Nutulaulud
א [alef]
3 Ma olen mees, kes on näinud viletsust ta raevu kepi all.
2 Ta on ajanud mind välja ja sunnib käima pimeduses, mitte valguses.+
3 Tõesti, ta käsi on minu vastu kogu päeva.+
ב [bet]
4 Ta kurnas mu ihu ja kulutas naha,
murdis mu luud.
5 Ta piiras mu ümber, ümbritses mind kibeda mürgi+ ja vaevaga.
6 Ta sundis mind istuma pimeduses kui ammu surnud meest.
ג [gimel]
8 Kui karjun meeleheitlikult appi, põlgab ta ära mu palve.+
ד [dalet]
10 Ta varitseb mind kui karu, ootab nagu rünnakuvalmis lõvi.+
12 Ta vinnastas vibu ja seadis mind noolele märklauaks.
ה [he]
13 Ta lasi mu neerudesse nooled oma tupest.
14 Ma olen kogu rahva naerualune, minust lauldakse kogu päeva.
15 Ta on täitnud mind kibeduse ja koirohuga.+
ו [vav]
17 Sa röövid mult rahu, ma olen unustanud, mis on hea.
18 Ma ütlen: „Kadunud on mu hiilgus ja mu lootus Jehoova peale.”
ז [zajin]
19 Ära unusta mu viletsust ja kodutust,+ koirohtu ja kibedat mürki!+
20 Sa pead seda meeles ja kummardud mu kohale.+
21 Ma hoian seda südames, seepärast ootan kannatlikult.+
ח [het]
23 See on uus igal hommikul.+ Sinu ustavus on suur.+
24 Ma ütlen: „Jehoova on mu pärandiosa,+ seepärast ootan ma teda kannatlikult.”+
ט [tet]
25 Hea on Jehoova sellele, kes loodab tema peale,+ sellele, kes teda otsib.+
26 Hea on vaikselt* oodata+ Jehoova päästet.+
27 Hea on mehel kanda iket oma nooruses.+
י [jod]
28 Ta istugu üksi ja vaikselt, kui Jumal selle ta peale paneb.+
29 Ta langegu näoli põrmu,+ ehk on veel lootust.+
30 Ta keeraku põsk lööja ette, talugu solvanguid viimse piirini.
כ [kaf]
31 Sest Jehoova ei tõuka meid ära igaveseks.+
32 Kuigi ta on saatnud kurbuse, ta ka halastab oma truu armastuse külluses.+
33 Oma südames ei soovi ta inimlapsi vaevata ega kurvastada.+
ל [lamed]
34 Kui kõik maa vangid jalge alla tallatakse,+
35 kui mees Kõigekõrgema palge ees õigusest ilma jäetakse,+
36 kui meest kohtus petetakse,
siis seda Jehoova ei salli.
מ [mem]
37 Kes võib midagi öelda ja lasta sel sündida, ilma et Jehoova oleks käskinud?
38 Kõigekõrgema suust
ei tule halba ja head üheskoos.
39 Miks peaks inimlaps kaeblema oma patu tagajärgede pärast?+
נ [nun]
40 Uurigem ja vaagigem oma teid+ ning pöördugem tagasi Jehoova juurde!+
41 Pöördugem kogu südamest Jumala poole taevas ja tõstkem palves oma käed, öeldes:+
42 „Me oleme pattu teinud ja mässanud,+ sina pole andestanud.+
ס [samekh]
44 Sa oled pilvega tõkestanud tee enda juurde, et meie palve ei pääseks läbi.+
45 Sa oled teinud meid saastaks ja kõntsaks rahvaste seas.”
פ [pe]
46 Kõik meie vaenlased ajavad suu ammuli, et meid pilgata.+
47 Meie osaks on hirm ja püünised,+ laastamine ja häving.+
48 Mu silmist voolavad veeojad mu rahva tütre langemise pärast.+
ע [ajin]
49 Mu silmad nutavad lakkamata, pisarad ei lõppe,+
50 enne kui Jehoova vaatab taevast alla ja märkab.+
51 Mu silmad on toonud mulle valu kõigi mu linna tütarde pärast.+
צ [tsade]
52 Vaenlased on mind põhjuseta jahtinud ja püüdnud mu kinni kui linnu.
53 Nad tahtsid kustutada mu elu augus, nad pildusid mind kividega.
54 Veed tõusid üle mu pea ja ma ütlesin: „Ma olen kadunud!”
ק [kof]
55 Augu põhjast hüüdsin ma su nime, Jehoova.+
56 Kuula mu häält, ära sulge oma kõrva mu appihüüu eest, kui palun kergendust!
57 Päeval, kui sind hüüdsin, tulid sa mu ligi. Sa ütlesid: „Ära karda!”
ר [reš]
58 Sa kaitsesid mind mu kohtuasjas, Jehoova, sa päästsid mu elu.+
59 Sa nägid kurja, mis mulle tehti, Jehoova. Palun mõista mulle õigust!+
60 Sa nägid nende kättemaksu, kõiki nende sepitsusi minu vastu.
ש [sin] või [šin]
61 Sa kuulsid nende mõnitusi, Jehoova, kõiki nende sepitsusi minu vastu,+
62 mu vastaste huulte sõnu ja sosinaid kogu päeva.
63 Vaata neid ometi! Kas nad siis istuvad või seisavad, pilkavad nad mind oma lauludes.
ת [tav]
64 Sina, Jehoova, tasud neile nende tegusid mööda.
65 Sa kalgistad nende südame, see on su needus nende peal.
66 Sa jälitad neid oma vihas, Jehoova, hävitad nad oma taeva alt.