2. Kuningate
4 Kord halas üks prohvetijüngri+ naine Eliisa ees: „Minu abikaasa, su sulane, on surnud, ja sa tead, et su sulane kartis Jehoovat.+ Aga nüüd tuli laenuandja, et võtta mõlemad mu lapsed orjaks.” 2 Eliisa küsis temalt: „Mida ma sinu heaks teha saan? Ütle, mis sul majas on.” Naine vastas: „Su teenijal pole majas muud kui vaid kann õli.”+ 3 Siis Eliisa ütles: „Mine ja küsi kõigilt oma naabritelt tühje anumaid nii palju kui võimalik. 4 Siis mine ja sulge enda ja oma poegade järel uks. Vala õli kõigisse anumatesse ja mis täis saavad, tõsta kõrvale.” 5 Ja naine läks tema juurest ära.
Ta sulges ukse enda ja oma poegade järel ning pojad andsid talle anumaid ja tema valas neisse õli.+ 6 Kui kõik anumad täis said, ütles ta ühele pojale: „Too mulle järgmine anum!”+ Kuid poeg vastas: „Rohkem anumaid pole.” Siis õlivool lakkas.+ 7 Naine läks ja ütles seda jumalamehele. See lausus: „Mine müü õli ära ja maksa oma võlad. Ise aga ela oma poegadega sellest, mis üle jääb.”
8 Kord läks Eliisa Suunemisse.+ Seal oli üks auväärne naine, kes käis talle peale, et ta tema juurde sööma tuleks.+ Iga kord, kui Eliisa sealt mööda läks, peatus ta tema juures, et keha kinnitada. 9 Naine ütles oma mehele: „Ma tean, et see mees, kes alati seda teed kaudu käib, on püha jumalamees. 10 Palun teeme talle väikse katusekambri+ ja viime sinna voodi, laua, tooli ja lambijala. Kui ta siis meie juurde sisse astub, võib ta seal peatuda.”+
11 Ühel päeval tuli Eliisa nende juurde ja läks katusekambrisse, et seal pikali heita. 12 Ta ütles oma teenrile Geehasile:+ „Kutsu see suunemlanna+ siia.” Teener kutsus naise ja see tuli Eliisa juurde. 13 Eliisa lausus Geehasile: „Palun ütle talle: „Sa oled meie pärast nii palju vaeva näinud.+ Mida ma saaksin sinu heaks teha?+ Kas ma võiksin lausuda sinu eest sõnakese kuningale+ või väepealikule?”” Naine vastas: „Pole vaja, ma elan ju rahus oma rahva keskel.” 14 Eliisa aga küsis: „Mida siis tema heaks teha?” Geehasi kostis: „Tal ei ole poega+ ja tema mees on juba vana.” 15 Sedamaid ütles Eliisa: „Kutsu ta siia!” Geehasi kutsuski naise ja see jäi lävele seisma. 16 Eliisa teatas: „Järgmisel aastal samal ajal kaisutad sa poega.”+ Naine aga vastas: „Ei, mu isand, jumalamees! Ära peta oma teenijat!”
17 Kuid naine jäigi lapseootele ning sünnitas järgmisel aastal samal ajal poja, just nagu Eliisa oli talle öelnud. 18 Laps kasvas suuremaks ja ühel päeval läks ta oma isa juurde, kes oli viljalõikajate juures. 19 Poiss kurtis oma isale: „Oh, mu pea, mu pea!” Siis isa ütles teenrile: „Vii ta ema juurde!” 20 Teener kandiski poisi ema juurde ja poiss istus ema süles lõunani. Siis ta suri.+ 21 Ema viis poisi üles ja pani ta jumalamehe+ voodile, sulges ukse ning läks välja. 22 Naine kutsus oma mehe ning ütles: „Anna mulle palun üks teener ja eesel ning ma ruttan jumalamehe juurde ja tulen siis tagasi.” 23 Mees aga küsis: „Miks sa lähed tema juurde just täna? Pole ju noorkuu+ ega hingamispäev?” Naine vastas: „Ära muretse, kõik on korras!” 24 Naine saduldas eesli ja ütles teenrile: „Aja eeslit kiiresti! Ära teda minu pärast tagasi hoia, kui ma just ei käsi.”
