blong save blong yumi long Baebol. Ol Hanraet blong Ded Si tu oli no givhan bigwan olsem.”​—The Atlantic Monthly.

Ples We Tu Rod Oli Joen

Taon ya Ugarit i stap klosap long Mediterenian Si, long ples we naoia hem i not Siria. Hem i stap antap long wan smol hil we nem blong hem Ras Shamra. Taon ya i wan bisi taon long ol yia 1000 B.K.T.,a mo plante man blong ol defdefren kantri oli stap long hem. Long not, graon blong taon ya i stat long Hil ya Casius, mo i go kasem Tell Sukas we i 60 kilometa longwe long saot. Mo long wes, graon blong taon ya i stat long Mediterenian Si, mo i go kasem Krik blong Orontes we i 30 no 45 kilometa longwe long is.

Ugarit i wan ples we i no hot tumas, taswe ol buluk oli laekem ples ya mo oli kam plante. Ol man long ples ya oli planem ol samting olsem raes, olif tri blong kasem oel blong frut blong hem, oli wokem waen, mo oli planem ol wud blong yusum blong bildim haos. I no gat plante wud nating long Mesopotamia mo long Ijip tu. Wan narafala samting long saed blong taon ya, se hem i stap long ples we tu rod oli joen, mo tufala rod ya, ol bisnes man oli stap folem oltaem blong salem olting blong olgeta. From we taon ya i stap long gudfala ples olsem, oli wokem wan bigfala wof long hem blong ol sip we oli kam ovasi oli save saed long hem. Ol bisnes man blong Aegea, Anatolia, Babilon, Ijip, mo plante narafala ples blong Medel Is oli kam long Ugarit blong pem aean, ol kakae blong garen, mo plante narafala samting we oli wokem long eria ya.

Nating se Ugarit i wan rij taon, hem i bin stap olwe aninit long han blong wan narafala kantri. Fastaem, taon ya i stap olsem laswan ples long teritori blong Ijip long not. Nao long ol yia 1300 B.K.T., taon ya i kam aninit long rul blong ol Hitaet. Ugarit i mas pem takis i go long kantri we i bos long hem, mo plante man blong hem oli mas wok olsem ami blong narafala kantri ya. Taem ol “Man blong Solwota”b oli kam insaed long Anatolia (sentrol Turkey) mo not Siria mo oli stat spolem ol ples ya, ol Hitaet oli singaot ol soldia mo sip blong Ugarit blong oli kam faetem ol enemi ya. Hemia i mekem se i no moa gat wan ami i stap blong lukaot long Ugarit, ale, samwe long 1200 B.K.T. ol enemi oli kam spolem taon ya fulwan.

Faenemaot Ol Samting Blong Bifo

Afta we ol ami oli spolem taon ya Ugarit, oli livim wan hil nomo i stap long ples we taon ya i bin stap long hem fastaem. Hil ya i hae olsem 20 mita, mo i bigwan olsem 25 hektea. Ol man blong digim graon oli digim wan smol haf nomo blong hil ya (samwe long 4 hektea). Taem oli digim graon ya, oli faenem ol ston blong wan bigfala haos blong king. Haos ya i gat handred rum mo sam vranda long hem, mo hem i bigfala olsem 10,000 skwea mita. Haos ya i gat ol paep blong wota, ol rum blong swim, mo ol gudfala tolet. I gat ol tebel mo jea we oli bin katem ol pija long olgeta, nao oli kavremap ol pija ya long gol, no long wan naesfala blu ston we oli kolem lapis lazuli, no long tut blong elefen. Oli faenem sam haf blong ol wol blong haos ya, we oli bin wokem olgeta long tut blong elefen mo oli katem ol naes pija long olgeta. I gat wan ples we stonwol i goraon long hem we oli bin planem ol naesfala tri mo flaoa insaed long hem, mo i gat wan lada we i godaon long wan smol lugun.

