Jesaja
2 Nii ütleb Jehoova,
kes on sind loonud ja vorminud,+
kes on sind aidanud emaüsast alates:
„Ära karda, mu teenija Jaakob,+
ja lasen ojadel voolata kuival maal.
Ma valan välja oma vaimu su järglaste peale+
ja õnnistan su järeltulijaid.
5 Üks ütleb: „Mina kuulun Jehoovale.”+
Teine nimetab end Jaakobi nimega.
Kolmas kirjutab oma käele: „Jehoova oma,”
ja võtab endale nimeks Iisrael.”
6 Nii ütleb Jehoova,
Iisraeli kuningas+ ja lunastaja,+ vägede Jehoova:
„Mina olen esimene ja mina olen viimane,+
pole muud Jumalat peale minu.+
Ta rääkigu, jutustagu ja tõestagu mulle!+
Nad kõnelgu sellest, mis tuleb
ja mis veel juhtub,
nagu olen teinud mina alates ajast, kui rajasin ammuse rahva.
8 Ärge kartke
ja ärgu halvaku teid hirm!+
Kas ma pole seda teist igaühele enne teada andnud ja kuulutanud?
Teie olete minu tunnistajad.+
Kas on muud Jumalat peale minu?
Ei, pole ühtegi teist kaljut.+ Mina ei tea ühtki.””
9 Nikerdatud kujude valmistajad on kõik tühised,
nende kalliks peetud asjadest pole mingit kasu.+
Need* kui nende tunnistajad ei näe ega tea midagi,+
seepärast jäävad nende valmistajad häbisse.+
11 Kõik tema kaaslased jäävad häbisse.+
Käsitöölisedki on vaid inimesed.
Tulgu nad kõik kokku ja võtku oma seisukoht!
Nad kõik kohkuvad ja peavad häbenema.
12 Sepp töötleb oma tööriistaga süte peal rauda,
vormib seda vasaratega,
töötab selle kallal oma tugeva käega.+
Siis tuleb talle nälg kallale ja ta jõud kaob.
Ta ei joo vett ja ta väsib.
13 Puunikerdaja veab pikaks mõõdunööri, teeb punase kriidiga piirjooned.
Ta töötab kaabitsaga, teeb sirkliga märgid.
Ta valmistab selle inimese sarnase,+
ilusa inimese taolise,
14 Puuraiduri tööks on raiuda seedreid.
Ta valib välja puu, tammepuu,
ja laseb sel metsapuude keskel tugevaks kasvada.+
Ta istutab loorberipuu ja vihm paneb selle kasvama.
15 Sellest saab inimesele kütet.
Osa sellest kasutab ta enda soojendamiseks,
ta teeb üles tule ja küpsetab leiba.
Aga ta teeb sellest ka jumala ja kummardab seda.
Ta nikerdab sellest kuju ja kummardab selle ette.+
16 Poole sellest põletab ta tules,
küpsetab sellel söögiks liha ja ta kõht saab täis.
Ta ka soojendab end ja lausub:
„Oh kui soe on mul siin tulepaistel!”
17 Aga ülejäänust teeb ta jumala, nikerdatud kuju.
Ta kummardab selle ees ja teenib seda.
Ta palvetab selle poole:
„Päästa mind, sest sina oled mu jumal.”+
19 Keegi ei mõtle oma südames,
keegi ei tea ega mõista, et ütleks:
„Poole sellest ma põletasin tules,
selle sütel valmistasin leiba ja küpsetasin söömiseks liha.
Kas peaksin siis ülejäänust tegema jäleduse?+
Kas peaksin kummardama puunotti?”
20 Ta toitub tuhast.
Ta oma petetud süda eksitab teda.
Ta ei suuda end päästa ning ta ei küsi:
„Kas pole mu paremas käes mitte pettus?”
21 „Hoia seda meeles, Jaakob, ära unusta, Iisrael,
sest sa oled mu teenija.
Mina valmistasin su ja sa oled minu teenija.+
Ma ei unusta sind, Iisrael.+
22 Ma kaotan su üleastumised, otsekui kataksin need pilvega,+
ja su patud, otsekui kataksin need paksu pilvega.
Pöördu tagasi mu juurde ja ma lunastan su.+
23 Juubelda, taevas,
sest Jehoova tegutseb!
Hõisake, maa sügavused!
Rõkake rõõmust, mäed,+
metsad ja kõik puud!
Sest Jehoova on lunastanud Jaakobi
ja ta näitab Iisraelile oma hiilgust.”+
24 Nii ütleb Jehoova, sinu lunastaja,+
kes sind emaüsast alates on vorminud:
„Mina olen Jehoova, kõige looja.
Ma tõmbasin laiali taeva+
ja laotasin laiali maa.+
Kes oli koos minuga?
25 Ma teen tühjaks tühjarääkijate* antud märgid,
panen ennustajad käituma kui rumalad.+
Ma ajan targad segadusse
ja pööran nende tarkuse rumaluseks.+