„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

1.–7. JUUNI

AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. MOOSESE 44–45

Otsi vaimseid vääriskive

it-2, lk 813

Riiete lõhki käristamine

Riiete lõhki käristamisega väljendasid juudid ja idamaalased tavaliselt ahastust ja leina. See ei tähendanud tingimata riiete täielikult lõhki käristamist, nii et need muutuksid kasutuskõlbmatuks. Enamasti rebiti katki vaid rinnaesine.

Esimest korda mainitakse seda kommet Piiblis siis, kui Jaakobi vanim poeg Ruuben ei leidnud Joosepit veeaugust. Ta käristas oma riided lõhki ning hüüdis: „Poiss on kadunud! Ja mina – mis ma nüüd teen?” Esmasündinuna oli Ruuben vastutav oma noorema venna eest. Samuti käristas tema isa Jaakob riided lõhki ja pani kotiriide puusade ümber, kui kuulis oma poja väidetavast surmast. (1Mo 37:29, 30, 34.) Hiljem rebisid Joosepi poolvennad suurest ahastusest oma riided lõhki, kui avastasid Egiptusest tulles, et Benjamini süüdistatakse varguses. (1Mo 44:13.)

8.–14. JUUNI

AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. MOOSESE 46–47

„Leevendus näljahädale”

w87 1/5, lk 15, lõik 2

Eluspüsimine nälja ajal

² Seitse külluseaastat Egiptusemaal lõppesid ja algas näljaaeg, täpselt nii nagu Jehoova oli ennustanud. Nälg ei olnud vaid Egiptuses, see „oli haaranud kogu maad”. Kui rahvas hakkas vaaraolt leiba anuma, ütles ta neile: „Minge Joosepi juurde ja tehke nii, nagu tema teile ütleb.” Joosep müüs egiptlastele vilja, kuni nende raha oli otsas. Seejärel maksid nad talle kariloomades. Lõpuks tulid inimesed Joosepi juurde ja ütlesid: „Osta toidu eest meid ja meie maa ning me saame koos oma maaga vaaraole orjadeks.” Joosep ostiski kogu egiptlaste maa vaaraole. (1Mo 41:53–57; 47:13–20.)

Otsi vaimseid vääriskive

it-1, lk 220, lõik 1

Hoiakud ja žestid

Surnu silmade sulgemine. Tavaliselt oli esmasündinud poja ülesanne sulgeda oma isa silmad peale tema surma. Jehoova aga ütles Jaakobile: „Joosep sulgeb oma käega su silmad.” (1Mo 46:4.) Sellega andis Jehoova mõista, et esmasünniõigus peaks minema Joosepile. (1Aj 5:2.)

nwtsty, Ap 7:14 kommentaar

kokku 75 inimest. Kui Stefanos ütles, et Jaakobi perekonna koguarv oli 75, ei pruukinud ta tsiteerida mõnda kindlat teksti Piibli heebreakeelsest osast. Seda arvu ei leidu Piibli heebreakeelse osa masoreetses tekstis. 1Mo 46:26 ütleb: „Kõiki Jaakobi järeltulijaid, kes läksid koos temaga Egiptusse, oli 66, lisaks veel Jaakobi poegade naised.” 27. salm jätkab: „Jaakobi soost oli Egiptusse tulnud 70 inimest.” Nendes salmides on inimesi loendatud eri moel. Ilmselt oli Jaakobi enda järeltulijaid 66 ja kõiki pereliikmeid kokku 70. Kirjakohtades 2Mo 1:5 ja 5Mo 10:22 on samuti mainitud, et Jaakobi järeltulijaid oli 70. Stefanos luges ilmselt 75 hulka teisigi Jaakobi kodakondseid. Mõnede arvates olid nende hulgas Joosepi poegade Efraimi ja Manasse pojad ja pojapojad, kelle nimesid on mainitud Septuagintas tekstis 1Mo 46:20. Teiste arvates olid need Jaakobi poegade naised, keda tekstis 1Mo 46:26 ei arvestatud. Seega võibki 75 olla inimeste koguarv. Stefanose mainitud arv võis olla kirjas 1. sajandil kasutusel olnud Piibli heebreakeelse osa käsikirjades. Õpetlased on juba aastaid teadnud, et Septuagintas on tekstides 1Mo 46:27 ja 2Mo 1:5 kirjas arv 75. Lisaks avastati 20. sajandil kaks heebreakeelset Surnumere kirjarullide fragmenti, kus oli salm 2Mo 1:5, ning mõlemas oli inimeste arvuks antud 75. Numbrite erinevus eri salmides näitab lihtsalt seda, et Jaakobi järeltulijate arvu võis arvestada eri viisidel.

