Ol Samting We Yumi Mas Ronwe Long Olgeta

“Yufala i olsem snek, . . . God i kros tumas long yufala, mo i no longtaem bambae hem i jajem yufala. ?Hu i talem long yufala, se yufala i save ronwe long hem?”—MAT. 3:7.

 1. Tokbaot sam man long Baebol we oli ronwe i go long narafala ples.

?TAEM yu harem tok ya “ronwe,” yu tingbaot wanem? Ating faswan samting we i kam long tingting blong sam long yumi, hemia naes yangfala man ya Josef we i ronwe long woman blong Potifa, from we woman ya i traem blong pulum Josef blong slip wetem hem. (Jen. 39:7-12) Maet sam narafala oli tingbaot ol Kristin we oli ronwe long Jerusalem long yia 66, blong obei long woning ya blong Jisas se: “Taem we yufala i luk ol soldia oli stap kam plante raonabaot long taon ya Jerusalem, blong oli blokem ol man oli stap insaed, . . . yufala we i stap long Judia, yufala i mas ronwe blong go haed long ol hil. Mo yufala we i stap insaed long taon ya, yufala i mas aot.”—Luk 21:20, 21.

2, 3. (a) ?Wanem mining blong ol tok we Jon Baptaes i talem agensem ol lida blong skul long taem blong hem? (b) ?Olsem wanem Jisas i givim moa paoa long woning we Jon i givim?

² Ol man ya antap, oli aot long ples we oli stap long hem, oli ronwe. Be tede, ol trufala Kristin we oli stap long klosap evri kantri blong wol, oli mas ronwe long wan defren fasin, mo i impoten tumas we oli ronwe hareap. Jon Baptaes i yusum tok ya “ronwe” long fasin ya nao. Sam man we oli kam luk Jon, oli ol lida blong skul blong ol man Jiu. Ol lida ya oli ting se oli stret man finis, mo we oli no nidim blong tanem tingting blong olgeta from sin. Oli lukluk nogud long ol man we oli stap tekem baptaes blong soemaot se oli tanem tingting blong olgeta from sin blong olgeta. Jon i no fraet blong mekem se fasin tu fes blong ol lida ya i kam long klia ples. Hem i talem se: “Yufala i olsem snek, . . . God i kros tumas long yufala, mo i no longtaem bambae hem i jajem yufala. ?Hu i talem long yufala, se yufala i save ronwe long hem? . . . Yufala i mas soemaot . . . long laef blong yufala [se yufala i tanem tingting blong yufala from ol sin blong yufala].”—Mat. 3:7, 8.

³ Jon i no stap talem se oli mas aot long ples blong olgeta, mo ronwe i go long narafala ples, nogat. Hem i stap givim woning long olgeta long saed blong jajmen we i stap kam, hemia wan dei blong kros. Mo hem i talem stret long ol lida ya blong skul se sipos oli wantem ronwe long jajmen ya, oli mas soemaot long laef blong olgeta se oli tanem tingting blong olgeta from sin. Biaen, Jisas i tok strong agensem ol lida blong skul, se fasin blong olgeta blong kilim man i soemaot se Setan nao i rili papa blong olgeta. (Jon 8:44) Jisas i givim moa paoa long woning we Jon i givim, taem hem i kolem olgeta se “pikinini blong snek stret” mo hem i askem long olgeta se: “?Weswe yufala i ting se yufala i save ronwe long panis blong yufala, blong yufala i no go long [“Gehena,” NW]?” (Mat. 23:33) ?Taem Jisas i yusum tok ya “Gehena” hem i minim wanem?

 4. ?Jisas i minim wanem taem hem i tokbaot “Gehena”?

⁴ Gehena i wan bigfala hol we i dip, afsaed long stonwol blong Jerusalem, mo ol man oli sakem doti mo ol dedbodi blong ol anamol i go long hem, blong bonem long faea. Jisas i yusum tok ya Gehena blong minim ded blong olwe. (Lukluk pej 27.) Taem hem i askem kwestin long ol lida blong skul se bambae oli ronwe long Gehena olsem wanem, hem i stap talem se ol lida ya olsem wan grup, oli stret blong kasem jajmen blong ded blong olwe.—Mat. 5:22, 29, NW.

 5. ?Woning we Jon mo Jisas i givim, i kamtru olsem wanem?

