Jesaja
26 Sel päeval lauldakse Juudamaal+ seda laulu:+
„Meil on tugev linn.+
Pääste meie Jumalalt on selle müür ja kaitsevall.+
3 Sa kaitsed neid, kes toetuvad täielikult sinule*.
Sa annad neile püsiva rahu,+
sest nad loodavad sinu peale.+
5 Tema alandab need, kes elavad kõrgel, alandab kõrge linna.
Ta alandab selle,
alandab selle maani.
Ta paiskab selle põrmu.
6 Jalg tallab sellel —
vaevatute jalad, viletsate sammud.”
8 Jehoova, me loodame sinu peale,
käies su õiguse teel.
Meie hing igatseb, et sind ja su nime meeles hoitaks.
9 Mu hing igatseb su järele öösel,
mu vaim otsib sind,+
sest kui sa maa üle kohut mõistad,
õpivad maa elanikud õigust.+
10 Isegi kui jumalatule armu anda,
ei õpi ta õigust.+
Õigusemaalgi teeb ta kurja+
ega näe Jehoova ülevust.+
11 Jehoova, sinu käsi on tõstetud üles, kuid nad ei märka seda.+
Kui nad näevad su innukust oma rahva pärast, jäävad nad häbisse.
Jah, tuli neelab su vaenlased.
13 Jehoova, meie Jumal, meie üle on valitsenud teised isandad,+
kuid meie ülistame üksnes sinu nime.+
14 Nad on surnud ega ärka ellu.
Kes lamavad jõuetuna hauas, ei tõuse üles.+
Sa pöördusid nende vastu,
et nad hävitada ja mälestuski neist kaotada.
15 Sa oled lisanud rahvast, Jehoova,
sa oled lisanud rahvast,
oled austanud end,+
oled tublisti laiendanud kõiki maa piire.+
18 Me jäime rasedaks, vaevlesime tuhudes,
aga oleksime justkui sünnitanud tuult.
Me ei toonud maale päästet
ega sünnitanud sellele maale ühtegi uut elanikku.
19 „Sinu surnud ärkavad ellu.
Minu laibad tõusevad üles.+
Ärgake ja hõisake rõõmust,
te põrmus lamajad!+
Sest sinu kaste on kui hommikune kaste*,
ja maa toob ellu need, kes lamavad jõuetuna hauas.
20 Mine, mu rahvas, oma kambritesse
ja sulge uks enda järel.+
Peida end üürikeseks ajaks,
kuni viha möödub.+
21 Sest Jehoova tuleb oma asupaigast
nõudma maa elanikelt aru nende pattude kohta
ja maa paljastab oma veresüü
ega peida enam oma tapetuid.”