MARKUSE EVANGEELIUM
7. peatüki kommentaarid
rüvedate, see tähendab pesemata kätega. Markus lisab selgituse siin ning salmides 3 ja 4, et aidata lugejaid, kes pole kursis juutide kätepesemistavadega ega sellega, mis on juutide mõistes rüvedad käed. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust”.) See oli pärimuslik rituaal, mitte hügieenitoiming. Hilisemal ajal asetab Babüloonia Talmud (Sota 4b) pesemata kätega söömise samale pulgale prostituudi juures käimisega ning ütleb, et see, kes on kätepesemises hooletu, „juuritakse maailmast välja”.
käsi küünarnukkideni pesnud. Moosese seadus nägi ette, et preestrid peavad enne altari juures teenima asumist või kogudusetelki sisenemist pesema käsi ja jalgu. (2Mo 30:18–21.) Kuid Jeesuse ajal järgisid variserid ja teisedki juudid end rituaalselt puhastades esiisade pärimust, mitte Jumala seadust. (Vt Mr 7:2 kommentaari.) Markus on ainuke evangeeliumikirjutaja, kes märgib, et rituaalse puhastuskombe järgi pesti käsi küünarnukkideni.
end pesnud. Paljudes vanades käsikirjades esineb siin kreeka sõna baptízo (sisse kastma), mida kasutatakse enamasti ristimise kohta. Kuid Lu 11:38 kasutatakse seda sõna igasugu rituaalsete pesemiste kohta, mida juutide pärimus ette nägi. Teistes vanades käsikirjades on siin kreeka sõna rhantízo, mis tähendab „piserdama; piserdamise teel puhastama”. (Heb 9:13, 19, 21, 22.) Ükskõik kumb sõna aluseks võtta, jääb peamine mõte samaks: vagad juudid ei söönud enne, kui olid end rituaalselt puhastanud. Arheoloogid on leidnud Jeruusalemmast tollest ajast pärinevaid rituaalse pesemise vanne. See tõsiasi toetab selles kohas verbi baptízo kasutamist (mida võiks siin tõlkida ka „end vette kastnud”).
vettekastmised. Võib tõlkida ka „ristimised”. Kreeka sõna baptismós kasutatakse siin puhastusrituaalide kohta, mida mõned Jeesuse aja juudid järgisid. Kruusid, kannud ja vasknõud, mida toidu jaoks kasutati, kasteti vette.
silmakirjatsejad. Vt Mt 6:2 kommentaari.
korban. Kreeka sõna korbán on laen heebrea keelest ja tähendab „ohvriand”. Vastavat heebrea sõna kasutatakse sageli 3. ja 4. Moosese raamatus nii verd sisaldavate kui ka veretute ohvrite kohta. (3Mo 1:2, 3; 2:1; 4Mo 5:15; 6:14, 21.) Samatüveline sõna korbanás esineb kirjakohas Mt 27:6 ja on tõlgitud vastega „varakamber”. (Vt Mt 27:6 kommentaari.)
Jumalale pühendatud ohvriand. Kirjatundjad ja variserid õpetasid, et kui raha, vara või miski muu on pühendatud ohvriannina Jumalale, kuulub see templile. Traditsiooni kohaselt võis poeg hoida pühendatud ohvriandi enda käes ja tarvitada seda oma huvides ning väita, et see kuulub templile. Oma vara niimoodi Jumalale pühendades hoidsid mõned kõrvale kohustusest oma vanemate eest hoolitseda. (Mr 7:12.)
Mõnes käsikirjas on siin sõnad „Kellel kõrvad on, et kuulata, see kuulaku”, aga neid ei esine olulistes varajastes käsikirjades. Seepärast võib järeldada, et neid ei olnud Markuse evangeeliumi algtekstis. Ent samasugune väljend esineb tekstides Mr 4:9 ja 23, kus see on inspireeritud pühakirja osa. Mõned õpetlased arvavad, et selle fraasi lisas ümberkirjutaja, kuna see paistis sobivat 14. salmi järele, ning võttis eeskujuks Mr 4:9, 23 sõnastuse. (Vt lisa A3.)