⁵ Ol lida blong skul blong ol man Jiu oli mekem sin blong olgeta i kam bigwan moa taem oli mekem i nogud long Jisas mo ol man blong hem. Biaen, dei blong kros blong God i kam, olsem woning blong Jon mo Jisas i talem. Long taem ya, “kros blong God” i kasem wan eria nomo, hemia Jerusalem mo Judia. Taswe, ol man oli save ronwe i go long narafala ples. Kros ya i kamaot long yia 70, taem ol ami blong Rom oli spolem Jerusalem mo haos blong God. “Bigfala trabol” ya i bigwan moa i bitim ol narafala trabol we oli bin kasem Jerusalem bifo. Ol ami oli kilim plante man i ded mo oli tekem plante moa oli go kalabus. Trabol ya i pija blong wan trabol we i bigwan moa yet, we bambae i spolem ol giaman Kristin, wetem ol man blong plante narafala skul tu.—Mat. 24:21.

Kros Blong God Long Fiuja We Yumi Mas Ronwe Long Hem

 6. ?Wanem i hapen insaed long faswan Kristin kongregesen?

⁶ Sam long ol faswan Kristin oli lego Kristin skul, mo oli pulum plante narafala blong folem olgeta. (Wok 20:29, 30) Taem ol aposol blong Jisas oli laef i stap, oli “blokem” ol man ya. Be afta we ol aposol oli ded, plante grup blong ol giaman Kristin oli stanap. Tede, i gat plante handred skul we oli stap talem se oli Kristin, be oli gat ol defdefren tijing. Baebol i talemaot se bambae i gat ol man oli girap we oli kam lida blong ol giaman Kristin skul ya. Hem i kolem ful grup blong ol lida ya se “Man blong Brekem Loa” mo ‘man blong lus we Jisas, Masta blong yumi bambae i kilim i ded. Taem we Jisas i [“soemaot se hem i stap,” NW], bambae i spolem man ya olgeta.’—2 Tes. 2:3, 6-8.

 7. ?From wanem tok ya “Man blong Brekem Loa” i stret long ol lida blong ol giaman Kristin skul?

⁷ Ol lida blong ol giaman Kristin skul ya oli brekem loa taem oli lidim plante milian man oli go krangke. Oli mekem olsem taem oli leftemap ol giaman tijing, ol holide, mo ol fasin we oli agensem ol tok blong Baebol. Olsem ol lida blong skul we Jisas i jajem olgeta, ol man blong ol skul tede we oli blong grup ya we i “man blong lus,” bambae oli lus olgeta we oli no gat janis blong laef bakegen samtaem. (2 Tes. 1:6-9) Be ol lida ya blong ol giaman Kristin skul mo ol narafala giaman skul oli bin lidim plante narafala man oli go krangke tu. ?Olsem wanem long ol man ya? Blong ansa long kwestin ya, bambae yumi tingtingbak long ol samting we i hapen afta we ol ami oli spolem Jerusalem long taem bifo, hemia long yia 607 B.K.T.a

‘!Yufala i Mas Aot Long Babilon, Yufala i Ronwe!’

8, 9. (a) ?Profet tok blong Jeremaea i talem wanem long ol man Jiu we oli stap wok slef long Babilon? (b) ?Taem ol ami blong Media mo Pesia oli winim Babilon, long wanem fasin ol man oli mas ronwe?

⁸ Profet Jeremaea i talemaot se Jerusalem bambae i lus, mo samting ya i hapen long yia 607 B.K.T. Hem i talem se ol ami bambae oli tekem ol man blong God oli go wok slef, be bambae oli kambak long stret ples blong olgeta afta we “seventi yia” i pas. (Jer. 29:4, 10) Ol tok blong Jeremaea i givim wan woning we i impoten tumas long ol man Jiu we oli kalabus long Babilon. Oli no mas joen long giaman wosip we ol man Babilon oli mekem mo kam doti long fes blong God. Sipos oli obei long woning ya, bambae oli rere blong gobak long Jerusalem mo stanemap trufala wosip bakegen, long stret taem we Jeova i jusum. Stret taem ya i kamtru i no longtaem afta we ol ami blong Media mo Pesia oli winim taon ya Babilon long yia 539 B.K.T. King blong Pesia, Sirus 2, i givim oda se ol man Jiu oli mas gobak long Jerusalem mo bildim bakegen haos blong Jeova.—Esra 1:1-4.

