Vaatleme maailma
Ole lõbus — oled tervem!
„Tänu huumorile muutuvad inimesed sallivamaks, tulevad toime frustratsiooniga ning on füüsiliselt ja vaimselt terved,” annab teada São Paulo ülikooli professor Sueli Damergian. Vastavalt Brasiilia ajalehes „O Estado de S. Paulo” avaldatud aruandele on hea huumor õpitav, nagu ka lugemine ja kirjutamine. Tõredalt inimeselt nõuab see muidugi mõtteviisi muutmist. Psühholoogiaprofessor Raquel Rodrigues Kerbauy selgitab: „Kes arvab, et ta suudab naeratada vaid siis, kui maailm on õiglane, on igavesti pahur. Lõppude lõpuks on ebaõiglust kõikjal.” Isegi kiire ajakava puhul naudivad heasüdamlikud inimesed teiste seltskonda, täheldab aruanne. Nad hindavad selliseid väikseid asju nagu „jutupuhumine, kompvek või viis minutit head muusikat”. Kuid Damergian hoiatab: „Head huumorit ei tohiks segi ajada labasuse ning vulgaarsusega.”
Linnusõbrad ohustavad linde?
Linnusõbrad võivad teha rohkem halba kui head, jättes oma aeda lindudele toitu, teatab Londoni ajaleht „Sunday Times”. Toidumürgitus, mida on põhjustanud Salmonella-bakterid, parasiidid ja lisaks neile tundmatu mikroorganism, on viimasel ajal surmanud kümneid tuhandeid koduaedades toituvaid Suurbritannia elanike lemmiklinde. Londoni loomaaia peaveterinaar James Kirkwood tunneb muret selle pärast, et mõni liik võidakse mõnes piirkonnas hävitada. Vastupidavad bakterid ja parasiidid elutsevad palju päevi linnulaudadel või maapinnal leiduvatel väljaheidetel. Eriti ohtlikud on hallitanud pähklid, hoiatab Oxfordi ülikooli professor Chris Perrins. „Valitsus ei luba nakatunud pähkleid inimestele müüa, kuid lubab neid kasutada lindude toidus,” täheldab ta ning lisab: „Need tapavad palju linde.”
Kirpude õdus kodu
Varem tähendas karm talveilm kirpude populatsioonile hukku. Kuid enam see polegi nii, teatab Suurbritannia ajakiri „New Scientist”. „Viimase kümnendi jooksul on kassikirpude arv kasvanud,” ütleb John Maunder Cambridge’i meditsiinientomoloogia keskusest. Tänapäevased kodud on õdusaks peidupaigaks nendele kirpudele, kes elavad ka koertel. Ennemalt kaasnes külma ilmaga suhtelise niiskuse langus — saatuslik löök kirpude vastsetele. „Praegu,” täheldab Maunder, „on paljudes kodudes nii halb ventilatsioon, et suhteline niiskus jääb suureks ja isegi kauakestev külm ilm ei tapa kirpe.”
Kuidas tulla toime kooli hirmuvalitsejatega
Seoses hiljuti avalikkuse tähelepanu all olnud türanniseerimisega koolides viis Jaapani haridusministeerium läbi küsitluse 9420 lapse ning nende vanemate ja õpetajate seas. Tulemused näitasid, et kuni 70 protsenti põhikoolis käivate türanniseeritud õpilaste vanematest kas pole probleemist teadlikud või pole võtnud oma laste kaebusi tõsiselt. Kättemaksu kartuses ei ütle paljud ohvrid õpetajale, et neid türanniseeritakse. Ometi näitas küsitlus, et kui õpetaja probleemi tõsiselt käsile võtab, makstakse ainult 2 protsendile ohvritest kätte ning umbes 40 protsenti ohvrikslangenud õpilastest enam ei türanniseerita. Osaka linnaülikooli professor Yoji Morita märkis: „Olen nüüd veendunud enam kui kunagi varem, et türanniseerimisest võib jagu saada, kui ohvrid sellest oma õpetajatele teatavad ja õpetajad sellega korralikult tegelevad.”
Mis on lastele meelepärane ja mis vastumeelne
Mida meeldib lastele kõige vähem teha? Professor Gustavo Pietropolli Charmet Milano ülikoolist, Itaaliast, tegi uurimuse 6—11-aastaste laste seas, kellest enamik vastas: „Jääda koju telekat vaatama” või: „Jääda koju koos emaga koduseid ülesandeid tegema.” Ajaleht „La Repubblica” ütleb, et kõige ebameeldivam on neile „kohustuslikes kohtades käimine”, see tähendab jooksmine tundide vahet, kus õpetatakse tantsu, inglise keelt, klaverit ja muud sellist. Samuti on üldine, et ei taheta „üksi olla”. Teisest küljest tahab 49 protsenti poistest, et vanemad „lubaksid lastel väljas mängida”, samas kui tüdrukud soovivad, et vanematele „meeldiks oma lastega mängida”. Õigupoolest ütlevad nad: „Kui ema minuga mängib, peab ta tõesti mängima. Ma näen, kui talle ei meeldi mängida, ja siis ei meeldi see enam mullegi.”
