Jumal — kas õnnemängija või Looja?

„POLE kahtlustki, et paljud teadlased avaldavad tulist vastuseisu mistahes vormis metafüüsilistele argumentidele, rääkimata veel müstilistest. Nad suhtuvad halvakspanuga arvamusse, et võiks olla olemas mingi Jumal või kasvõi mingi mitteisikuline loomeallikas .. Mina isiklikult nende halvakspanuga ei ühine.” Nõnda teatab Paul Davies, Lõuna-Austraalia Adelaide’i ülikooli matemaatilise füüsika professor, oma raamatus „Jumala mõistus” („The Mind of God”).

Lisaks ütleb Davies: „Hoolikas uurimistöö näitab, et universumi seadused on komplekssuse ja mitmekesisuse esiletulekuks tähelepanuväärselt sobivad. Elusorganismide puhul paistab nende eksistents olenevat tervest reast juhuslikest kokkusattumustest, mida mõned teadlased ja filosoofid on ühel häälel lausa hämmastavaks kuulutanud.”

Edasi märgib ta: „See teaduslik otsiskelu on reis tundmatusse. [—] Kuid kõigest sellest jookseb läbi ratsionaalsuse ja korra tuttav joon. Me näeme, et sellise kosmilise korra alustoeks on kindlad matemaatikareeglid, mis on omavahel põimunud, moodustamaks peent ja harmoonilist tervikut. Neis reeglites on elegantne lihtsus.”

Lõpuks ütleb Davies: „On suur mõistatus, miks just Homo sapiens peaks kandma seda mõistuslikkuse sädet, mis on universumi mõistmise võtmeks. [———] Ma ei suuda uskuda, et meie eksistents selles universumis on pelgalt saatuse sattumus, ajaloo juhuslikkus, ootamatu krõks suures kosmilises draamas. Me oleme universumiga liiga tihedalt seotud. [———] Me oleme tõesti määratud siin olema.” Ent Davies ei tule järeldusele, et on olemas Kavandaja, Jumal. Aga millisele järeldusele jõuad sina? Kas inimsugu määrati siin olema? Kui see on nii, siis kes määras meie siinoleku?

„Mõistatuse” võtmed

Apostel Paulus pakub Piibli kaudu selle Daviesi nimetatud „suure mõistatuse” lahendamise võtit. Paulus näitab, kuidas Jumal on end ilmutanud: „Sellepärast et see, mida teatakse Jumalast, on avalik nende seas [’kes tõde kinni peavad’]; sest Jumal on seda neile avaldanud. Sest tema nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda” (Roomlastele 1:18—20)a. Jah, eluvormide lõputu mitmekesisus, nende uskumatu komplekssus, nende oivaline kavandatus peaks panema alandliku, aupakliku inimese tunnistama, et on olemas üks kõrgeim jõud, tarkus või mõistus, mis ületab kaugelt mille tahes, mida inimene üleüldse teab (Laul 8:4, 5).

Pauluse edasised sõnad nende kohta, kes Jumala hülgavad, panevad mõtlema: „Kiites endid targaks, on nad saanud jõledaks. Nemad on Jumala tõe vahetanud vale vastu ja on austanud ning teeninud loodut enam kui Loojat, kes on ülistatud igavesti. Aamen” (Roomlastele 1:22, 25). Need, kes austavad kõrgelt „loodust” ja hülgavad Jumala, pole Jehoova seisukohalt kindlasti mitte targad. Vajunud üksteisele vasturääkivate evolutsiooniteooriate mülkasse, ei avalda nad tunnustust ei Loojale ega tema loodu keerukusele ja kavandatusele.

„Koletu pikk juhuste jada”

Veel kirjutas Paulus: „Ilma usuta on võimatu olla [Jumalale] meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6). Mitte kergeusklikkus, vaid täpsetel teadmistel põhinev usk võib juhtida meid arusaamisele, miks me olemas oleme (Koloslastele 1:9, 10). Kui mõned teadlased soovivad meid panna uskuma, et elu eksisteerib sellepärast, et me „otsekui oleksime miljonidollarilisel loteriil võitnud miljon korda järjepanu”, läheb kindlasti tarvis kergeusklikkust.

Briti teadlane Fred Hoyle teoretiseeris, et tuumareaktsioonid, mis viisid elutegevuseks oluliste elementide süsiniku ja hapniku moodustumiseni, andsid vaid tänu õnnelikule juhusele nende elementide omavahelise tasakaalustatud suhte.

Ta toob veel ühe näite: „Kui prootoni ja elektroni ühismass poleks äkitselt muutunud mitte veidi väiksemaks, vaid hoopis veidi suuremaks kui neutroni mass, oleks tagajärg olnud katastroofiline. [—] Kogu universumis oleks kõik vesinikuaatomid otsekohe lõhustunud neutroniteks ja neutriinodeks. Oma tuumakütusest ilma jäänud Päike oleks „läbi põlenud” ja kokku tõmbunud.” Seesama oleks juhtunud ka miljardite teiste tähtedega universumis.

