1. Moosese
49 Jaakob kutsus oma pojad ja ütles: „Tulge kokku, et saaksin teile jutustada, mis juhtub teiega tulevastel päevadel. 2 Kogunege ja kuulake, te Jaakobi pojad, kuulake oma isa Iisraeli!
3 Ruuben,+ sina oled mu esmasündinu,+ mu ihuramm ja sigitusjõu algus, silmapaistvalt väärikas ja silmapaistvalt tugev. 4 Kuna sa olid taltsutamatu nagu mässavad veed, ei jää sa silmapaistvaimale kohale, sest sa heitsid oma isa voodisse+ ja rüvetasid selle. Ta tõesti heitis sinna!
5 Siimeon ja Leevi on vennad.+ Nende mõõgad on vägivallariistad.+ 6 Ära mine nendega kaasa, mu hing! Ära liitu nendega, mu au*! Sest oma vihas nad tapsid mehi+ ja lõbu pärast vigastasid pullide kannakõõluseid. 7 Olgu neetud nende julm viha ja metsik raev!+ Ma puistan nad laiali Jaakobi maal ja hajutan Iisraeli maal.+
8 Aga sind, Juuda,+ su vennad ülistavad.+ Su käsi on su vaenlaste turjal.+ Sinu ees kummardavad su isa pojad.+ 9 Juuda on lõvikutsikas.+ Mu poeg, sa tõused saagi kallalt. Ta on heitnud maha ja end välja sirutanud otsekui lõvi. Ja lõvi — kes julgeks teda äratada? 10 Juudast ei lahku valitsuskepp+ ega tema jalge vahelt käskijasau, kuni tuleb Siilo*,+ kellele kuuletuvad rahvad.+ 11 Ta seob oma eesli viinapuu külge ja oma eeslivarsa parima viinapuu külge, ta peseb oma riideid veinis ja oma rõivaid viinamarjade veres. 12 Tema silmad on veinist tumepunased ja tema hambad piimast valged.
13 Sebulon+ elab merekaldal, mille ääres laevad ankrus seisavad,+ ja tema kaugeim piir on Siidoni pool.+
14 Issaskar+ on tugeva kondiga eesel, kes lebab kahe sadulapauna vahel. 15 Ta näeb, et elupaik on hea ja et maa on meeldiv. Ta langetab oma turja koormat kandma ja teda sunnitakse tegema rasket tööd.
16 Daan,+ üks Iisraeli suguharu, mõistab kohut rahva üle.+ 17 Olgu Daan madu tee ääres, sarvikrästik raja kõrval, kes salvab hobuse kandu, nii et ratsanik kukub selili.+ 18 Ma ootan päästet sinult, Jehoova!
19 Gaadile+ tungib kallale röövjõuk, aga ta lööb selle tagasi ja jälitab seda.+
20 Aaseri+ toit on rikkalik ja ta pakub rooga, mis on kuninga vääriline.+
21 Naftali+ on sihvakas emahirv. Ta kõneleb kauneid sõnu.+
22 Joosep+ on viljaka puu võsu, viljaka puu, mis kasvab allika ääres ja mille oksad ulatuvad üle müüri. 23 Kuid vibukütid vaenasid teda ja ambusid tema pihta ning kandsid tema peale vimma.+ 24 Siiski jäi tema vibu kindlalt paigale,+ tema käed jäid tugevaks ja kärmeks.+ See on Jaakobi vägeva käest, karjase ja Iisraeli nurgakivi käest. 25 Tema* on and oma isa Jumalalt, kes teda aitab, ja ta on Kõikvõimsaga, kes õnnistab teda taeva õnnistustega, sügavuste õnnistustega,+ rindade ja emaüsa õnnistustega. 26 Ta isa õnnistused ületavad igaveste mägede õnnistused, igikestvate küngaste ihaldusväärsed annid.+ Need jäävad Joosepi pea peale, oma vendade seast väljavalitu pealaele.+
27 Benjamin+ on murdja hunt.+ Hommikul sööb ta saaki ja õhtul jaotab röövitut.”+
28 Need on Iisraeli kaksteist suguharu. Seda ütles nende isa neid õnnistades. Ta õnnistas igaüht neist kohase õnnistusega.+
29 Pärast seda andis ta neile sellised juhendid: „Ma lähen puhkama oma rahva juurde.+ Matke mind mu isade juurde koopasse, mis on hett Efroni maatükil+ 30 Mamre lähedal Makpelas Kaananimaal, maatükil, mille Aabraham ostis hett Efronilt endale matmispaigaks. 31 Sinna on maetud Aabraham ja tema naine Saara.+ Sinna on maetud Iisak+ ja tema naine Rebeka ning sinna matsin ma Lea. 32 Maatükk ja seal olev koobas osteti hettidelt.”+
33 Nii lõpetas Jaakob juhendite andmise oma poegadele. Siis tõstis ta jalad voodisse, tegi viimse hingetõmbe ja läks puhkama oma rahva juurde.+