Kardinal kiitis heaks Jehoova tunnistajate töö
Belgia kardinal Suenens, katoliku oikumeeniliste ja karismaatiliste liikumiste edendaja, suri hiljuti 91 aasta vanuselt. Belgia ajaleht „Het Belang van Limburg” märkis, et kuigi Suenens saatis palju korda, ei viinud ta täide oma elu unistust. Tema järeltulija kardinal Danneels andis teada, et Suenens „oli alati soovinud, et kristlased muutuksid aktiivsemaks. Ta .. küsis endalt, kas meie peaksime käima ukselt uksele nagu Jehoova tunnistajad. Ja lõpuks ta nägi, et see pole sugugi halb meetod. Teda kuuldi tihti ütlemas: ’Sa oled tõeline kristlane ainult siis, kui oled ka kellelgi teisel aidanud kristlaseks saada.’ ”.
Ookeani puhastamine
Isegi kuival päeval voolab kümneid miljoneid liitreid reovett ja prahti linnatänavatelt Los Angelese, California, rannikuvetesse. Vihmasel päeval võib äravool ulatuda miljardite liitriteni! Linnavalitsus sponseeris programmi, mille eesmärgiks oli elanikele teatada, et kõik, mis visatakse, uhatakse või pühitakse tänavale, läheb sademevee kanalisatsioonitorustiku kaudu otsejoones ookeani töötlemata kujul! See hõlmab õli ja teisi autost erituvaid vedelikke, aiatööde jäätmeid, prügi ja lemmikloomade väljaheiteid. Vältimaks kõrvalasuva Santa Monica Bay ökosüsteemi kahjustamist, õhutatakse elanikke, et nad kunagi ei viskaks jäätmeid tänavale; pühiksid kõnniteid, mitte ei uhaks neid voolikuga; koristaksid lemmikloomade järelt; parandaksid auto lekkekohad ning saadaksid mootoriõli uuesti ringlusse. „The Wall Street Journal” teatab, et inimestel, kes ujuvad sademevee kanalisatsioonitorustiku tühjenemisotsa lähedal, esineb palavikku, oksendamist, hingamiselunditenakkust ja kõrvavalu 50 protsenti suurema tõenäosusega kui neil, kes hoiavad sellest vähemalt 360 meetri kaugusele.
Karusnahksed allveelaevad
Ajakirja „New Scientist” sõnul kasutab Rootsi laevastik veealuste mikrofonide võrku, et avastada allveelaevade propellerite pöörlemisest tuleneva mullitamise heli. Valitsuskomisjon uuris „välisriikide veealust tegevust” käsitlevat 6000 aruannet, mis tuginesid mikrofonisüsteemile ja avalikult nähtule, ning leidis kindlaid tõendeid allveelaevade tegevuse kohta vaid kuuel juhul. Paljud ülejäänud alarmid võis vallandada „väikeste jalgade äge sumamine”, ütleb aruanne. Näib, et naarits ja saarmas tekitavad ujudes heli, mis sarnaneb väga allveelaeva propellerite omaga, ajades seega segadusse laevastiku peilijad.
Lapsed kuritarvitavad lapsi
Tuhandeid noorukeid Lõuna-Aafrika Vabariigis kuritarvitavad seksuaalselt teised alaealised, teatab Johannesburgi ajaleht „Saturday Star”. Evanthe Schurink humanitaarteaduste uurimisnõukogust arvab, et taoline kuritarvitamine on osaliselt tingitud noorte pahategijate endi julmast kohtlemisest. Marilyn Donaldson, lapsenõustaja vägivalla uurimise keskuses ja traumakliinikus (Reconciliation’s Trauma Clinic), nõustub sellega, öeldes: „Paljudes .. kodudes langevad need lapsed õudse perevägivalla ohvriks ning tihti on omakorda nende ohvrid nende laiendatud perekonna liikmed.” Ta ütleb ka, et suures osas on kuritarvitamises süüdi igavus ja vanemate hooletus. „Kui lapsevanem on tööl, ei ole kodus kedagi, kes laste järele vaataks,” märgib ta, „seega on nad kuritarvitajate meelevallas.” Juhtides tähelepanu veel ühele ohule, ütles Donaldson, et ta näeb üha enam ja enam „väikseid 6—10-aastaseid lapsi, kes tulevad keskusse sugulisel teel edasiantud aidsiga”.
Alkohol raseduse ajal
„Uus uurimistöö on kinnitanud sidet ema rasedusaegse alkoholitarbimise ning väikelapse leukeemia suurenenud ohu vahel,” teatab Kanada ajaleht „The Medical Post”. Uurimusse kaasati 302 leukeemiahaiget, kes olid haiguse diagnoosimise ajal 18 kuu vanused või nooremad, ning kontrollrühm, kuhu kuulus veel 558 beebit. Lastel, kelle ema tarvitas alkoholi raseduse teisel või kolmandal kolmandikul, oli ägedasse müeloidleukeemiasse haigestumise oht pea kümme korda suurem kui neil, kelle ema alkoholi ei tarvitanud. Uus uurimistöö olevat kooskõlas teiste uurimustega, mis puudutavad alkoholi tarvitavaid lastootavaid emasid ning nende beebide suurenenud leukeemiaohtu.