Jeremija

25 See on sõnum, mis tuli Jeremijale kogu Juuda rahva kohta Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja neljandal aastal,+ mis oli Babüloni kuninga Nebukadnetsari esimene aasta. 2 Nõnda rääkis prohvet Jeremija kogu Juuda rahva ja kõigi Jeruusalemma elanike kohta*:

3 „Juuda kuninga Joosija, Aamoni poja kolmeteistkümnendast valitsusaastast+ kuni tänaseni, kõigi nende kahekümne kolme aasta jooksul, on tulnud mulle Jehoovalt sõnumeid ja ma olen teiega ikka ja jälle rääkinud, kuid teie pole kuulanud.+ 4 Jehoova läkitas teie juurde kõik oma prohvetid, läkitas neid ikka ja jälle, kuid teie ei kuulanud ega pööranud kõrva kuulama.+ 5 Nad ütlesid: „Pöörduge igaüks oma kurjadelt teedelt ja kurjadest tegudest,+ siis te saate kaua elada maal, mille Jehoova juba ammu teile ja teie esiisadele andis. 6 Ärge käige teiste jumalate järel, ärge teenige neid ega kummardage nende ette, solvates mind oma kätetööga. Muidu toon ma teie peale õnnetuse.”

7 „Kuid te ei kuulanud mind,” lausub Jehoova, „vaid solvasite mind oma kätetööga, tõmmates nii enda peale õnnetuse.”+

8 Seepärast ütleb vägede Jehoova: „Kuna te pole võtnud kuulda mu sõnu, 9 kutsun ma kohale kõik põhjamaa suguvõsad,+ kutsun Babüloni kuninga Nebukadnetsari, oma teenija,+ ning toon nad selle maa, selle elanike ja kõigi ümberkaudsete rahvaste kallale,+ lausub Jehoova. Ma saadan nad hävingusse, teen neist kohutava vaatepildi, vilistamise põhjuse ja igaveseks laastatud paiga. 10 Ma teen nende seas lõpu rõõmuhüüetele ja juubeldamisele,+ peigmehe ja pruudi häälele,+ käsikivimürinale ja lambivalgusele. 11 Kogu see maa tehakse varemeiks, sellest saab kohutav vaatepilt ja need rahvad peavad teenima Babüloni kuningat 70 aastat.+

12 Aga kui need 70 aastat täis saavad,+ nõuan ma Babüloni kuningalt ja sellelt rahvalt aru nende süütegude pärast+ ja ma teen kaldealaste maa alatiseks tühermaaks, lausub Jehoova.+ 13 Ma viin täide kõik oma sõnad, mis ma selle maa kohta olen öelnud, kõik sellesse raamatusse kirjutatud sõnad, mis Jeremija on prohvetlikult rääkinud kõigi rahvaste kohta. 14 Paljud rahvad ja suured kuningad+ teevad nad orjadeks+ ning ma tasun neile nende tegude ja kätetöö kohaselt.””+

15 Iisraeli Jumal Jehoova ütles mulle: „Võta mu käest see raevuveinikarikas ja jooda sellest kõiki rahvaid, kelle juurde ma sind läkitan. 16 Siis nad joovad ja tuiguvad ning käituvad nagu hullud mõõga ees, mille ma nende sekka läkitan.”+

17 Ma võtsingi Jehoova käest karika ning jootsin kõiki rahvaid, kelle juurde Jehoova mind läkitas.+ 18 Ma alustasin Jeruusalemmast ning Juuda linnadest,+ tema kuningatest ja peameestest, et teha nad varemeiks, kohutavaks vaatepildiks, vilistamise põhjuseks ja neetavaiks,+ nagu see praegu ongi. 19 Siis jootsin vaaraod, Egiptuse kuningat, ja tema sulaseid, tema peamehi ja kogu ta rahvast+ 20 ja paljusid teistest rahvastest inimesi, kõiki Uutsimaa kuningaid, kõiki vilistite+ maa kuningaid, Askeloni,+ Gazat, Ekronit ja Asdodisse järelejäänuid, 21 Edomit,+ Moabi+ ja ammonlasi,+ 22 kõiki Tüürose kuningaid, kõiki Siidoni+ kuningaid ja mere saare kuningaid, 23 Dedanit,+ Teemat, Buusi ja kõiki pöetudoimulisi,+ 24 kõiki araablaste+ kuningaid ja kõiki kõrbes elavate rahvaste kuningaid, 25 kõiki Simri kuningaid, kõiki Eelami+ kuningaid ja kõiki meedlaste+ kuningaid, 26 kõiki põhjamaa kuningaid ligidal ja kaugel üksteise järel ja kõiki teisi kuningriike maa peal. Pärast neid joob Seesaki*+ kuningas.

27 „Ütle neile: „Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Jooge ja joobuge, oksendage ja langege, nii et te ei tõuse enam+ mõõga tõttu, mille ma teie keskele läkitan.”” 28 Aga kui nad keelduvad võtmast su käest karikat ja sellest joomast, siis ütle neile: „Nii ütleb vägede Jehoova: „Te peate jooma! 29 Sest kui ma toon õnnetuse kõigepealt linnale, millele on pandud minu nimi,+ siis kas arvate, et teie pääsete karistuseta?””+

Te ei pääse karistuseta, sest ma kutsun mõõga kõigi maa elanike kallale, lausub vägede Jehoova.

33 Sel päeval on Jehoova mahalööduid ühest maa äärest teiseni. Neid ei leinata, ei koguta kokku ega maeta. Nad jäävad maa peale sõnnikuks.”