Iiob

33 Aga nüüd palun kuula mu sõnu, Iiob,

pane tähele kõike, mis ma räägin!

 2 Ma avan oma suu,

mu keel peab kõnelema.

 3 Mu sõnad näitavad mu südame ausust,+

mu huuled räägivad siiralt, mida tean.

 4 Jumala vaim on mind teinud,+

Kõikvõimsa hingus on andnud mulle elu.+

 5 Kui suudad, siis vasta mulle,

esita oma põhjendused, ole valmis.

 6 Jumala ees olen ma samasugune kui sina,

savist olen minagi voolitud.+

 7 Seepärast pole sul põhjust mind karta,

mu sõnad ärgu masendagu sind.

 8 Sa ütlesid mu kuuldes

ja ma kuulsin neid sõnu:

 9 „Ma olen puhas, ilma patuta,+

mul pole süüd, ma pole eksinud.+

10 Aga Jumal leiab põhjusi, et minu vastu võidelda,

ta peab mind oma vaenlaseks.+

11 Ta paneb mu jalad pakku,

jälgib pingsalt kõiki mu teid.”+

12 Selles aga pole sul õigus, seega ma vastan sulle:

Jumal on kaugelt suurem kui surelik inimene.+

13 Miks sa kaebled tema üle?+

Kas seetõttu, et ta pole vastanud su igale sõnale?+

14 Tõesti, Jumal kõneleb ühe korra ja teisegi —

kuid seda ei panda tähele —

15 unenäos, öises nägemuses,+

kui inimene on langenud sügavasse unne,

kui ta on suikunud oma voodis.

16 Siis avab ta inimese kõrvad,+

kinnitab oma juhised pitseriga tema peale,

17 et pöörata inimest kurjalt teelt,+

kaitsta meest kõrkuse eest.+

18 Jumal hoiab tema hinge hauasügavusse sattumast,+

tema elu mõõga läbi hukkumast.

19 Inimest noomitakse ka valuga voodis,

lakkamatute vaevustega luudes.

20 Nõnda hakkab ta jälestama leiba,

ütleb ära isegi lemmikroast.+

21 Ta kere hääbub olematuks,

peidus olnud luud paljastuvad.

22 Ta hing ligineb hauasügavusele,

ta elu surmatoojaile.

23 Kui tema jaoks on saadik*,

eestkostja, üks tuhande seast,

kes õpetab inimesele õiguse teed,

24 siis halastab Jumal ta peale ja ütleb:

„Ära lase tal langeda hauasügavusse!+

Ma olen luna leidnud.+

25 Saagu tema ihu värskemaks* kui noores eas,+

pöördugu ta tagasi oma noorusjõu päevadesse!”+

26 Ta palub Jumalat,+ kes võtab teda kuulda,

ta näeb Jumala palet ja hõiskab rõõmust.

Jumal teeb sureliku inimese enda silmis taas õigeks.

27 Siis kuulutab see inimene teistele:

„Ma tegin pattu+ ja väänasin õigust,

kuid ei saanud, mida väärisin*.

28 Ta on lunastanud mu hinge haudaminekust,+

mu elu saab näha valgust.”

29 Tõesti, seda kõike teeb Jumal

inimesele kaks, isegi kolm korda,

30 et tuua ta välja hauasügavusest,

et valgustada teda eluvalgusega.+

31 Pane tähele, Iiob! Kuula mind!

Vaiki ja ma räägin edasi.

32 Kui sul on midagi öelda, siis vasta mulle.

Räägi, sest ma tahan näidata, et oled õige.

33 Kui sul pole midagi öelda, siis kuula mind,

vaiki ja ma õpetan sulle tarkust.”