NELJAS RAAMAT
(Laulud 90–106)
Jumalamehe Moosese palve.+
90 Oo, Jehoova, sina oled olnud meie eluase+ põlvest põlve.
2 Enne kui sündisid mäed,
enne kui tõid ilmale maa ja maailma,+
igavesest ajast igavesti, oled sina Jumal.+
3 Sina saadad sureliku tagasi põrmu,
sa ütled: „Minge tagasi, te inimlapsed.”+
4 Tuhat aastat on su silmis kui eilne päev, mis on möödunud,+
kui öine vahikord.
5 Sa pühid nad ära,+ nad on kui uni.
Hommikul on nad kui võrsuv rohi.+
6 Päeva hakul see õitseb ja haljendab,
õhtul aga närtsib ja kuivab.+
7 Sinu viha tõttu me kaome,+
sinu raevu pärast kohkume.
8 Sa asetad meie eksimused enda ette,+
su palge valgus paljastab me saladused.+
9 Meie elupäevad hääbuvad sinu vihalõõsas,
me aastad lõppevad kui sosin.
10 Meie elupäevi on seitsekümmend aastat,
kui keegi on tugev, siis kaheksakümmend,+
kuid needki on täis muret ja valu.
Need mööduvad kiiresti ja me lendame ära.+
11 Kes suudaks mõista su viha jõudu?
Su raev on sama suur kui kartus, mida väärid.+
12 Õpeta meid oma päevi arvestama,+
et saaksime targa südame.
13 Pöördu tagasi, Jehoova!+ Kui kaua see veel kestab?+
Halasta oma teenijatele.+
14 Kalla meile hommikul oma truud armastust,+
et võiksime hõisata ja rõõmutseda+ kõigil oma päevil.
15 Rõõmusta meid sama palju päevi, kui meid vaevasid,+
sama palju aastaid, kui oleme näinud häda.+
16 Nähku su teenijad su tegusid,
nende pojad su auhiilgust.+
17 Saatku meid meie Jumala Jehoova soosing,
lase korda minna meie kätetööl.
Jah, lase korda minna meie kätetööl.+