Taaveti laul meeldetuletuseks.
38 Oo, Jehoova, ära noomi mind oma vihas,
ära manitse oma raevus.+
2 Su nooled on tunginud sügavale mu sisse,
su käsi rõhub mind raskesti.+
3 Pole ühtki tervet kohta mu ihus su pahameele pärast.
Mu luud ei saa rahu mu patu pärast.+
4 Mu eksimused on tõusnud üle mu pea,+
need lasuvad mul taagana, liig rasked on kanda.
5 Mu haavad haisevad ja mädanevad
mu rumaluse pärast.
6 Ma olen ahastuses, mustas masenduses,
terve päeva käin kurvana ringi.
7 Mu sisemus põleb,
kogu ihu on haige.+
8 Ma olen tuim ja rusuks pekstud,
südamevaev paneb mind valjult ägama.
9 Oo, Jehoova, sinu ees on kõik mu soovid,
sinu eest pole varjatud mu ohked.
10 Mu süda peksleb, jõud on lahkunud,
valgus mu silmis on tuhmunud.+
11 Mu sõbrad ja semud väldivad mind mu hädas,
head tuttavad hoiavad must eemale.
12 Kes jahivad mu elu, seavad mulle lõkse,
kes püüavad mulle halba teha, kõnelevad hukatusest,+
kogu päeva nad plaanivad pettust.
13 Mina aga olen kui kurt, ei tee kuulma,+
nagu tumm, ei ma ava oma suud.+
14 Ma olen kui mees, kes ei kuule,
kelle suu ei ütle midagi enda kaitseks.
15 Sind, Jehoova, ma ootasin+
ja sa vastasid mulle, Jehoova, mu Jumal.+
16 Ma ütlesin: „Ärgu nad parastagu mind,
ärgu suurustagu minu ees, kui mu jalg vääratab.”
17 Sest ma olin kokku varisemas
ja mu valu ei lahkunud minust.+
18 Ma tunnistasin üles oma süüteo,+
mu patt ei andnud mulle asu.+
19 Kuid mu vaenlased on täies jõus ja vägevad,
palju on neid, kes mind põhjuseta vihkavad.
20 Nad tasusid mulle head halvaga,
olid minu vastu, sest püüdsin teha head.
21 Ära hülga mind, Jehoova!
Ära ole minust kaugel, mu Jumal!+
22 Tõtta mulle appi,
Jehoova, mu pääste!+