Long taon ya mo long flat ples raonabaot long hem, i gat fulap haos wosip blong Bal mo Dagan.c Long ol haos ya we oli hae olsem 20 mita, i gat wan smol rum jes insaed long doa we man i mas pastru long hem blong go long wan narafala rum we pija blong god ya i stap long hem. Wan lada i go antap long vranda we king i sidaon long hem blong bos long ol defdefren seremoni we oli mekem. Long naet mo taem bigfala win i blu wetem tanda mo laetning, maet oli bin laetem ol laet antap long ol haos wosip ya blong ol sip oli save luk olgeta taem oli stap kam insaed long haba. Long rum we ol man oli mekem wosip long god blong tanda ya Bal-Hadad, oli faenem 17 angka we ol man oli bin wokem long ston. I klia se ol man blong solwota we oli kambak sef oli givim ol angka ya oli go long god ya olsem ol presen.

Oli Faenem Ol Impoten Hanraet

Taem oli stap digim graon long Ugarit, oli faenem plante taosen ston we i gat raeting long olgeta. Oli faenem ol ston we oli tokbaot mane blong taon ya, ol samting long saed blong loa, wok we gavman i mekem blong fren wetem ol narafala kantri, mo ol tok blong ol haeman. Ol samting ya oli stap long eit lanwis, mo long faef kaen raeting. Grup blong Masta Schaeffer i faenem ol raeting long wan lanwis we ol man tede oli no save long hem. Oli putum nem blong lanwis ya se Ugaritik. Lanwis ya i gat 30 leta blong hem, alfabet ya i olfala moa long ol narafala alfabet we oli bin faenem.

Ol hanraet long lanwis Ugaritik oli tokbaot ol samting long laef blong ol man evri dei. Mo tu, oli tokbaot ol impoten samting olsem histri blong ol man ya. Oli givim plante save long saed blong bilif blong olgeta mo ol fasin we oli folem long taem blong olgeta. I luk olsem we skul blong Ugarit i klosap sem mak long hemia blong ol man Kenan we oli stap i no longwe long taon ya. Roland de Vaux i talem se ol hanraet ya “oli soemaot laef blong ol man Kenan jes bifo we ol man Isrel oli winim olgeta.”

Skul Long Taon Ya We i Fulap Long Wosip Blong Bal

Ol hanraet blong Ras Shamra oli tokbaot bitim 200 god mo woman god. El nao i god we i antap olgeta, oli talem se hem i papa blong olgeta god mo olgeta man. God blong tanda, Bal-Hadad, hem i “sidaon long ol klaod” mo hem i “masta blong wol ya.” Oli tingbaot El olsem wan olfala waes man we mustas blong hem i waet, mo we i stap longwe long ol man. Be Bal i defren. Hem i strong mo i wantem nomo blong kasem paoa, taswe hem i traehad blong bos long ol narafala god mo man.

Ol hanraet ya we oli faenem, ating ol man oli talem bakegen mo bakegen long ol lafet blong skul, olsem long taem blong niu yia, no long taem blong karem kakae long garen. Be stret mining blong ol hanraet ya i no klia. Wan vas we oli faenem, i tokbaot wan rao long saed blong hu bambae i rul. Long stori ya, Bal i winim boe blong El we El i laekem tumas. Boe ya i god blong solwota we nem blong hem Yam. Ating stori ya i mekem se ol man blong solwota long Ugarit oli no fraet, from oli bilif se Bal bambae i lukaotgud long olgeta taem oli stap long solwota. Long wan narafala stori, Bal i faetem Mot, be Mot i win, ale Bal i godaon long wol blong ol dedman aninit long graon. Biaen, i gat bigfala drae taem, mo ol man oli no moa wok. Nao woman god blong lav mo faet, we i woman blong Bal mo sista blong hem tu, nem blong hem Anat, hem i kilim Mot i ded mo i mekem Bal i laef bakegen. Nao Bal i kilim i ded ol boe blong woman blong El we nem blong hem Atirat (Asera), mo i tekembak jea blong king. Be seven yia biaen, Mot i kambak bakegen.

