2. Saamueli
7 Kui kuningas elas oma kojas+ ja Jehoova oli andnud talle rahu ümberkaudsetest vaenlastest, 2 ütles kuningas prohvet Naatanile:+ „Mina elan seedripuust kojas,+ kuid Jumala laegas asub telgis.”+ 3 Naatan vastas kuningale: „Tee kõik, milleks süda sind sunnib, sest Jehoova on sinuga.”+
4 Selsamal ööl tuli Naatanile Jehoovalt selline sõnum: 5 „Mine ja teata mu teenijale Taavetile: „Nii ütleb Jehoova: „Kas sina tahad mulle elamiseks koda ehitada?+ 6 Ma ei ole elanud kojas alates päevast, mil ma tõin Iisraeli rahva Egiptusest välja, kuni tänaseni,+ vaid ma olen ringi rännanud ja elanud telgis.+ 7 Kogu selle aja jooksul, kui ma olen rännanud koos iisraellastega, pole ma ainsagi sõnaga ühelegi Iisraeli suguharu juhile, kelle ma olen pannud oma rahva Iisraeli karjaseks, öelnud: „Miks te pole ehitanud mulle seedripuust koda?””” 8 Ütle mu teenijale Taavetile veel: „Nii lausub vägede Jehoova: „Ma võtsin su karjamaalt, kus sa käisid lammaste järel,+ ja panin su oma rahva Iisraeli juhiks.+ 9 Ma olen sinuga kõikjal, kuhu sa lähed,+ ja ma hävitan su eest kõik vaenlased.+ Ma teen su nime suureks,+ võrdseks maa suurmeeste nimedega. 10 Ma määran oma rahvale Iisraelile koha ja panen ta sinna elama. Ta elab seal ja keegi ei riku ta rahu. Ülekohtused ei rõhu teda nagu varem,+ 11 nagu siis, kui ma määrasin kohtumõistjad+ Iisraeli rahva üle. Ma annan sulle rahu kõigist su vaenlastest.+
Veel on Jehoova sulle öelnud, et Jehoova rajab sulle koja*.+ 12 Kui su elupäevad lõppevad+ ja sa lähed puhkama oma esiisade juurde, lasen ma tõusta su järglase, su oma poja, ning ma teen tema kuningavõimu väga kindlaks.+ 13 Tema ehitab koja, mis kannab minu nime,+ ja ma teen tema kuningatrooni kõigutamatuks igaveseks ajaks.+ 14 Mina olen talle isaks ja tema on mulle pojaks.+ Kui ta patustab, karistan ma teda inimeste kepiga, inimlaste* löökidega.+ 15 Minu truud armastust ei võeta temalt, nagu see võeti Saulilt,+ kelle ma kõrvaldasin sinu eest. 16 Sinu koda ja kuningriik püsivad su ees igavesti ning su troon on jäädavalt kindel.”””+
17 Naatan rääkis Taavetile edasi kõik need sõnad ja kogu selle nägemuse.+
18 Siis kuningas Taavet tuli, laskus Jehoova ette põlvili istuma ja ütles: „Kõrgeim valitseja Jehoova, kes olen mina ja mida on väärt mu sugu, et sa oled seda kõike minu heaks teinud?+ 19 Ja nagu sellest veel ei piisaks, kõrgeim valitseja Jehoova, oled sa rääkinud ka oma teenija soo kaugest tulevikust. Ja see, kõrgeim valitseja Jehoova, on kõigile inimestele seaduseks. 20 Mida enamat oskaksin mina, su teenija Taavet, sulle öelda? Oo, kõrgeim valitseja Jehoova, sa ju tunned mind nii hästi!+ 21 Oma sõna pärast ja oma südame soovil oled sa teinud kõiki neid suuri tegusid ning avaldanud need oma teenijale.+ 22 Seepärast, kõrgeim valitseja Jehoova, oled sa tõesti suur!+ Pole teist sinusarnast,+ pole ühtki teist Jumalat peale sinu.+ Seda kinnitab kõik, mida meie kõrvad on kuulnud. 23 Milline teine rahvas maa peal on nagu sinu rahvas Iisrael?+ Sa ostsid ta vabaks, et teha temast endale rahvas,+ tuues au oma nimele+ ning saates korda suuri ja aukartustäratavaid tegusid.+ Sa ajasid teised rahvad ja nende jumalad ära oma rahva eest, kelle sa ostsid endale Egiptusest. 24 Sa oled teinud Iisraeli rahva põliselt enda omaks+ ja sina, Jehoova, oled saanud talle Jumalaks.+
25 Ja nüüd, Jumal Jehoova, vii igaveseks täide oma tõotus, mille sa oled andnud oma teenija ja tema soo kohta. Tee nii, nagu sa oled tõotanud.+ 26 Olgu su nimi ülistatud igavesti,+ et öeldaks: „Vägede Jehoova on Iisraeli Jumal!” Püsigu su teenija Taaveti sugu kindlalt su ees.+ 27 Sina, vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, oled andnud oma teenijale teada, et sa rajad talle koja.+ Seepärast julgebki su teenija seda kõike sinult palves paluda. 28 Sina, kõrgeim valitseja Jehoova, oled tõeline Jumal. Sinu sõnad on tõde+ ja sa oled tõotanud oma teenijale kõike seda head. 29 Palun õnnista nüüd oma teenija sugu ja püsigu see sinu ees igavesti!+ Sina, kõrgeim valitseja Jehoova, oled seda tõotanud. Õnnista oma teenija sugu jäädavalt!”+