25 Niisiis läks ta Karmeli mäele jumalamehe juurde. Kui jumalamees naist eemalt silmas, ütles ta oma teenrile Geehasile: „Vaata, seal on see suunemlanna! 26 Palun jookse talle vastu ja küsi: „Kas sinul, su mehel ja pojal on kõik hästi?”” Naine vastas: „Kõik on hästi.” 27 Kohe, kui ta jumalamehe juurde mäele jõudis, haaras ta tema jalgade ümbert kinni.+ Geehasi tuli lähemale, et naist eemale lükata, aga jumalamees ütles: „Jäta ta rahule, sest ta on suures hingevalus. Jehoova on seda minu eest varjanud ega ole sellest mulle rääkinud.” 28 Naine ütles: „Kas ma palusin oma isandalt poega? Eks ma öelnud, et ära anna mulle asjatuid lootusi?”+
29 Otsekohe ütles Eliisa Geehasile: „Sea end valmis,*+ võta mu kepp ja mine! Kui sa teel kedagi kohtad, siis ära teda tervita, ja kui keegi tervitab sind, siis ära vasta.* Mine ja pane mu kepp poisi näo peale.” 30 Poisi ema aga ütles: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, ja nii tõesti, kui sina elad, ilma sinuta ei lähe ma kuhugi!”+ Siis Eliisa tõusis ja läks temaga kaasa. 31 Geehasi läks aga nende ees ja pani kepi poisi näo peale, kuid poiss ei teinud häält ega ilmutanud mingit muud elumärki.+ Siis ta läks Eliisale vastu ja ütles talle: „Poiss ei ärganud.”
32 Kui Eliisa sinna majja jõudis, lamas poiss surnuna tema voodis.+ 33 Ta astus sisse, sulges enda järel ukse ja hakkas Jehoova poole palvetama.+ 34 Siis Eliisa tõusis ja heitis lapse peale. Ta pani oma suu poisi suu kohale, oma silmad tema silmade kohale ja oma pihud tema pihkude peale. Ta lamas tema peal ja lapse keha soojenes tasapisi.+ 35 Siis kõndis ta majas edasi-tagasi ning läks seejärel ja heitis uuesti poisi peale. Poiss aevastas seitse korda ja avas silmad.+ 36 Nüüd kutsus Eliisa Geehasi ja ütles: „Mine kutsu see suunemlanna!” Seda Geehasi ka tegi. Kui naine tuli, ütles Eliisa talle: „Võta oma poeg!”+ 37 Naine tuli sisse, langes tema jalge ette ja kummardas maani. Siis võttis ta oma poja ja läks välja.
38 Eliisa läks tagasi Gilgalisse. Maal aga oli suur nälg.+ Kui prohvetijüngrid+ tema ees istusid, ütles ta oma teenrile:+ „Pane suur pott tulele ja keeda prohvetijüngritele hautist.” 39 Üks neist läks väljale kassinaereid korjama ning leidis ühe metsiku väädi ja korjas sellelt kuuehõlmatäie metsikuid ürtarbuuse. Ta tuli tagasi ja lõikus need hautisepotti, ehkki ei teadnud, mis need on. 40 Siis jagati hautis meestele söömiseks välja. Aga niipea kui nad seda maitsesid, hüüdsid nad: „Jumalamees, potis on surm!” Ja nad ei saanud seda süüa. 41 Seepeale Eliisa ütles: „Tooge mulle veidi jahu!” Ta viskas selle potti ja lausus: „Jagage toit rahvale söömiseks välja.” Enam polnud potis midagi halba.+
42 Üks mees Baal-Saalisast+ tuli jumalamehe juurde ja tõi talle 20 uudsejahust odraleiba+ ja kotitäie uudsevilja.+ Eliisa ütles: „Anna see rahvale söömiseks.” 43 Kuid teener küsis: „Kuidas piisab sellest sajale mehele?”+ Tema aga vastas: „Jaga see rahvale välja ja nad söögu, sest Jehoova on öelnud: „Rahvas sööb ja toitu jääb ülegi.””+ 44 Teener andis rahvale ja see sõi ning toitu jäi ülegi,+ nagu Jehoova oli öelnud.