Jesaja
43 Nii ütleb nüüd Jehoova,
kes sind, Jaakob, on loonud, ja sind, Iisrael, on vorminud:+
„Ära karda, sest ma olen sind vabaks ostnud.+
Ma olen sind nimepidi kutsunud.
Sa kuulud mulle.
2 Kui sa lähed läbi vee, olen ma sinuga,+
kui ületad jõgesid, ei uputa need sind.+
Kui sa käid läbi tule, ei põleta see sind,
leek ei kõrveta sind.
3 Sest mina olen Jehoova, sinu Jumal,
Iisraeli Püha, sinu päästja.
Ma andsin Egiptuse sinu eest lunastushinnaks,
Etioopia ja Seba sinu asemel.
4 Kuna sa oled kallis mu silmis,+
oled sa austatud ja ma armastan sind.+
Ma annan sinu asemel inimesi,
su elu eest rahvaid.
5 Ära karda, sest mina olen sinuga.+
Ida poolt toon ma su järeltulijad,
lääne poolt kogun ma sind kokku.+
6 Ma ütlen põhjale: „Lase nad vabaks!”+
ja lõunale: „Ära hoia neid kinni!
Too mu pojad kaugelt ja mu tütred maa äärtest,+
7 kõik, keda nimetatakse minu nimega,+
kelle ma olen loonud enda auks,
keda ma olen vorminud ja teinud.”+
9 Kogunegu kõik rahvad ühte paika
ja tulgu kõik rahvahõimud kokku.+
Kes neist* saaks sellest jutustada?
Kas saavad nad teada anda esimesist asjust*?+
Toogu nad oma tunnistajad, et tõestada oma õigust,
või kuulgu nad ja öelgu: „See on tõde!””+
10 „Teie olete minu tunnistajad,”+ lausub Jehoova,
„minu teenija, kelle ma olen valinud,+
et te tunneksite mind ja usuksite minusse*
ja mõistaksite, et mina olen ikka seesama.+
Enne mind ei olnud ühtki Jumalat
ega ole tulnud ühtki pärast mind.+
11 Mina, mina olen Jehoova,+ ei ole ühtki teist päästjat.”+
12 „Mina rääkisin, päästsin ja tegin teatavaks,
kui teie keskel polnud veel ühtki võõrast jumalat.+
Teie olete minu tunnistajad,” lausub Jehoova, „ja mina olen Jumal.+
14 Nii ütleb Jehoova, teie lunastaja,+ Iisraeli Püha:+
„Teie pärast läkitan ma nad Babüloni ja kisun eest kõik väravariivid+
ning kaldealased laevadel halavad oma hädas.+
15 Mina olen Jehoova, teie Püha,+ Iisraeli looja,+ teie kuningas.”+
16 Nii ütleb Jehoova,
kes teeb tee läbi mere
ning jalgraja läbi mäslevate vete,+
17 kes toob välja sõjavankri ja hobuse,+
sõjaväe koos vägevate sõjameestega:
„Nad lamavad ega tõuse.+
Nad hävitatakse, kustutatakse nagu põlev taht.”
18 „Ärge meenutage endisi asju,
ärge elage minevikus.
20 Mind austavad metsloomad,
šaakalid ja jaanalinnud,
sest ma annan kõrbes vett,
kõnnumaal jõgesid,+
et joota oma valitud rahvast,+
21 rahvast, kelle ma olen endale valmistanud,
et ta kuulutaks mu kiiduväärsust.+
23 Sa pole toonud mulle lambaid põletusohvriks
ega ole mind ohvritega ülistanud.
Ma pole sundinud sind mulle ande tooma
ega väsitanud sind viiruki nõudmisega.+
24 Sa pole ostnud mulle oma raha eest healõhnalist roogu
ega valmistanud mulle heameelt oma ohvrite rasvaga.+
Sa oled hoopis koormanud mind oma pattudega
ja väsitanud mind oma süütegudega.+
26 Käigem siis üksteisega kohut.
Tuleta mulle meelde, räägi enda eest, et tõestada oma õigust.