2. Kuningate

5 Süüria kuninga väepealik Naaman oli tähtis mees, kellest tema isand väga lugu pidas, sest tema kaudu oli Jehoova andnud Süüriale võidu. Sel vägeval sõjamehel oli aga pidalitõbi. 2 Ühel röövkäigul olid süürlased võtnud Iisraelimaalt vangi väikse tüdruku, kes oli nüüd Naamani naise teenija. 3 Kord ütles tüdruk oma emandale: „Kui ometi mu isand läheks selle prohveti+ juurde, kes on Samaarias! Tema teeks ta pidalitõvest terveks.”+ 4 Siis ta* läks ja teatas oma isandale, mida see Iisraelimaalt pärit tüdruk oli rääkinud.

5 Süüria kuningas ütles: „Mine! Ma saadan Iisraeli kuningale kirja.” Too läkski ning võttis kaasa 10 talenti* hõbedat, 6000 seeklit* kulda ja 10 riidekomplekti. 6 Ta viis Iisraeli kuningale kirja, kus oli öeldud: „Selle kirjaga annan ma sulle teada, et ma olen saatnud sinu juurde oma sulase Naamani, et sa ta pidalitõvest terveks teeksid.” 7 Niipea kui Iisraeli kuningas oli seda kirja lugenud, käristas ta oma riided lõhki ja ütles: „Kas ma olen Jumal, et võin surmata või elus hoida?+ Ta saadab minu juurde mehe, et ma selle pidalitõvest terveks teeksin! Te näete ise, kuidas ta minuga tüli norib!”

8 Kui jumalamees Eliisa kuulis, et Iisraeli kuningas oli oma riided lõhki käristanud, saatis ta kuningale sõna: „Miks sa oled oma riided lõhki käristanud? Tulgu ta minu juurde ja ta saab teada, et Iisraelis on prohvet.”+ 9 Siis tuli Naaman oma hobuste ja sõjavankritega ning jäi seisma Eliisa maja ukse ette. 10 Ent Eliisa saatis käskjala talle ütlema: „Mine ja pese end seitse korda+ Jordanis.+ Siis su ihu paraneb ja sa saad puhtaks.” 11 Selle peale Naaman vihastus ja asutas end minekule, öeldes: „Ma mõtlesin, et ta tuleb minu juurde, seisab siin ja hüüab oma Jumala Jehoova nime, liigutab kätt pidalitõve kohal ja ravib selle välja. 12 Kas pole Damaskuse+ jõed Abana ja Parpar paremad kui kõik Iisraeli veed? Eks ma või end neiski pesta ja puhtaks saada?” Seepeale keeras ta ringi ning lahkus raevunult.

13 Aga tema sulased tulid ta juurde ja ütlesid: „Isa, kui see prohvet oleks palunud sul teha midagi erakordset, eks sa oleksid seda siis teinud? Miks ei peaks sa teda kuulama nüüd, kui ta ütleb sulle kõigest: „Pese end ja saa puhtaks”?” 14 Seepeale ta läks ja kastis end seitse korda Jordanisse, nagu jumalamees+ oli käskinud. Tema ihu muutus poisikese ihu sarnaseks+ ning ta sai puhtaks.+

15 Siis läks ta kogu oma saatjaskonnaga tagasi jumalamehe juurde,+ astus tema ette ja teatas: „Nüüd ma tean, et maa peal pole Jumalat mujal kui ainult Iisraelis!+ Palun võta vastu oma sulase kingitus!” 16 Ent Eliisa kostis: „Nii tõesti, kui elab Jehoova, keda ma teenin, ma ei võta seda vastu!”+ Naaman käis talle küll peale, aga tema keeldus. 17 Viimaks ütles Naaman: „Kui nii, siis palun anna oma sulasele nii palju selle maa mulda, kui muulapaar jõuab kanda, sest sinu sulane ei too enam põletus- ega tapaohvreid ühelegi teisele jumalale kui ainult Jehoovale. 18 Aga andestagu Jehoova sinu sulasele see üks asi: kui mu isand läheb Rimmoni templisse kummardama ja toetub minu käele, siis pean minagi Rimmoni templis maha kummardama. Andestagu Jehoova sinu sulasele, kui ta kummardub Rimmoni templis.” 19 Seepeale ütles Eliisa talle: „Mine rahuga!” Kui Naaman oli ta juurest lahkunud ja jõudnud juba tükk maad edasi, 20 mõtles jumalamehe+ Eliisa teener Geehasi:+ „Mu isand lasi süürlasel Naamanil+ minna ega võtnud temalt midagi vastu. Nii tõesti, kui Jehoova elab, ma jooksen talle järele ja küsin talt midagi endale.” 21 Geehasi tõttaski Naamanile järele. Kui Naaman nägi, et keegi jookseb talle järele, tuli ta vankrilt maha, astus talle vastu ja küsis: „Kas kõik on hästi?” 22 Geehasi kostis: „Kõik on hästi! Mu isand läkitas mind ütlema: „Just nüüd tulid mu juurde Efraimi mägismaalt kaks noort meest prohvetijüngrite hulgast. Palun anna nende jaoks talent* hõbedat ja kaks riidekomplekti!””+ 23 Naaman vastas: „Võta kaks talenti!” Ta käis talle peale+ ning pani siis eraldi kottidesse kaks talenti hõbedat ja kaks riidekomplekti ning andis kotid oma kahele teenrile, kes kandsid neid Geehasi ees.

24 Kui Geehasi jõudis Ofelini*, võttis ta teenrite käest kotid ja pani need majja. Siis saatis ta mehed minema. Kui need olid lahkunud, 25 läks ta oma isanda ette. Eliisa küsis temalt: „Kust sa tuled, Geehasi?” See vastas: „Su sulane pole kuskil käinud.”+ 26 Eliisa lausus: „Eks olnud mu süda ühes sinuga, kui see mees vankrilt maha astus ja sulle vastu tuli? Kas praegu on aeg võtta vastu hõbedat ja rõivaid, oliivisalusid ja viinamägesid, lambaid ja veiseid, sulaseid ja teenijannasid?+ 27 Nüüd jääb Naamani pidalitõbi+ igaveseks sinu ja su järglaste külge!” Siis läks Geehasi tema juurest ära, pidalitõvest valge kui lumi.+