⁹ Plante taosen man Jiu oli hareap nomo blong tekem janis ya blong gobak long ples blong olgeta. (Esra 2:64-67) Taem oli mekem olsem, oli obei long oda we profet tok blong Jeremaea i givim, se oli mas ronwe, i min se oli mas aot long Babilon, oli mas ronwe i go long Jerusalem. (Ridim Jeremaea 51:6, 45, 50.) Sam man Jiu oli no naf blong mekem longfala wokbaot ya i gobak long Jerusalem mo Juda. Olgeta we oli stap long Babilon, olsem olfala profet Daniel, oli save kasem blesing blong God yet, sipos oli sapotem trufala wosip long Jerusalem wetem fulhat blong olgeta, mo sipos oli stap longwe long ol giaman wosip long Babilon.

10. ?Wanem ol “fasin we i nogud olgeta” we ‘Bigfala Babilon’ i stap mekem?

¹⁰ Tede, plante milian man oli stap joen long ol defren giaman skul we oli kamaot long Babilon blong bifo. (Jen. 11:6-9) Baebol i singaot olgeta skul ya evriwan, se ‘Bigfala Babilon, we i mama blong olgeta woman blong rod, mo i stamba blong olgeta fasin we i nogud olgeta.’ (Rev. 17:5) Stat long taem we ol giaman skul ya oli girap kam kasem naoia, oli sapotem ol rula blong politik long wol. Wan “fasin we i nogud olgeta” we oli stamba blong hem, hemia ol bigfala faet we oli bin ‘kilim i ded’ plante handred milian man long wol. (Rev. 18:24) Ol lida blong skul oli mekem sam narafala “fasin we i nogud olgeta” tu, mo ol kaonsel blong jos oli letem ol lida ya oli gohed nomo blong mekem fasin olsemia. Oli mekem nogud wetem ol pikinini long saed blong seks, mo oli mekem plante narafala rabis fasin long saed blong seks. Tru ya, i klia nomo from wanem Jeova God bambae i tekem aksen i no longtaem, blong spolem ol giaman skul blong wol.—Rev. 18:8.

11. ?Go kasem taem we Bigfala Babilon i lus, ol trufala Kristin oli mas mekem wanem?

¹¹ Ol trufala Kristin we oli gat save ya, oli mas mekem wok ya blong givim woning long ol memba blong Bigfala Babilon. Wan rod we oli yusum blong givim woning ya, hemia se oli seremaot ol Baebol mo ol buk we oli tokbaot Baebol. “Slef ya we i stret mo waes” we Jisas i putumap blong givimaot save ya olsem ‘kakae long stret taem blong hem,’ hem nao i wokem ol buk ya. (Mat. 24:45, NW) Taem wan man i soem se i intres long ol tok blong Baebol, ol trufala Kristin oli givhan moa long hem, oli mekem plan blong stadi Baebol wetem hem. Oli wantem tumas we man ya i luksave se hem i mas ‘aot long Babilon mo ronwe long hem’ bifo we i let tumas.—Rev. 18:4.

Ronwe Long Wosip Blong Ol Aedol

12. ?Wanem tingting blong God long saed blong wosip blong ol pija mo aedol?

¹² Wan narafala fasin blong Bigfala Babilon we i nogud olgeta, hemia wosip blong ol pija mo aedol. God i talem se ol aedol ya “oli nogud we i nogud.” (Dut. 29:17) Olgeta we oli wantem mekem God i glad, oli mas stap longwe long wosip blong ol aedol, olsem tok ya blong God i talem se: “!Mi nomo mi [“Jeova,” NW]! !Hemia nao nem blong mi! Bambae ol man oli no mas leftemap nem blong narafala god . . . Bambae oli no mas go mekem wosip long ol aedol.”—Aes. 42:8.

13. ?Yumi mas ronwe long wanem fasin blong wosip long aedol we i no isi blong luksave?

¹³ Baebol i tokbaot sam narafala fasin blong wosip long aedol we i no isi blong luksave olgeta. Olsem nao, hem i talem se taem man i stap wantem evri samting, hemia i olsem we hem i stap “mekem wosip long ol narafala god.” (Kol. 3:5) Man we i stap wantem evri samting, hem i wantem kasem samting we hem i no gat raet blong kasem, olsem ol samting blong narafala man. (Eks. 20:17) Enjel ya we i kam Setan, hem i wokem tingting ya we i wantem tumas blong kam olsem Hae God mo kasem wosip olsem hem. (Luk 4:5-7) Tingting ya i pusum hem blong girap agensem Jeova, nao hem i pulum Iv tu blong hem i wantem samting we God i putum tabu long hem. Adam tu i mekem samting we i olsem wosip blong ol aedol, taem hem i tingting tumas long samting we hem nomo i wantem, hemia kampani blong woman blong hem, nao samting ya i kam moa impoten long hem i winim we hem i obei long Papa blong hem long heven we i lavem hem. Olgeta we oli wantem ronwe long kros blong God long dei we hem i jajem ol man, oli mas gat defren fasin. Oli mas mekem wosip long Jeova nomo, mo oli mas blokem enikaen fasin blong wantem evri samting.

