Ülesminekulaul.
132 Oo, Jehoova, mõtle Taavetile,
kõigile ta kannatustele,+
2 kuidas ta tõotas Jehoovale,
vandus Jaakobi vägevale:+
3 „Ei lähe ma oma telki, oma kotta,+
ega heida oma asemele, oma sängi,
4 ei anna ma und silmadele
ega lase suikuda laugudel,
5 kuni leian paiga Jehoovale,
kauni eluaseme Jaakobi vägevale.”+
6 Me kuulsime sellest Efratas,+
leidsime selle metsade maalt.+
7 Mingem tema elamusse,+
kummardagem tema jalajäri ette.+
8 Tõuse, Jehoova, mine oma puhkepaika,+
sina ja su jõu laegas.+
9 Riietugu su preestrid õigusesse,
su ustavad hõisaku rõõmsalt.
10 Oma teenija Taaveti pärast
ära hülga oma võitut.+
11 Jehoova on vandunud Taavetile,
ta ei tagane oma sõnast
„Ühe sinu järeltulijaist
panen ma su troonile.+
12 Kui su pojad peavad kinni mu lepingust,
järgivad meeldetuletusi, mis ma neile annan,+
siis istuvad ka nende pojad
igavesti su troonil”.+
13 Jah, Jehoova on valinud Siioni,+
ta on igatsenud seda oma elupaigaks.+
14 „See on minu puhkepaik igavesti,
siin ma elan,+ seda olen igatsenud.
15 Ma õnnistan seda küllusliku toiduga,
annan leiba selle vaestele.+
16 Selle preestrid riietan ma päästesse,+
selle ustavad hõiskavad rõõmust.+
17 Seal lasen ma kasvada Taaveti jõul.
Ma olen seadnud valmis lambi oma võitule.+
18 Tema vaenlased riietan ma häbisse,
kuid tema peas särab kroon.”+