28 Hõbedal on leiukoht
ja kullal puhastamispaik,+
2 rauda võetakse maapõuest
ja vaske sulatatakse kividest.+
3 Inimene vallutab pimeduse,
tungib pilkase pimeduse soppidesse,
et otsida maaki.
4 Ta rajab kaevandusi inimasustusest kaugele,
unustatud paikadesse, eemale inimese teedest.
Mõned laskuvad alla ja ripuvad seal kõikudes.
5 Maapinnast kasvab toitu,
aga maapõu pööratakse pahupidi otsekui tulega.
6 Seal leidub kivimites safiiri
ja pinnases on kulda.
7 Ei tea sinna teed ükski röövlind,
seda pole silmanud must-harksaba.
8 Ükski uhke loom pole sel teel sammunud,
noor lõvi pole seal ringi luusinud.
9 Inimene taob käega ränikivi,
paiskab mäed nende alustelt,
10 uuristab kaljusse veekanaleid,+
tema silm märkab kõiksugu aardeid.
11 Ta tammistab jõgede lätteid,
toob varjatu valguse kätte.
12 Kust aga leida tarkust?+
Kus on arukuse allikas?+
13 Inimene ei tea selle hinda,+
ei leidu seda elavate maal.
14 Vetesügavus ütleb: „Siin seda pole!”,
meri lausub: „Ka minu juures mitte!”+
15 Seda ei saa osta puhta kulla eest
ega vaagida hõbedat selle vastu.+
16 Seda ei saa osta Oofiri kulla+ eest,
ei haruldase oonüksi ega safiiri eest.
17 Kulla ega klaasiga pole see võrreldav,
puhtast kullast nõu vastu pole see vahetatav.+
18 Koralle ja mäekristalli ei maksa mainidagi.+
Tarkus on rohkem väärt kui pärlid.
19 See pole võrreldav Kuusi topaasiga,+
seda ei saa osta isegi puhta kulla eest.
20 Kust siis tuleb tarkus,
kus on arukuse allikas?+
21 See on peidetud kõigi elavate silme eest,+
varjatud taeva lindudegi eest.
22 Häving ja surm ütlevad:
„Meie kõrvu on jõudnud vaid kuuldus sellest.”
23 Jumal tunneb teed selle juurde,
tema üksinda teab selle asupaika,+
24 sest tema pilk ulatub maa äärteni,
ta näeb kõike, mis on taeva all.+
25 Kui ta andis tuulele jõu,+
mõõtis ära veed,+
26 andis vihmale seaduse,+
määras kõuepilvele tee,+
27 siis nägi ta tarkust ja avas seda,
ta rajas selle ja proovis läbi.
28 Ta ütles inimesele:
„Jehoova kartus, see on tarkus,+
ja kurjast hoidumine on arukus.””+