Õpetussõnad
4 „Teile, inimesed, ma hõikan,
ma räägin kõigile!
6 Kuulake, sest see, mis ma ütlen, on tähtis,
mu huuled räägivad õigust.
7 Mu suu kõneleb mahedalt tõde,
mu huuled jälestavad kurja.
8 Kõik sõnad mu suust on õiged,
ükski pole väänatud ega kõver.
9 Need kõik on selged sellele, kel on vahetegemisoskust,
õiged neile, kes on leidnud teadmised.
10 Hõbeda asemel võtke vastu minu manitsus,
puhtaima kulla asemel teadmised,+
11 sest tarkus on parem kui korallid
ja ükski ihaldatav asi pole sellega võrreldav.
13 Jehoovat karta tähendab vihata halba.+
Ma vihkan eneseülistust ja uhkust,+ kurjuse teed ja kõlvatut juttu.+
16 Minu abiga on valitsejad võimul
ja ülikud mõistavad õigust.
20 Ma kõnnin õigluse rajal,
keset õiguse teed.
21 Neile, kes mind armastavad, annan ma suure pärandi
ja täidan nende aidad.
24 Mind toodi ilmale* enne vetesügavusi,+
enne veerikkaid allikaid,
25 enne, kui seati kohale mäed;
mind toodi ilmale enne künkaid,
26 enne, kui ta rajas maa ühes põldudega
ja esimesed mullakamakad.
27 Ma olin juures, kui ta valmistas taeva,+
tõmbas silmapiiri* vete peale,+
28 pani paika pilved ülal,
rajas sügaviku allikad,
29 andis käsu merele,
et selle veed ei astuks üle ta korraldusest,+
seadis maale aluse.
30 Siis olin ma tema kõrval kui meistrimees,+
tundsin päevast päeva tema sügavat kiindumust,+
olin kogu aeg ta ees rõõmus,+
31 rõõmustasin tema maa üle,
olin sügavalt kiindunud inimlastesse.
32 Nüüd, mu pojad, kuulake mind,
sest õnnelikud on need, kes käivad mu teedel.