Samfala oli ting se mining blong stori ya i joen wetem ol defdefren taem blong yia, olsem ren taem we i givim laef long ol samting, hot taem we i winim ren taem, mo kol taem we i kambak bakegen. Samfala oli ting se seven yia we stori ya i tokbaot, oli joen wetem wari we ol man oli gat se bambae kakae i sot mo bambae i gat bigfala drae taem. Nomata se mining i olsem wanem, oli ting se Bal i mas rul, sipos no, wok blong ol man i no save go gud. Wan man blong stadi long bisnes ya, Peter Craigie, i talem se: “Skul blong Bal i wantem nomo blong leftemap Bal antap long ol narafala god. Ol man we oli mekem wosip long hem, oli bilif se sipos hem i no stap antap olgeta, ol garen mo ol buluk we man i nidim tumas blong stap laef, bambae oli no moa givim kakae long olgeta.”

Oli Blokem Ol Hiten Skul

Ol hanraet we oli faenem aninit long graon, oli soemaot klia se ol skul blong Ugarit oli fulap long rabis fasin. Buk ya The Illustrated Bible Dictionary i talem se: “Ol hanraet ya oli soemaot ol rabis fasin we oli kamaot from wosip blong ol god ya. I gat ol bigfala fasin olsem faet, ol woman oli salem bodi blong olgeta long nem blong ol god ya, oli leftemap fasin blong seks mo ol rabis fasin we i joen wetem.” De Vaux i talem se: “Taem yu ridim ol vas ya, yu kasem save from wanem ol man blong mekem wosip long trufala God, no skul Yahwism, mo ol bigfala profet blong bifo, oli no laekem nating giaman wosip ya.” Loa we God i givim long nesen blong Isrel bifo i lukaotgud long olgeta, blong ol giaman skul ya oli no spolem olgeta.

Long Ugarit, plante man oli go luk ol kleva, oli lukluk ol sta blong talemaot fiuja, mo oli mekem majik. Oli makem ol smosmol saen we oli luk long ol sta, mo ol samting we oli soem gudlak mo badlak. Mo tu, oli lukaot ol saen ya insaed long bodi blong ol anamol we oli kilim olgeta i ded, mo long ol pikinini we oli stap long bel blong ol anamol ya. Wan woman we i raetem histri, Jacqueline Gachet, i talem se: “Oli bilif se anamol we oli kilim blong givim i go long god blong olgeta, hem i kam wan wetem god ya, mo se spirit blong god ya i joen wetem spirit blong anamol ya. From samting ya, taem oli lukaot ol saen insaed long bodi blong ol anamol ya, oli ting se oli joen wetem spirit blong ol god ya we oli save talem yes no no long ol kwestin long saed blong fiuja, no long ol disisen we oli mas mekem.” (Le pays d’Ougarit autour de 1200 av.J.C.) Be, ol man Isrel oli no mas joen nating long ol fasin ya.​—Dutronome 18:​9-14.

Loa blong Moses i talem klia se i tabu blong man no woman i slip wetem anamol. (Levitikas 18:23) ?Ol man Ugarit oli tingting olsem wanem long fasin ya? Long ol hanraet we oli faenem, Bal i slip wetem wan yangfala woman buluk. Wan man blong digim graon blong faenem ol samting blong bifo, nem blong hem Cyrus Gordon, i talem se: “Maet samfala oli talem se Bal i kam olsem wan buluk blong go wetem woman buluk ya. Be i klia se ol pris blong Bal oli no save jenisim bodi blong olgeta taem oli aktem ol kastom stori blong Bal.”