15.–21. JUUNI

AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. MOOSESE 48–50

„Meil on eakatelt palju õppida”

it-1, lk 1246, lõik 8

Jaakob

Veidi enne surma õnnistas Jaakob oma poja Joosepi poegi, pannes Jumala juhtimisel Manassest ettepoole noorema poja Efraimi. Seejärel ütles ta Joosepile, kes pidi saama pärandist kaks osa: „Ma annan sinule ühe maaosa rohkem kui su vendadele. Ma võtsin selle emorlaste käest oma mõõga ja vibuga.” (1Mo 48:1–22; 1Aj 5:1.) Jaakob ei rääkinud maast, mille ta oli ostnud rahumeelselt Hamori poegadelt. (1Mo 33:19, 20.) Ta rääkis hoopis prohvetlikult tulevasest Kaananimaa vallutamisest nagu ta oleks ise selle juba oma mõõga ja vibuga vallutanud. Sellega väljendas ta oma tugevat usku Jehoova tõotustesse. Joosepi pärandiosa vallutatud maast läks Efraimi ja Manasse suguharudele.

it-2, lk 206, lõik 1

Viimsed päevad

Jaakobi ennustus surivoodil. Jaakob rääkis oma poegadele prohvetlikult, kui ütles neile: „Tulge kokku, et saaksin teile jutustada, mis juhtub teiega tulevastel päevadel.” (1Mo 49:1.) Rohkem kui kaks sajandit varem oli Jehoova Jaakobi vanaisale Aabramile (Aabrahamile) öelnud, et tema järeltulijaid vaevatakse 400 aastat. (1Mo 15:13.) Need tulevased päevad, millest Jaakob rääkis, ei saanud alata enne kui 400 aastat vaenamist lõppevad. Arvatavasti on see prohvetiennustus seotud ka Jumala Iisraeliga. (Ga 6:16; Ro 9:6.)

Otsi vaimseid vääriskive

it-1, lk 289, lõik 2

Benjamin

Jaakob ennustas oma surivoodil, et Benjamini järeltulijad on osavad võitlejad. Ta ütles: „Benjamin on murdja hunt. Hommikul sööb ta saaki ja õhtul jaotab röövitut.” (1Mo 49:27.) Benjamini suguharu tunti kui osavaid lingutajaid. Nad oskasid heita lingukive karvapealt nii parema kui ka vasaku käega. (Koh 20:16; 1Aj 12:2.) Benjamini suguharust oli näiteks vasakukäeline kohtumõistja Eehud, kes tappis kuningas Egloni. (Koh 3:15–21.) Iisraeli kuningriigi „hommikul” sai esimeseks kuningaks Kiisi poeg Saul, kes võitles julgelt vilistite vastu. Ka tema oli Iisraeli väikseimast suguharust, Benjamini suguharust. (1Sa 9:15–17, 21.) Iisraeli kuningriigi „õhtul”, kui see oli Pärsia võimu all, päästsid Benjamini soost kuninganna Ester ja peaminister Mordokai Iisraeli rahva täielikust hävingust. (Est 2:5–7.)

29. JUUNI – 5. JUULI

AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. MOOSESE 4–5

Otsi vaimseid vääriskive

it-2, lk 12, lõik 5

Jehoova

Kedagi tunda ei tähenda lihtsalt tuttav olema või olemasolust teadlik olema. Rumal Naabal teadis väga hästi Taaveti nime, aga küsis ikkagi: „Kes see Taavet selline on?” (1Sa 25:9–11; vrd 2Sa 8:13.) Samuti ütles vaarao Moosesele: „Kes on Jehoova, et peaksin tema häält kuulda võtma ja iisraellased minema laskma? Mina ei tunne mingit Jehoovat ja ma ei luba iisraellastel ära minna!” (2Mo 5:1, 2.) Nende sõnadega andis vaarao mõista, et ta ei tunnista Jehoovat kui tõelist Jumalat ega seda, et Jehooval on üldse mingit võimu Egiptuse valitseja üle. Ta ei uskunud, et Jehooval on jõudu viia täide see, mida Jehoova ütles Moosese ja Aaroni kaudu. Kuid üsna varsti õppisid vaarao, kõik egiptlased ja iisraellased tundma, milline Jumal on selle nime taga. Nad nägid, kuidas Jehoova viis täide oma eesmärgi, vabastades iisraellased Egiptuse orjusest ja andes neile tõotatud maa. Sellega täitis Jehoova lepingu, mille ta oli sõlminud iisraellaste esiisadega. Läks nii nagu Jehoova Moosesele oli öelnud: „Ja te mõistate, et mina olen Jehoova, teie Jumal.” (2Mo 6:4–8.)