1. Kuningate
1 Kuningas Taavet oli juba vana+ ja aastates ning kuigi teda kaeti tekkidega, ei saanud ta sooja. 2 Tema sulased ütlesid talle: „Otsitagu meie isandale kuningale tütarlaps, neitsi, kes oleks kuninga teenistuses ja hoolitseks tema eest. Ta heitku sinu kaissu, küll siis meie isand kuningas saab sooja.” 3 Nii otsitigi kõikjalt Iisraelist ilusat neidu ning lõpuks leiti suunemlanna+ Abisag+ ja toodi kuninga juurde. 4 Neiu oli erakordselt ilus ning ta hakkas kuninga eest hoolitsema ja teda teenima, kuid kuningas ei olnud temaga intiimsuhetes.
5 Haggiti poeg Adonija+ aga ülistas end: „Minust saab kuningas!” Tal oli vanker ja ratsanikud ning 50 meest, kes jooksid tema ees.+ 6 Aga ta isa polnud kunagi temaga riielnud* ega olnud talle öelnud: „Miks sa niimoodi teed?” Adonija oli ka väga kena välimusega ning ta ema oli toonud ta ilmale pärast Absalomi. 7 Adonija pidas nõu Seruja poja Joabiga ja preester Ebjatariga+ ning need pakkusid talle abi ja toetasid teda.+ 8 Aga preester Saadok,+ Joojada poeg Benaja,+ prohvet Naatan,+ Simei,+ Rei ja Taaveti vaprad sõjamehed+ ei toetanud Adonijat.
9 Kord tõi Adonija Een-Rogeli lähedal Soheleti kivi juures ohvreid:+ lambaid, veiseid ja nuumloomi. Ta kutsus sinna kõik oma vennad kuningapojad ja kõik Juuda mehed, kuninga sulased. 10 Aga prohvet Naatanit, Benajat, Taaveti vapraid sõjamehi ja oma venda Saalomoni ta ei kutsunud. 11 Siis ütles Naatan+ Batsebale,+ Saalomoni emale:+ „Kas oled kuulnud, et Haggiti poeg Adonija+ on saanud kuningaks? Aga meie isand Taavet ei tea sellest midagi. 12 Kuula nüüd palun, ma annan sulle nõu, et saaksid päästa enda ja oma poja Saalomoni elu.+ 13 Mine kuningas Taaveti juurde ja ütle talle: „Eks ole sina, mu isand kuningas, oma teenijale vandunud: „Sinu poeg Saalomon saab minu järel kuningaks ja tema istub mu troonile”?+ Miks on siis Adonija saanud kuningaks?” 14 Kui sa kuningaga räägid, tulen mina sisse ja kinnitan su sõnu.”
15 Siis läks Batseba kuninga magamistuppa. Kuningas oli juba väga vana ja suunemlanna Abisag+ teenis teda. 16 Batseba langes põlvili ja kummardas maani. Kuningas küsis: „Mida sa soovid?” 17 Batseba vastas: „Mu isand, sina ise oled oma teenijale vandunud oma Jumala Jehoova juures: „Sinu poeg Saalomon saab minu järel kuningaks ja tema istub mu troonile.”+ 18 Aga nüüd on Adonija saanud kuningaks ja mu isand kuningas ei tea sellest midagi.+ 19 Ta ohverdas suurel hulgal pulle, nuumloomi ja lambaid ning kutsus enda juurde kõik kuningapojad, preester Ebjatari ja väepealik Joabi,+ kuid sinu sulast Saalomoni ta ei kutsunud.+ 20 Mu isand kuningas, kogu Iisrael vaatab nüüd sinu poole, et sa ütleksid, kes istub mu isanda kuninga troonile pärast teda. 21 Muidu juhtub nii, et kui mu isand kuningas läheb puhkama oma esiisade juurde, peetakse mind ja mu poega Saalomoni reeturiteks.”
22 Kui Batseba kuningaga rääkis, sisenes prohvet Naatan.+ 23 Kuningale anti kohe teada: „Prohvet Naatan on siin.” Naatan tuli kuninga ette ja langes silmili maha. 24 Siis ta ütles: „Mu isand kuningas, kas sa tõesti oled öelnud: „Adonija saab pärast mind kuningaks ja tema istub mu troonile”?+ 25 Sest täna ta läks ja ohverdas+ suurel hulgal pulle, nuumloomi ja lambaid ning kutsus endaga kõik kuningapojad, väepealikud ja preester Ebjatari.+ Seal nad nüüd söövad ja joovad koos temaga ning ütlevad: „Elagu kuningas Adonija!” 26 Aga mind, su sulast, ja preester Saadokit, Joojada poega Benajat+ ning su sulast Saalomoni ta ei kutsunud. 27 Kas mu isand kuningas on käskinud kõike seda teha, ilma et oleks oma sulasele teada andnud, kes istub troonile mu isanda kuninga järel?”