“Ronwe Long Nogud Fasin Long Saed Blong Seks”

14-16. (a) ?From wanem Josef i nambawan eksampol long saed blong gudfala fasin? (b) ?Yumi mas mekem wanem sipos yumi harem se yumi wantem ol fasin blong seks we oli no stret? (c) ?Olsem wanem yumi save ronwe long ol nogud fasin long saed blong seks?

¹⁴ “Yufala i mas ronwe long nogud fasin long saed blong seks. Ol narafala sin we man i save mekem oli no spolem bodi blong hem. Be man we i stap mekem nogud fasin long saed blong seks, hem i stap mekem sin agens long bodi blong hem nomo.” (1 Korin 6:18, NW) Taem woman blong Potifa i traem blong pulum Josef blong slip wetem hem, Josef i kamaot long hem, i ronwe. !Hemia i wan nambawan eksampol long olgeta Kristin, nating se oli mared no oli no mared! Ol samting we i hapen bifo finis oli soemaot long Josef wanem tingting blong God long ol nogud fasin long saed blong seks, mo i klia se hem i trenem tingting blong hem folem tingting blong God. Sipos yumi wantem obei long oda ya blong “ronwe long nogud fasin long saed blong seks,” bambae yumi blokem ol samting we oli save mekem se yumi wantem wan man no woman we i no hasban no waef blong yumi. Baebol i talem se: ‘Yufala i mas kilimaot ol fasin ya blong yufala, . . . [“ol nogud fasin long saed blong seks,” NW], ol samting blong sem, ol man oli stap wantem woman tumas, ol woman oli stap wantem man tumas, wantem tumas ol sin, stap wantem evri samting we i olsem we yufala i stap mekem wosip long ol narafala god. From ol fasin ya, God bambae i jajem ol man, i givim panis long olgeta.’—Kol. 3:5, 6.

¹⁵ Makemgud tok ya ‘God bambae i jajem ol man, i givim panis long olgeta.’ Plante man long wol ya oli wokem tingting ya we oli wantem tumas ol fasin blong seks we oli no stret, mo oli letem tingting ya i pulum olgeta gogo oli mekem ol rabis fasin ya. Taswe yumi ol Kristin, yumi mas prea long God mo askem hem blong givhan long yumi mo givim tabu spirit long yumi, blong yumi naf blong blokem ol tingting ya blong wantem ol nogud fasin long saed blong seks, nao oli no save bos long yumi. Mo tu, yumi mas stadi Baebol, go long ol miting blong ol trufala Kristin, mo talemaot gud nius long ol man raonabaot long yumi. Samting ya bambae i mekem se ‘tabu spirit i stap lidim yumi, nao yumi no save mekem ol samting we tingting blong yumi nomo i wantem.’—Gal. 5:16.

¹⁶ Sipos yumi stap lukluk ol doti pija blong seks, yumi no letem ‘tabu spirit i lidim yumi’ nating. Ol Kristin oli blokem samting ya, mo long sem fasin, ol Kristin wanwan oli mas lukaotgud se oli no ridim, wajem, no lesin long samting we i save pulum olgeta blong wantem seks. Sem mak bakegen, i no stret nating we ol ‘tabu man blong God’ oli haremgud blong tok plei long saed blong seks, mo storian tugeta long ol rabis fasin ya. (Efes. 5:3, 4) Sipos yumi gat stret fasin long saed ya, yumi soemaot long Papa blong yumi we i lavem yumi se yumi rili wantem ronwe long kros blong hem we i stap kam, mo yumi wantem laef long niufala wol we bambae i fulap long stret fasin.

Ronwe Long “Fasin Blong Laekem Mane Tumas”

17, 18. ?From wanem yumi mas ronwe long “fasin blong laekem mane tumas”?

