1. Kuningate

2 Kui Taaveti elupäevad olid lõppemas, andis ta oma pojale Saalomonile sellised juhtnöörid: 2 „Mul pole enam kaua elada jäänud. Aga sina ole tugev+ ja mehine!+ 3 Kuuletu oma Jumalale Jehoovale, käies tema teedel ning järgides tema määrusi, käske, õigusnorme ja meeldetuletusi, mis on kirjas Moosese seaduses,+ et sind saadaks edu* kõiges, mida sa teed, ja kõikjal, kuhu sa lähed. 4 Jehoova viib täide oma tõotuse, mis ta mulle andis, öeldes: „Kui su pojad panevad tähele oma teed ja käivad minu ees ustavalt kogu südamest ja hingest,+ siis ei puudu Iisraeli troonilt iialgi sinu järeltulija.”+

5 Sa tead, mida Seruja poeg Joab mulle tegi, kui ta tappis kaks Iisraeli väepealikku: Neeri poja Abneri+ ja Jeteri poja Amaasa.+ Ta valas rahuajal sõjaverd+ ning määris verega vöö, mis tal ümber oli, ja sandaalid, mis tal jalas olid. 6 Sina aga tegutse targalt ja ära lase tema halli pead rahus hauda* minna.+

7 Aga gileadlase Barsillai+ poegi saatku sinu truu armastus. Olgu nad nende hulgas, kes söövad su lauas, sest nad aitasid mind,+ kui ma sinu venna Absalomi eest põgenesin.+

8 Sinu juures on ka Simei, benjaminlase Geera poeg Bahuurimist. Tema needis mind ränga needusega+ päeval, mil ma läksin Mahanaimi.+ Aga kui ta tuli alla Jordani äärde minuga kohtuma, vandusin ma talle Jehoova juures: „Ma ei surma sind mõõgaga.”+ 9 Ära jäta teda karistamata,+ sest sa oled tark mees ja tead, mis sul tuleb temaga teha. Saada tema hall pea verisena hauda*!”+

10 Siis läks Taavet puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Taaveti linna.+ 11 Taavet oli valitsenud Iisraeli üle 40 aastat. Hebronis+ oli ta valitsenud 7 aastat ja Jeruusalemmas 33 aastat.+

12 Saalomon istus oma isa Taaveti troonile ning tema kuningavõim tugevnes ja sai väga kindlaks.+

13 Mõne aja pärast tuli Haggiti poeg Adonija Saalomoni ema Batseba juurde. Batseba küsis Adonijalt: „Kas sa tuled rahuga?” Ta vastas: „Rahuga,” 14 ja jätkas: „Ma soovin sinuga rääkida.” Batseba kostis: „Räägi.” 15 Siis Adonija ütles: „Sa tead, et kuningavõim oleks pidanud saama minule ja kogu Iisrael ootas minu kuningaks saamist.+ Aga kuningavõim läks hoopis mu vennale, sest ta sai selle Jehoovalt.+ 16 Mul on sulle üksainus palve, palun kuula mind ära.” Ja Batseba ütles talle: „Räägi.” 17 Adonija jätkas: „Palun ütle kuningas Saalomonile, sest sind ta võtab kuulda, et ta annaks mulle naiseks suunemlanna Abisagi.”+ 18 Seepeale kostis Batseba: „Hea küll, ma räägin kuningaga ja kostan sinu eest.”

19 Nii läkski Batseba kuningas Saalomoni juurde, et kosta Adonija eest. Kuningas tõusis sedamaid, läks talle vastu ja kummardas tema ees. Siis istus kuningas oma troonile ja lasi seada oma paremale käele trooni kuninga ema jaoks. 20 Batseba sõnas: „Mul on sulle väike palve, palun kuula mind ära.” Ja kuningas vastas talle: „Räägi, mu ema, ma kuulan sind.” 21 Batseba jätkas: „Las suunemlanna Abisag saab sinu venna Adonija naiseks.” 22 Seepeale ütles kuningas Saalomon oma emale: „Miks sa palud Adonijale vaid suunemlannat Abisagi? Palu temale ka kuningavõimu,+ on ta ju mu vanem vend+ ning teda toetavad preester Ebjatar ja Seruja poeg Joab!”+

23 Siis vandus kuningas Saalomon Jehoova juures: „Jumal tehku minuga ükskõik mida, kui Adonija ei palunud seda oma hinge hinnaga! 24 Nii tõesti, kui elab Jehoova, kes on mind ametisse seadnud+ ning andnud mulle mu isa Taaveti trooni ja rajanud mulle koja*,+ nagu ta tõotas, Adonija tuleb täna surmata.”+ 25 Ja kuningas Saalomon andis kohe käsu Joojada pojale Benajale+ ning see läks ja tappis Adonija.

