Rutt
2 Noomil oli mehepoolne sugulane, kes oli jõukas mees. Tema nimi oli Boas+ ja ta oli Elimeleki suguvõsast.
2 Moablanna Rutt palus Noomit: „Luba ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt,+ kelle silmis ma armu leian.” Noomi vastas: „Mine, mu tütar.” 3 Rutt läkski ja hakkas põllul lõikajate järel noppima. Ta sattus põllule, mis kuulus Boasele+ Elimeleki suguvõsast.+ 4 Siis tuli Petlemmast Boas ning ütles lõikajatele: „Jehoova olgu teiega!” ja nemad vastasid: „Jehoova õnnistagu sind!”
5 Seejärel küsis Boas noorelt mehelt, kes oli lõikajate ülevaataja: „Kelle perest see noor naine on?” 6 Lõikajate ülevaataja vastas: „Ta on moablanna,+ kes tuli koos Noomiga Moabi väljadelt.+ 7 Ta palus luba siin põllul järelnoppida+ ja korjata mahalõigatud viljapäid* lõikajate järel. Ta on juba hommikust saati jalgel olnud, alles nüüd istus ta varjualusesse natukeseks puhkama.”
8 Siis ütles Boas Rutile: „Kuula mind, mu tütar! Ära mine noppima teisele põllule ja ära lahku siit, vaid ole siin koos minu tüdrukutega.+ 9 Vaata, millisel põllul nad saaki koristavad, ja mine sinna. Ma olen keelanud noortel meestel sind puutuda. Kui sul on janu, mine veeanumate juurde ja joo, mida noored mehed on ammutanud.”
10 Seepeale langes Rutt põlvili, kummardas maani ja ütles talle: „Miks ma küll olen sinu silmis armu leidnud ja miks sa oled mind märganud? Ma olen ju võõramaalane.”+ 11 Boas vastas: „Mulle on antud teada kõik, mis sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa jätsid maha oma isa ja ema ning oma sugulaste maa ja tulid rahva juurde, keda sa varem ei tundnud.+ 12 Jehoova tasugu sulle su teo eest!+ Jehoova, Iisraeli Jumal, kelle tiibade alla sa oled tulnud varju otsima,+ andku sulle vääriline tasu!” 13 Rutt kostis: „Luba mul leida armu su silmis, mu isand, sest sa oled mind lohutanud ja oma teenija südant vaigistanud, kuigi ma isegi ei kuulu su teenijate hulka.”
14 Kui jõudis kätte söögiaeg, ütles Boas Rutile: „Tule siia, võta paluke leiba ja kasta veiniäädikasse.” Too istuski lõikajate juurde ja Boas ulatas talle röstitud viljateri. Rutt sõi, nii et ta kõht sai täis ja tal jäi toitu ülegi. 15 Kui ta tõusis, et järelnoppimist+ jätkata, andis Boas oma noortele meestele käsu: „Las ta korjab mahalõigatud viljapäid, ärge teda tülitage.+ 16 Tõmmake ka viljavihkudest midagi tema jaoks välja ja jätke maha, et ta saaks neid noppida, ning ärge teda heidutage.”
17 Rutt korjas põllul viljapäid kuni õhtuni.+ Seejärel ta peksis vilja, mis ta oli kogunud, ja sai umbes eefa* otri. 18 Ta võttis vilja ja läks linna ning tema ämm nägi, mis ta oli korjanud. Rutt võttis välja ka toidu, mis tal oli üle jäänud,+ kui ta kõht oli täis saanud, ja andis Noomile.
19 Ämm küsis: „Kus sa täna viljapäid korjasid ja kus sa töötasid? Õnnistatud olgu see, kes sind märkas!”+ Rutt rääkis oma ämmale, kus ta oli töötanud, öeldes: „Ma töötasin täna mehe juures, kelle nimi on Boas.” 20 Seepeale sõnas Noomi oma miniale: „Õnnistagu teda Jehoova, kes pole oma truust armastusest ilma jätnud ei elavaid ega surnuid!”+ Noomi jätkas: „See mees on meie sugulane.+ Ta on üks meie väljaostjatest.”+ 21 Siis lausus moablanna Rutt: „Boas ütles mulle veel, et ma hoiaksin tema tööliste lähedale, kuni nad on kogu ta vilja koristanud.”+ 22 Noomi ütles oma miniale Rutile: „Mu tütar, see on hea, kui sa lähed koos tema tüdrukutega, sest teistel põldudel võidaks sind kimbutada.”
23 Nii jäi Rutt Boase tüdrukute lähedale järelnoppima, kuni odra- ja nisulõikus olid lõppenud,+ ning ta elas oma ämma juures.+