¹⁷ Long faswan leta we Pol i raetem long Timoti, hem i tokbaot sam rul we ol Kristin slef oli mas folem. Maet sam long ol slef ya oli ting se oli mas win moa i bitim ol narafala slef, from we ol masta blong olgeta oli Kristin. Maet sam narafala oli traem blong yusum ol tabu samting blong kasem samting we olgeta nomo oli wantem. Pol i givim woning agensem tingting ya se ‘fasin blong bilif long God i wan rod blong winim mane blong kam rijman.’ Maet stamba blong trabol ya hemia “fasin blong laekem mane tumas,” we i save spolem olgeta man, ol rijman mo ol puaman tu.—1 Tim. 6:1, 2, 5, 9, 10.

¹⁸ ?Yu save tingbaot sam man long Baebol we oli no moa frengud wetem God from we oli “laekem mane tumas” no oli laekem ol samting we mane i save pem, nating se oli no rili nidim ol samting ya? (Jos. 7:11, 21; 2 King 5:20, 25-27) Pol i givim advaes ya long Timoti se: “Yu, man blong God, yu mas ronwe long ol samting ya. Yu yu mas traehad blong kasem ol gudfala fasin, olsem stret fasin, fasin blong fasgud long God, bilif, lavem ol man, stanap strong oltaem, mo kwaet fasin.” (1 Tim. 6:11, NW) I impoten tumas we yumi obei long advaes ya, sipos yumi wantem laef tru long dei blong kros blong God we i stap kam.

Ronwe Long “Ol Krangke Fasin Blong Ol Yangfala”

19. ?Olgeta yangfala oli nidim wanem?

¹⁹ Ridim Ol Proveb 22:15. I isi nomo blong ol krangke fasin we oli stap long hat blong yangfala oli lidim hem i gorong. Ol papa mama oli save blokem samting ya, sipos oli yusum Baebol blong stretem ol yangfala blong olgeta. Plante yangfala Kristin we papa mama blong olgeta oli no Witnes blong Jeova, oli traehad olgeta nomo blong faenemaot ol rul blong Baebol mo folem ol rul ya long laef blong olgeta. Sam long olgeta oli kasem waes advaes long ol man mo woman long kongregesen we oli frengud wetem God. Nomata hu i givim advaes blong Baebol long olgeta, be sipos oli obei long advaes ya, bambae oli glad naoia mo long fiuja.—Hib. 12:8-11.

20. ?Wanem i save givhan long ol yangfala blong ronwe long ol nogud fasin we oli save pulum olgeta?

²⁰ Ridim 2 Timoti 2:20-22. Plante yangfala we oli no bin kasem advaes blong stretem olgeta, hat blong olgeta i pulum olgeta blong mekem krangke fasin. Maet oli traehad blong winim narafala, oli wantem evri samting, oli mekem nogud fasin long saed blong seks, oli laekem mane tumas, mo oli ronem pleplei. Hemia nao “ol krangke fasin blong ol yangfala” we Baebol i talem se yumi mas ronwe long olgeta. Blong ronwe, ol yangfala Kristin oli mas blokem ol samting we i save pulum olgeta mo spolem olgeta, nomata se samting ya i kamaot long weples no long hu. Advaes blong God we i save givhan bigwan long ol yangfala, hemia blong “joen long ol man we tingting blong olgeta i klin gud, we oli stap ona long Masta blong yumi,” mo traehad wetem olgeta blong wokem ol fasin we God i glad long olgeta.

21. ?Jisas Kraes i mekem wanem nambawan promes long saed blong ol sipsip blong hem?

²¹ Nating we yumi yangfala no yumi olfala, be yumi no mas lesin long ol man we oli traem blong lidim yumi i go krangke. Sipos yumi mekem olsem, yumi soemaot se yumi wantem stap wetem ol sipsip blong Jisas we oli ‘ronwe long man we oli no save voes blong hem.’ (Jon 10:5) Be blong stap sef long taem ya we God i soemaot kros blong hem, i no naf we yumi ronwe long ol nogud samting we oli save spolem yumi. Yumi mas traehad blong wokem ol gudfala fasin tu. Nekis stadi bambae i tokbaot seven long ol gudfala fasin ya. Yumi mas stadi moa long bisnes ya from we Jisas i mekem nambawan promes ya se: “Mi mi givim laef ya . . . we i no save finis [long ol sipsip blong mi]. Olgeta oli no save ded samtaem, mo i no gat man i save pulumaot olgeta long han blong mi.”—Jon 10:28.

[Futnot]

?Bambae Yu Yu Ansa Olsem Wanem?

• ?Jisas i givim wanem woning long ol lida blong skul?

• ?Plante milian man tede oli stap long wanem denja?

• ?Wanem sam fasin blong wosip long aedol we oli no isi blong luksave mo we yumi mas ronwe long olgeta?