Nii kuulutas ta kõik toidud puhtaks. Kreekakeelsest tekstist võib aru saada ka nii, nagu oleksid need olnud Jeesuse sõnad, aga üldiselt arvatakse, et see on Markuse järeldus sellest, mida Jeesus oli äsja selgitanud. See ei tähenda, nagu oleks Jeesus kuulutanud, et juudid võivad sealtpeale süüa Moosese seaduses ebapuhtaks nimetatud toitu. Seadus kehtis kuni Jeesuse surmani. Markuse kommentaari tuleb vaadata tolle aja kontekstis. (3Mo 11; Ap 10:9–16; Kol 2:13, 14.) Traditsioonide küüsis olevad usujuhid arvasid, et isegi puhas toit võib inimest rüvetada, kui ta pole end rituaalselt puhastanud – kuigi seadus seda ei nõudnud. Järelikult võib Markuse kommentaari mõista järgmiselt: Jeesus kuulutas, et kui toit on Moosese seaduse järgi puhas, ei rüveta see sööjat, kes pole inimeste pärimuse järgi rituaalselt käsi pesnud. On arvatud, et Markus viitas ka Jeesuse sõnade tulevasele rakendusele kristlaste kohta. Selleks ajaks, kui Markus oma evangeeliumi kirjutas, oli Peetrus juba näinud nägemust, milles talle lausuti Markuse raamatus öelduga sarnaselt, et „Jumal on puhastanud” toidu, mis Moosese seaduse järgi oli rüve. (Ap 10:13–15.) Igal juhul tundub, et need sõnad ei kuulu mitte Jeesusele, vaid Markusele, kes võtab püha vaimu juhatusel kokku Jeesuse öeldu.
hooramised. Vt Mt 15:19 kommentaari.
jultunud käitumine. Võib tõlkida ka „jultumus”, „häbitu käitumine”. Kreeka sõna asélgeia tähendab Jumala seaduste ränka rikkumist, milles väljendub jultunud ja äärmiselt põlastav suhtumine. (Vt „Sõnaseletusi”.)
kadedus. Võib tõlkida ka „kade silm”. Sõna-sõnalt „halb silm”, „kuri silm”. Silm tähendab siin inimese kavatsusi, suhtumist või tundeid. (Vt Mt 6:23 ja 20:15 kommentaari.)
kreeklanna. See naine oli ilmselt kreeka soost.
sürofoiniikia. See sõna kombineerib nimed „Süüria” ja „Foiniikia” ilmselt seetõttu, et Foiniikia asus Rooma riigi Süüria provintsis. (Vt Mt 15:22 kommentaari; selles salmis öeldakse, et naine oli foiniiklanna või kaananlanna.)
laste leib ... kutsikatele. Kuna Moosese seaduse järgi olid koerad ebapuhtad loomad, on pühakirjas sellel sõnal sageli halvustav tähendus. (3Mo 11:27; Mt 7:6; Flp 3:2, allm; Ilm 22:15, allm.) Kuid nii Matteuse (15:26) kui ka Markuse ülestähenduses Jeesuse vestlusest on kasutatud deminutiivi ehk vähendussõna, mis tähendab kutsikat või lemmikloomana peetavat koera ning pehmendab Jeesuse võrdlust. Võimalik, et Jeesus kasutas hellitavat nimetust lemmikloomade kohta, keda mittejuudid pidasid. Võrreldes iisraellasi lastega ja mittejuute kutsikatega, tahtis Jeesus ilmselt näidata tähtsusjärjekorda. Kui majas olid nii lapsed kui ka koerad, toidetakse kõigepealt lapsi.
Dekapolise. Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B10.
kurt ja kõnepuudega mees. Kurdi ja kõnepuudega mehe tervendamisest räägib ainult Markus. (Mr 7:31–37.)
viis ta rahva seast kõrvale. Tavaliselt ei viinud Jeesus haigeid tervendades neid kuhugi kõrvale. Ehk tegi ta nüüd seda selleks, et meest mitte piinlikku olukorda panna. Ta soovis, et mees end võimalikult hästi tunneks.
sülitas. Nii juutide kui ka teiste rahvaste seas oli neid, kes arvasid süljel olevat ravitoime või sülitasid ravimise märgiks. Jeesus võis sülitada lihtsalt selleks, et aidata mehel mõista, et ta hakkab teda ravima. Igatahes ei kasutanud Jeesus sülge ravimina.
ohkas ta sügavalt. Markus pöörab tihti tähelepanu Jeesuse tunnetele. See info võis pärineda Peetruselt, kes oli sügavate tunnetega mees. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust”.) Jeesuse ohkega võis kaasneda vaikne palve ning tema ohe võis väljendada kaastunnet selle mehe või ka kõigi kannatavate inimeste vastu. Samatüveline tegusõna on tekstis Ro 8:22, kus öeldakse, et kogu loodu „ägab”.
Effata! See translitereering kreeka keelde arvatakse pärinevat heebrea juursõnast, mis on tõlgitud tekstis Jes 35:5 vastega „lähevad lahti”. Paistab, et see Jeesuse öeldud sõna jättis sündmuse pealtnägijale, ilmselt Peetrusele, nii kustumatu mulje, et ta andis selle täpselt samal kujul Markusele edasi. „Effata!”, nagu ka väljend „Talita kuum!” (Mr 5:41), on üks väheseid sõna-sõnalt kirja pandud Jeesuse sõnu.