28 Seepeale ütles kuningas Taavet: „Kutsuge Batseba minu juurde!” Batseba tuli kuninga juurde ja seisis tema ette. 29 Siis andis kuningas vande: „Nii tõesti, kui elab Jehoova, kes on päästnud mu hinge kõigist hädadest:+ 30 nagu ma olen sulle vandunud Iisraeli Jumala Jehoova ees, öeldes: „Sinu poeg Saalomon saab minu järel kuningaks ja tema istub minu asemel troonile”, nii ma täna ka teen.” 31 Siis Batseba langes põlvili, kummardas kuninga ette silmili maha ja ütles: „Mu isand kuningas Taavet elagu igavesti!”
32 Jalamaid andis kuningas Taavet käsu: „Kutsuge mu juurde preester Saadok, prohvet Naatan ning Joojada poeg Benaja!”+ Nad tulidki kuninga ette. 33 Kuningas ütles neile: „Võtke kaasa oma isanda sulased ning pange mu poeg Saalomon minu muula selga+ ja saatke ta alla Giihoni+ äärde. 34 Preester Saadok ja prohvet Naatan võidku ta+ seal Iisraeli kuningaks. Siis puhuge sarve ning öelge: „Elagu kuningas Saalomon!”+ 35 Tulge tema järel üles ning ta istugu minu troonile. Temast saab minu asemel kuningas ning ma määran ta Iisraeli ja Juuda juhiks.” 36 Seepeale vastas Joojada poeg Benaja kuningale: „Sündigu nii!* Kinnitagu seda ka Jehoova, mu isanda kuninga Jumal! 37 Nagu Jehoova on olnud mu isanda kuningaga, nii olgu ta ka Saalomoniga,+ ja ta tehku tema troon veel vägevamaks, kui on mu isanda kuningas Taaveti troon!”+
38 Siis läksid preester Saadok, prohvet Naatan, Joojada poeg Benaja+ ning kreedid ja pleedid+ alla, panid Saalomoni kuningas Taaveti muula selga+ ja läksid koos temaga Giihoni+ äärde. 39 Seejärel võttis preester Saadok telgist+ õlisarve+ ja võidis Saalomoni.+ Siis nad puhusid sarve ja kogu rahvas hüüdis: „Elagu kuningas Saalomon!” 40 Pärast seda tuli kogu rahvas tema järel üles, puhudes flööte ja rõõmustades üliväga, nii et maa lausa värises nende kärast.+
41 Adonija ja kõik tema juurde kutsutud olid just söömise lõpetanud,+ kui see nende kõrvu kostis. Kui siis Joab kuulis sarvehäält, küsis ta: „Mis lärm ja kära see linnas on?” 42 Ta ei jõudnud veel lõpetadagi, kui saabus preester Ebjatari poeg Joonatan.+ Adonija ütles talle: „Tule sisse! Sina oled tubli mees ja tood meile häid sõnumeid.” 43 Aga Joonatan vastas Adonijale: „Sugugi mitte! Meie isand, kuningas Taavet, on tõstnud kuningaks Saalomoni. 44 Kuningas läkitas koos temaga preester Saadoki, prohvet Naatani, Joojada poja Benaja ning kreedid ja pleedid ning nad panid ta kuninga muula selga.+ 45 Siis preester Saadok ja prohvet Naatan võidsid ta Giihoni ääres kuningaks. Pärast seda läksid nad sealt hõisates üles linna ning terve linn on elevil. Seda kära te kuulsitegi. 46 Ja Saalomon istub juba kuninglikul troonil. 47 Kuninga sulased tulid ja õnnitlesid meie isandat kuningas Taavetit, öeldes: „Tehku sinu Jumal Saalomoni nimi veel suuremaks, kui on sinu nimi, ja tehku ta tema troon veel vägevamaks, kui on sinu troon!” Ja kuningas kummardas oma voodis. 48 Kuningas ütles veel: „Olgu kiidetud Iisraeli Jumal Jehoova, kes on täna pannud mu poja mu troonile istuma, ja minu silmad näevad seda!””
49 Siis valdas kõiki Adonija juurde kutsutuid kohutav hirm. Nad tõusid üles ja läksid oma teed. 50 Adonijagi kartis Saalomoni. Ta pages sealt ning läks ja haaras kinni altari sarvedest.+ 51 Siis anti Saalomonile teada: „Adonija kardab kuningas Saalomoni ja ta hoiab kinni altari sarvedest, öeldes: „Kuningas Saalomon vandugu mulle, et ta ei surma mõõgaga oma sulast.”” 52 Seepeale vastas Saalomon: „Kui ta on tubli mees, siis ei lange tema peast ükski juuksekarv. Kui aga temast leitakse midagi halba,+ siis ta sureb.” 53 Seejärel saatis kuningas Saalomon mehed tema järele ja ta toodi altari juurest ära. Siis ta tuli ja kummardas kuningas Saalomoni ees ning Saalomon ütles talle: „Mine koju!”