Kohtumõistjate
5 Sel päeval laulis Deboora+ koos Abinoami poja Baarakiga+ selle laulu:+
2 „Iisraeli lehvivate juuste eest*,
võitlusvalmi rahva eest+
ülistage Jehoovat!
3 Kuulge, kuningad, kuulake, valitsejad!
Ma laulan Jehoovale.
4 Jehoova, kui sa väljusid Seirist,+
marssisid minema Edomi väljadelt,
siis vappus maa ja nõretas taevas,
pilvedest kallas vett.
5 Mäed sulasid* Jehoova palge ees,+
Siinaigi+ sulas Iisraeli Jumala+ Jehoova palge ees.
6 Anati poja Samgari+ päevil, Jaeli+ päevil,
olid teerajad tühjad
ja rändajad käisid kõrvalisi radu.
7 Iisraeli külades polnud elanikke,
neid polnud, kuni tõusin mina, Deboora,+
kuni ma tõusin kui Iisraeli ema.+
11 Veejagajate hääli kuuldus veevõtupaikades,
seal nad jutustasid Jehoova õiglastest tegudest,
tema külameeste õiglastest tegudest Iisraelis.
Siis läks Jehoova rahvas alla väravate juurde.
13 Siis tulid järelejäänud alla ülikute juurde,
Jehoova rahvas tuli alla minu juurde, et minna vägevate vastu.
14 Kes olid orus, tulid Efraimist,
nad järgnevad sulle, Benjamin, käivad su rahva keskel.
Maakirist+ laskusid ülemad,
Sebulonist nekrutite värbajad*.
15 Issaskari pealikud olid koos Debooraga,
nagu Issaskar, nõnda ka Baarak.+
Ta saadeti jalgsi orutasandikule.+
Ruubeni salgad kõhklesid oma südames.
16 Miks istusid sa sadulapaunade vahele,
jäid kuulama, kuidas karjadele vilepilli puhutakse?+
Ruubeni salgad kõhklesid oma südames.
17 Gilead jäi teisele poole Jordanit.+
Ja miks jäi Daan laevadesse?+
Aaser istus jõude mererannas
ja jäi oma sadamatesse.+
19 Kuningad tulid, nad võitlesid,
Kaanani kuningad võitlesid+
Taanakis Megiddo vete juures.+
Nad ei saanud saagiks hõbedat.+
20 Tähed taplesid taevast,
oma liikumisteedelt sõdisid nad Siisera vastu.
23 „Needke Meerost,” ütles Jehoova ingel,
„needke selle elanikke,
sest nad ei tulnud Jehoovale appi,
koos vägevatega Jehoovale appi.”
24 Ülimalt õnnistatud olgu naiste seast Jael,+
keenlase Heberi+ naine,
ta olgu üliväga õnnistatud telgis elavate naiste seast!
26 Siis sirutas ta käe telgivaia järele,
parema käe töömehe vasara järele.
Ta tagus vasaraga Siiserat, purustas ta pea,
lõhkus ja läbistas ta oimud.+
27 Too varises ta jalge ette, langes ja jäi lamama,
tema jalge ette varises ta kokku ja langes,
kuhu ta varises, sinna ta võidetuna langes.
28 Üks naine ootas aknal,
Siisera ema vaatas läbi võre:
„Miks viibib tema sõjavankri tulek?
Miks hilineb ta vankrihobuste kabjaplagin?”+
29 Arukaimad tema seltsidaamidest kostsid talle,
ka ta ise kordas endamisi:
30 „Küllap jagavad nad sõjasaaki,
tüdruk, kakski, sõjamehele,
värvikaid kangaid Siiserale, värvikaid kangaid saagiks,
tikitud rätte, värvikaid kangaid, kaks tikitud rätti
kaela ümber sõjasaagi võtjaile.”