Laulud (Psalmid)
Taaveti laul. Maskil.*
32 Õnnelik on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt kinni kaetud.+
3 Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud mu lõputust ägamisest.+
5 Lõpuks ma tunnistasin sulle oma patu,
ei katnud kinni oma eksimust.+
Ma ütlesin: „Ma tunnistan Jehoovale oma üleastumised,”+
ja sina andestasid mu patusüü.+ (sela)
6 Seepärast palvetavad sinu poole kõik ustavad,+
kuni sa oled veel leitav.+
Siis ei ulatu nendeni isegi uputusveed.
7 Sina oled mu varjupaik,
sina hoiad mind häda eest.+
Sa ümbritsed mind pääsemise rõõmuhõisetega.+ (sela)
9 Ärge olge nagu mõistuseta hobused või muulad,+
kelle metsikust peab taltsutama suuraudade ja päitsetega,
muidu nad su juurde ei tule.”
11 Rõõmutsege Jehoova tegude üle ja juubeldage, te õiged,
hõisake, kõik südamelt ausad!