2. Korintlastele
7 Niisiis, armsad, kuna meil on need tõotused,+ puhastagem end kõigest, mis saastab keha ja vaimu*,+ et saaksime tänu jumalakartusele aina pühamaks.
2 Tehke meile ruumi oma südames.+ Me pole kellelegi ülekohut teinud, me pole kedagi eksiteele viinud, me pole kedagi ära kasutanud.+ 3 Ma ei ütle seda selleks, et teid hukka mõista. Olen ma ju teile juba varem öelnud, et te olete meie südames, kas me siis elame või sureme. 4 Ma räägin teiega täie julgusega. Ma tunnen suurt uhkust teie üle. Mu süda on saanud suurt kosutust ning ma olen üliväga rõõmus kogu meie viletsuses.+
5 Kui me Makedooniasse+ saabusime, ei leidnud me kergendust, vaid meid vaevati igal moel — väljaspool oli võitlusi, seespool kartusi. 6 Aga Jumal, kes masendunuid lohutab,+ andis meile uut jõudu Tiituse külastusega, 7 ja mitte ainult ta külastusega, vaid ka julgustusega, mida ta oli teie juures saanud. Ta tõi meile sõna teie igatsusest minu järele, teie sügavast kurbusest, teie siirast murest minu pärast, nii et ma rõõmustasin veelgi enam.
8 Kuigi ma kurvastasin teid oma kirjaga,+ ei tunne ma selle pärast kahetsust. Isegi kui ma esialgu kahetsesin (nähes, et see kiri kurvastas teid, ehkki vaid lühikeseks ajaks), 9 siis nüüd ma rõõmustan, kuid mitte teie kurvastuse pärast, vaid sellepärast, et kurvastus ajendas teid kahetsema. Te ju kurvastusite Jumalale meelepäraselt, nii et te ei kannatanud meie tõttu mingit kahju. 10 Jumalale meelepärane kurvastus ajendab kahetsema* ja kahetsus viib päästeni, mida ei tule kahetseda.+ Ent sellele maailmale omane kurvastus viib surma. 11 Vaadake, millise suure agaruse on teis esile kutsunud see, et te kurvastusite Jumalale meelepäraselt, millise soovi end puhastada, millise meelepaha, millise kartuse, millise tegutsemisiha, millise innukuse, millise õiguse jaluleseadmise!+ Te olete igas suhtes näidanud, et olete selles asjas puhtad. 12 Kuigi ma kirjutasin teile, ei teinud ma seda kindlasti mitte süüdlase+ ega kannatanu pärast, vaid selleks, et sütitada teis soovi kuulata meie sõnu Jumala ees. 13 Seetõttu me olemegi saanud uut jõudu.
Ent peale selle, et saime uut jõudu, tunneme suurt rõõmu Tiituse rõõmu üle, sest te kõik kosutasite tema vaimu. 14 Ma pole jäänud häbisse, olles teist temale head rääkinud. Nagu me oleme teile alati tõtt rääkinud, nii oleme ka Tiitusele teist tõtt rääkinud. 15 Tema armastus teie vastu süveneb veelgi, kui ta meenutab teie kõigi kuulekust+ ja seda, kui lugupidavalt te ta vastu võtsite. 16 Ma rõõmustan, et võin kõiges teie peale kindel olla*.