God i talem long ol man Isrel se: “Sipos wan long yufala i ded, bambae yufala i no mas . . . katkatem bodi blong yufala olbaot blong soemaot we yufala i stap harem nogud.” (Levitikas 19:28) Be taem Bal i ded, El “i katem hem wan long naef, hem i katkatem skin blong hem long resa, mo i katkatem fes blong hem tu.” I luk olsem we wan kastom blong ol man we oli mekem wosip long Bal, hemia blong katkatem bodi blong olgeta.​—1 King 18:28.

Wan vas long Ugaritik i soem se wan kastom blong skul blong ol man Kenan, hemia blong kukum wan yangfala nani long melek. Oli bilif se kastom ya bambae i mekem se oli karem plante pikinini. Be long Loa blong Moses, God i talem long ol man Isrel se: “Sipos yufala i wantem kukum wan yang sipsip no wan yang nani, bambae yufala i no mas yusum melek blong mama blong hem bakegen blong kukum long hem.”​—Eksodas 23:19.

Skelem Wetem Hanraet Blong Baebol

Blong givhan long olgeta blong tanem ol hanraet blong Ugaritik, oli bin yusum lanwis Hibru we ol man oli raetem Baebol long hem fastaem. Peter Craigie i talem se: “I gat plante tok long ol Hibru hanraet blong Baebol we mining blong olgeta i no klia, mo sam tok we yumi no save mining blong olgeta nating. Bifo long ol yia 1900, sam man we oli tanem Baebol i go long ol narafala lanwis oli tanem ol tok ya folem mining we olgeta nomo oli ting se i stret. Be taem ol semfala tok oli kamaot long hanraet long Ugaritik, i gat rod blong save mining blong olgeta long lanwis Hibru.”

Tingbaot eksampol ya: Wan Hibru tok we i stap long Aesea 3:​18, oltaem oli tanem i kam ‘samting we man i fasem long nek blong hem blong flasem hem.’ Wan tok long Ugaritik we i klosap sem mak i minim san mo woman god blong san. Taswe, blong ona long ol god blong Kenan, maet ol woman long Jerusalem we profet Aesea i tokbaot, oli werem ol jen we oli hangem pija blong san long olgeta, no “oli flasem olgeta wetem ol samting we oli olsem pija blong mun.”

Long hanraet blong Masoret, Ol Proveb 26:23 i talem se, “maot blong man we i hot olsem faea be hat blong hem i nogud” i olsem wan graonpot we oli kavremap wetem “doti blong silva” blong flasem hem. Be wan tok long Ugaritik i mekem se samfala oli tanem vas ya blong Baebol i kam “pen we oli yusum blong flasem wan pis graonpot we oli digimaot long graon.” New World Translation i tanem proveb ya olsem: “Maot blong man we i talem ol gudfala tok be hat blong hem i nogud, hem i olsem silva pen we oli yusum blong pentem wan graonpot we i brobrok finis.”

?Hanraet Blong Baebol i Stanap Long Hanraet Blong Ugaritik?

Sam man we oli stadi long ol hanraet blong Ras Shamra oli talem se sam vas blong Baebol oli kamaot long ol vas long Ugaritik be oli bin jenisim olgeta smol. Wan memba blong Franis Institut, André Caquot, i tokbaot “kastom blong ol man Kenan we skul blong ol man Isrel i stanap long hem.”

Mitchell Dahood we i blong Baebol Institut blong Pop long Rom, i tokbaot Ol Sam 29 i se: “Sam ya, hem i wan olfala singsing we ol man Kenan oli mekem blong wosip long Bal, god blong tanda, be ol Yahwist oli jenisim Sam ya smol . . . Klosap olgeta tok long Sam ya yumi save faenem long ol olfala hanraet blong ol man Kenan.” ?Tok blong man ya i stret? !Nogat!

