Juhatajale. Jehoova teenija Taaveti laul, millega ta pöördus Jehoova poole päeval, mil Jehoova päästis ta kõigi tema vaenlaste ja Sauli käest.+
18 Oo, Jehoova, mu jõud, sinusse olen ma kiindunud.+
2 Jehoova on mu kalju ja mu kindlus, minu päästja.+
Mu Jumal on mu kalju.+ Tema juurest otsin ma kaitset.
Ta on mu kilp ja mu päästesarv, mu kindel varjupaik.+
3 Ma hüüan Jehoovat, kes väärib kiitust,
ma pääsen oma vaenlaste käest.+
4 Surmaköidikud piirasid mind,+
vääritute tulv kohutas mind.+
5 Ma olin mässitud surmavalla köitesse,
surmavõrgud olid võtnud mind oma haardesse.+
6 Kitsikuses hüüdsin ma Jehoovat,
anusin oma Jumalat.
Ta kuulis mu häält oma templist+
ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu.+
7 Siis hakkas maa rappuma ja kõikuma,+
mägede alused värisesid,
need vappusid edasi-tagasi, sest tema viha süttis.+
8 Tema sõõrmeist tõusis suits
ja suust väljus neelav tuli,+
temast paiskusid hõõguvad söed.
9 Tema laskudes paindus taevas,+
ta jalge all oli pilkane pimedus.+
10 Ta sõitis keerubil ja tuli lennates,+
sööstis alla vaimu tiivul.+
11 Ta pani pimeduse endale katteks,+
mustavad veed ja tihedad pilved
endale varjuks.+
12 Tema ees sähvivast valgusest
tungisid läbi pilvede rahe ja tulised söed.
13 Jehoova müristas taevast,+
Kõigekõrgem andis kuulda oma häält+
raheterade ja tuliste sütega.
14 Ta lasi välja nooli, et pillutada vaenlasi,+
heitis välke, et ajada nad segadusse.+
15 Voolusäng tuli nähtavale,+
maa alustoed paljastusid sinu sõitlusest, Jehoova,
sinu sõõrmete hingusest.+
16 Kõrgustest sirutas ta käe,
ta võttis must kinni ja tõmbas mind välja vetesügavusest.+
17 Ta päästis mu vägeva vaenlase käest,+
mu vihkajate käest, kes olid minust tugevamad.+
18 Nad tõusid mu vastu mu õnnetuspäeval,+
kuid Jehoova oli mulle toeks.
19 Tema tõi mind turvalisse paika,
päästis mu, sest olin talle kallis.+
20 Jehoova tasub mulle mu õigust mööda,+
teeb mulle head mu käte puhtust mööda.+
21 Ma olen ju käinud Jehoova teedel,
ma pole teinud kurja, pole hüljanud oma Jumalat.
22 Kõik tema seadused on mul meeles,
tema määrusi ma ei põlga.
23 Ma jään ta ees laitmatuks,+
hoian patust eemale.+
24 Tasugu Jehoova mulle mu õigust mööda,+
mu käte puhtust mööda tema ees.+
25 Ustavale oled sa ustav,+
laitmatut kohtled laitmatult.+
26 Puhtale oled sa puhas,+
salaliku kavaldad üle.+
27 Sa päästad viletsad,+
kuid üleolevad sa alandad.+
28 Sina, Jehoova, süütad mu lambi.
Minu Jumal lööb mu pimeduse särama.+
29 Ühes sinuga võin ma rünnata röövjõuku,+
Jumala jõul ma hüppan üle müüri.+
30 Jumala tee on täiuslik,+
Jehoova sõnad on puhtad.+
Ta on kilbiks neile, kes ta juurest varju otsivad.+
31 Sest kes on Jumal peale Jehoova?+
Kes on kalju, kui mitte meie Jumal?+
32 Jumal riietab mind jõuga,+
tema teeb mu tee tasaseks.+
33 Ta teeb mu jalad väledaks kui hirvel,
paneb mind seisma kõrgendikele.+
34 Ta õpetab mu käsi sõdima,
mu käsivarred painutavad vaskvibu.
35 Sa annad mulle oma päästekilbi,+
su parem käsi toetab mind,
su alandlikkus teeb mind suureks.+
36 Sa laiendad tee mu sammudele,
mu jalg ei libastu.+
37 Ma jälitan oma vaenlasi ja taban nad.
Ei pöördu ma tagasi enne, kui olen nad minema pühkinud.
38 Ma purustan nad, et nad enam ei tõuseks,+
nad langevad mu jalge alla.
39 Sa annad mulle jõu sõdida,
paiskad vastased maha mu ees.+
40 Sa sunnid mu vaenlased taanduma,
ma teen lõpu oma vihameestele.+
41 Nad hüüavad appi, kuid päästjat ei ole,
hüüavad Jehoovat, aga ta ei vasta neile.
42 Ma pihustan nad tolmuks tuules,
heidan nad välja nagu tänavapori.
43 Sa päästad mind rahva etteheidetest.+
Sa paned mind rahvastele peaks.+
Siis teenib mind rahvas, keda ma varem ei tundnud.+
44 Pelgalt kuuldused minust panevad neid mulle kuuletuma.
Võõramaalased lömitavad mu ees.+
45 Võõramaalased kaotavad julguse,
tulevad värisedes oma kindlustest.
46 Jehoova on elav! Olgu kiidetud mu kalju!+
Olgu ülistatud mu pääste Jumal!+
47 Jumal maksab mu eest kätte,+
alistab mulle rahvad.
48 Ta päästab mind vihaste vaenlaste käest.
Sa tõstad mind kõrgemale mu vastastest,+
vabastad mind vägivallatseja küüsist.
49 Seepärast tänan ma sind rahvaste seas, Jehoova,+
ja laulan kiitust su nimele.+
50 Ta päästab võimsalt oma kuninga,+
osutab truud armastust oma võitule,+
Taavetile ja tema järglastele igavesti.+