Jesaja
29 „Häda Arielile*, Arieli linnale, kus Taavet laagrisse jäi!+
Lisandugu aastale aasta,
jätkugu pidupäevade ringkäik.+
2 Kuid mina toon Arielile häda,+
nii et seal on leinamine ja hala+
ning temast saab mulle kui Jumala altarikolle.+
4 Sind alandatakse.
Sa räägid otsekui maa alt,
su sõnad kõlavad summutatult kui põrmust.
Su hääl tuleb maa seest,+
see on nagu vaimude väljakutsuja hääl,
ja su sõnad kostavad põrmust nagu siutsumine.
5 Sinu vaenlaste jõugust saab kui peenike tolm+
ning hirmuvalitsejate jõugust saavad lendlevad aganad.+
See sünnib silmapilkselt, äkitselt.+
6 Vägede Jehoova päästab su
kõuekõmina, maavärina ja mürinaga,
tormituule ja maruga, neelava tuleleegiga.”+
7 Siis kõik rahvad, kes sõdivad Arieli vastu+ —
kõik need, kes sõdivad tema vastu,
püstitavad piiramistorne
ja toovad talle häda —,
näeksid otsekui und, öist nägemust.
8 See on, nagu näeks näljane unes, et ta sööb,
aga ärgates on ta kõht tühi,
nagu näeks janune unes, et ta joob,
aga ärgates on ta nõrk ja janus.
Nii sünnib kõigi rahvastega,
kes sõdivad Siioni mäe vastu.+
10 Sest Jehoova on valanud teie peale raske une vaimu,+
ta on sulgenud teie silmad, te prohvetid,+
ja katnud teie pea, te nägijad.+
11 Iga nägemus on teile nagu sõnad pitseeritud raamatus.+ Kui anda see kirjaoskajale, öeldes: „Palun loe see ette”, vastab ta: „Ma ei saa, see on kinni pitseeritud.” 12 Või kui anda see raamat kirjaoskamatule, öeldes: „Palun loe see ette”, vastab see: „Ma ei oska ju lugeda.”
13 Jehoova ütleb: „See rahvas ligineb mulle suuga
ja nad ülistavad mind huultega,+
aga nende süda on minust kaugel
ja nende jumalateenimine pole muud kui inimeste käskude järgimine.+
14 Seepärast toimin ma jälle hämmastaval viisil oma rahvaga,
teen ühe ime teise järel.+
Nende tarkade tarkus kaob
ja arukate arukus peidetakse.”+
15 Häda neile, kes teevad kõik, et varjata oma plaane Jehoova eest!+
Nende teod sünnivad pimedas
ja nad ütlevad: „Kes meid näeb?
Kes meist teab?”+
16 Kuidas te küll väänate kõike!*
Kas pottseppa peetakse saviga võrdseks?+
Kas ütleks töö oma tegija kohta:
„Tema pole mind valmistanud,”+
või kuju oma vormija kohta:
„Tema ei mõista midagi”?+
20 Sest hirmuvalitseja kaob,
hoopleja saab otsa
ning hävitatakse kõik, kes kavatsevad kurja,+
21 kes sõnu väänates teised süüdlaseks teevad,
kes seavad lõkse kaitsjale* linnaväravas+
ja kes võtavad tühjade väidetega õigelt õiguse.+
23 Sest kui ta näeb enese ümber
oma lapsi, mu kätetööd,+
siis nad peavad pühaks minu nime,
nad peavad pühaks Jaakobi Püha
ja seisavad aukartuses Iisraeli Jumala ees.+
24 Need, kes on isemeelse vaimuga, tulevad siis mõistusele
ja nurisejadki võtavad õpetust kuulda.”