Sam narafala man blong stadi oli gat wan tingting we i moa stret. Oli luksave se samfala oli bitim mak long tok blong olgeta blong traem soem se tufala hanraet ya oli sem mak. Man ya Garry Brantley we i stadi long ol tijing long saed blong God, i talem se: “I no gat wan vas long Ugaritik we i sem mak fulwan long Ol Sam 29. I no gat wan samting blong pruvum se Ol Sam 29 (no wan narafala vas blong Baebol) i wan kastom stori blong ol hiten man, we oli jenisim smol.”

?Olsem wanem long sam pijatok, sam tok long ol vas, mo sam stael blong raetem ol tok, we oli sem mak long tufala hanraet ya? ?Hemia i pruvum se Baebol i stanap long hanraet long Ugaritik? Nogat, yumi save se i mas gat sam samting we oli sem mak. Buk ya, The Encyclopedia of Religion, i talem se: “Risen from wanem sam save mo sam stael blong raetem ol tok oli sem mak, hemia from kalja blong tufala ples ya. Nating se Ugarit mo Isrel tufala i stap long defdefren ples mo laef blong ol man long tufala ples ya i defdefren, be tufala i gat semfala kalja, taswe ol vas mo ol tok long saed blong skul oli sem mak long tufala ples ya.” From samting ya, Garry Brantley i talem se: “I no stret blong pusum bilif blong ol hiten man i go insaed long hanraet blong Baebol, jes from we sam toktok mo sam fasin blong raetem ol tok oli sem mak.”

Laswan samting se, sipos i gat sam samting long hanraet blong Ras Shamra we oli sem mak long Baebol, hemia i long saed blong ol tok nomo, i no long saed blong bilif. Man ya Cyrus Gordon we i digim graon blong faenem ol samting blong bifo, i talem se: “Ol tok blong Baebol we oli leftemap gudfala fasin mo ol stret rul, yumi [no save] faenem long Ugarit.” Tru ya, ol samting we oli defdefren long tufala hanraet ya, oli plante moa i bitim ol samting we oli sem mak.

Ating ol man we oli gohed blong stadi long Ugaritik bambae oli faenem plante samting yet we oli save givhan long ol studen blong Baebol blong kasem save long kastom, histri, mo skul blong ol man we oli raetem Baebol, mo blong nesen blong ol man Isrel. Mo tu, taem oli stadi moa long ol hanraet blong Ras Shamra, maet sam niufala samting we oli faenem oli givhan long olgeta blong kasem save moa long olfala lanwis Hibru. Be samting we i impoten moa, hemia se, ol samting we ol man oli digimaot long graon long Ugarit, oli soem klia se rabis wosip blong Bal i defren olgeta long klin wosip blong Jeova.

[Ol Futnot]

[Tok blong makem poen pija long pej 25]

Ol samting we ol man blong digim graon oli faenem long Ugarit oli givhan long yumi blong kasem save moa long Baebol

[Map/Foto blong pija long pej 24]

(Lukluk niuspepa)

Ol Ples We Ol Hitaet Oli Rul Long Olgeta

MEDITERENIAN SI

Yufretes

HIL YA CASIUS (JEBEL EL-AGRA)

Ugarit (Ras Shamra)

Tell Sukas

Orontes

SIRIA

IJIP

[Credit lines]

Statuette of Baal and rhyton in the shape of an animal’s head: Musée du Louvre, Paris; painting of the royal palace: © D. Héron-Hugé pour “Le Monde de la Bible”

[Tok blong pija long pej 25]

Long ol ston ya bifo i gat doa blong haos blong king

[Tok blong pija long pej 26]

Maet wan vas long wan kastom stori long Ugarit i givhan long yumi blong kasem save moa long tabu we Baebol i putum long Eksodas 23:19

[Credit line]

Musée du Louvre, Paris

[Tok blong pija long pej 27]

Pija blong Bal we oli katem long ston

Pija long wan plet we oli wokem long gol we i soem man blong ronem wael anamol

Long wan smol bokis blong senta, i gat pija blong woman god we oli ting se i save mekem woman i karem plante pikinini

[Credit Line]

All pictures: Musée du Louvre, Paris