Joona
2 Joona palvetas kala kõhus oma Jumala Jehoova poole+ 2 ja ütles:
„Ahastuses hüüdsin ma Jehoova poole ja tema vastas mulle.+
Surmavalla sügavusest kisendasin ma appi+
ja sina kuulsid mu häält.
3 Kui sa heitsid mind sügavusse, avamere südamesse,
siis hoovused neelasid mind,+
kõik su veevallid ja lained käisid minust üle.+
4 Ma ütlesin: „Ma olen ära aetud su silme eest!
Kuidas saaksin veel näha su püha templit?”
6 Mägede alusteni vajusin ma alla,
maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks.
Kuid sa tõid mind elavana hauasügavusest üles, oo, Jehoova, mu Jumal!+
7 Kui mu elu oli hääbumas, meenutasin ma Jehoovat.+
Siis jõudis mu palve sinu juurde su pühasse templisse.+
8 Need, kes on pühendunud tühistele ebajumalatele, on hüljanud truu armastuse allika,*
9 aga mina lasen kõlada tänusõnadel ja tahan sulle ohvreid tuua.
Mida olen tõotanud, seda ka teen.+
Pääste tuleb Jehoovalt.”+
10 Mõne aja pärast käskis Jehoova kalal Joona kuivale maale oksendada.