26 Aga preester Ebjatarile+ kuningas ütles: „Mine Anatotti,+ oma väljadele! Sa oled surma väärt! Aga ma ei hukka sind täna, sest sa oled kandnud kõrgeima valitseja Jehoova laegast minu isa Taaveti ees+ ja oled pidanud taluma kõiki neid raskusi mis mu isa.”+ 27 Nii ajas Saalomon Ebjatari ära ega lasknud tal enam teenida Jehoova preestrina, et läheks täide Jehoova sõna Eeli soo+ kohta Siilos.+

28 Kui see uudis jõudis Joabini, kes toetas Adonijat,+ kuigi Absalomi polnud ta toetanud,+ siis põgenes ta Jehoova telki+ ja haaras kinni altari sarvedest. 29 Kuningas Saalomonile teatati: „Joab on põgenenud Jehoova telki ja on seal altari kõrval.” Siis läkitas Saalomon Joojada poja Benaja, öeldes: „Mine tapa ta!” 30 Benaja läkski Jehoova telki ja ütles Joabile: „Kuninga käsul, tule siit välja!” Aga Joab vastas: „Ei! Ma suren siin.” Siis viis Benaja kuningale sõna ja lausus: „Nii Joab ütles ja nii ta mulle vastas.” 31 Kuningas ütles talle: „Tee tema sõna kohaselt. Tapa ta ära, mata ta ning kõrvalda sel viisil minult ja mu isa soolt süütu veri, mida Joab on põhjuseta valanud.+ 32 Jehoova laseb tema verel tulla tema enda pea peale, sest ilma et mu isa Taavet oleks seda teadnud, läks ta kallale kahele mehele, kes olid temast õigemad ja paremad, ning tappis nad mõõgaga: Iisraeli väepealiku+ Abneri,+ Neeri poja, ja Juuda väepealiku+ Amaasa,+ Jeteri poja. 33 Nende veri tulgu igaveseks Joabi ja tema järglaste pea peale!+ Aga Taavetil ja tema järglastel, tema kojal ja troonil olgu igavesti rahu Jehoovalt!” 34 Siis Joojada poeg Benaja läks ja tappis Joabi. Too maeti kõrbesse oma maja juurde. 35 Seejärel seadis kuningas tema asemel väepealikuks Joojada poja Benaja+ ning Ebjatari asemele pani ta preester Saadoki.+

36 Kuningas lasi kutsuda Simei+ ja ütles talle: „Ehita endale maja Jeruusalemma ja ela siin. Ära mine siit kuhugi. 37 Sest päeval, mil sa siit lahkud ja ületad Kidroni oru,+ sa sured. Sinu veri tuleb su enda pea peale.” 38 Simei kostis kuningale: „See on hea otsus. Nagu mu isand kuningas ütleb, nii su sulane ka teeb.” Ja Simei elas Jeruusalemmas tükk aega.

39 Aga kolme aasta pärast põgenesid kaks Simei orja Maaka poja Aakise,+ Gati kuninga juurde. Kui Simeile öeldi, et ta orjad on Gatis, 40 saduldas ta sedamaid eesli ja läks Gatti Aakise juurde oma orje otsima. Kui Simei jõudis Gatist koos oma orjadega tagasi, 41 anti Saalomonile teada: „Simei läks Jeruusalemmast Gatti ja on nüüd tagasi.” 42 Seepeale kutsus kuningas Simei enda juurde ja ütles talle: „Kas ma ei lasknud sul Jehoova ees vanduda ega hoiatanud sind: „Päeval, mil sa siit lahkud ja lähed mujale, sa sured”? Ja kas sa mitte ei vastanud mulle: „See on hea otsus, ma teen nii”?+ 43 Miks sa rikkusid vannet, mille sa Jehoova ees andsid, ja astusid üle mu keelust?” 44 Kuningas ütles Simeile veel: „Sina ise tead oma südames kõike seda kurja, mida sa tegid mu isale Taavetile.+ Jehoova laseb kõigel sel kurjal tulla su enda pea peale.+ 45 Aga kuningas Saalomon olgu õnnistatud+ ja Taaveti troon olgu Jehoova ees igavesti kindel!” 46 Seejärel andis kuningas käsu Joojada pojale Benajale, kes läks välja ja tappis Simei.+

Nõnda jäi kuningriik kindlalt Saalomoni kätte.+