Hoyle lõpetas: „Hiigelpikk ja aukartustäratav on loetelu .. mittebioloogilist laadi näilistest juhustest, ilma milleta süsinikul rajanev elu — ja järelikult ka inimese elu — ei saaks eksisteerida.” Ta ütleb: „Sellised [eluks vajalikud] omadused näivad olevat põimunud otsekui õnnelike juhuste katkematu lõngana eluslooduse koetisse. Kuid neid eluks vajalikke kummalisi kokkusattumusi on sedavõrd hulgaliselt, et neist arusaamiseks paistab olevat vaja mingit selgitust.” (Meie kursiiv.)

Ka tõdes ta: „Probleem seisneb selles, et tuleb jõuda otsusele, kas need näiliselt kokkusattunud regulatsioonid on tõepoolest juhuslikud või pole seda mitte, ja sellest tulenevalt, kas elu on juhuslik või mitte. Mitte ühelegi teadlasele ei meeldi sellist küsimust esitada, aga see tuleb igal juhul esitada. Kas pole need regulatsioonid ehk mõistuslikult sihilikud?”

Paul Davies kirjutab: „Hoylele avaldas see „koletu pikk juhuste jada” nii sügavat muljet, et ta oli sunnitud märkima, et „pidades silmas tagajärgi, mida tuumafüüsika seadused tähtedes esile kutsuvad, on nad otsekui tahtlikult kavandatud”.” Kes või mis on selle „koletu pika [õnnelike] juhuste jada” taga? Kes või mis tõi esile selle tillukese planeedi, mis kihab miljonitest oma lõpmatus mitmekesisuses oivaliselt vormitud taimedest ja loomadest?

Piibli vastus

Täis aupaklikkust, kirjutas laulik umbes 3000 aastat tagasi: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti! Maa on täis sinu looduid! Siin on meri, suur ja lai; seal kubiseb lugematu palju elajaid, pisukesi ja suuri” (Laul 104:24, 25).

Apostel Johannes ütles: „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” (Ilmutuse 4:11). Elu ei ole pimeda juhuse tagajärg, selle tagajärg, et mingi kosmiline loterii juhtus viskama välja võite miljonite eluvormide näol.

Lihtne tõde on see, et Jumal ’on loonud kõik asjad, ja tema tahte läbi on need olemas ja on loodud’. Jeesus Kristus ütles variseridele: „Kas te ei ole lugenud, et Looja nad algusest lõi meheks ja naiseks?” Jeesus tundis Loojat! Ta oli olnud loomise ajal Jehoova kõrval kui tema Meistertööline (Matteuse 19:4; Õpetussõnad 8:22—31, UM).

Ent läheb tarvis usku ja alandlikkust, et mõista ja võtta vastu see põhitõde Looja kohta. Selline usk ei ole pime kergeusklikkus. Ta põhineb käegakatsutavatel, nähtavatel tõenditel. Jah, ’[Jumala] nähtamatut olu nähakse tema tegudes maailma loomisest alates’ (Roomlastele 1:20).

Oma praeguse piiratud teadusliku tarkusega ei suuda me selgitada, kuidas Jumal kõik lõi. Seepärast peaksime tunnistama, et praegu me ei suuda teada ega saada aru igat asja elu algupära kohta. Meile tuletatakse seda meelde, kui loeme Jehoova sõnu: „Minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed .. Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted!” (Jesaja 55:8, 9).

Sul tuleb valida kas põhjendamata usk pimedasse ja juhuslikku evolutsiooni — loendamatutesse õnnemängudesse, mis oletatavasti edukad olid — või usk Eesmärgiseadjasse-Loojasse-Kavandajasse Jehoova Jumalasse. Inspireeritud prohvet ütles õigesti: „Jehoova, on maailma otste looja; tema ei väsi ega tüdi, tema mõistus on uurimatu!” (Jesaja 40:28).

Niisiis, mida usud sina? Sinu otsus määrab suures osas sinu tulevase elu väljavaate. Kui evolutsioon oleks õige, tähendaks surm täielikku unustuse hõlma vajumist, vaatamata kõigile neile veenvana näivatele argumentidele, mille abil keerdkäiguline katoliku teoloogia püüab sobitada „hinge” evolutsiooniga.b Inimesel pole surematut hinge, mis mahendaks mõtet surma paratamatusest (1. Moosese 2:7; Hesekiel 18:4, 20).

Kui me tunnistame, et Piibel on õige ja et elav Jumal on Looja, siis on meil olemas ülestõusmistõotus igavesele elule, mis tähendab, et me võime nautida täiuslikku elu maa peal, mille algne tasakaalu ja harmoonia seisund on taastatud (Johannese 5:28, 29). Millesse sina usud? Kas Darwini evolutsiooniteooria ebausutavasse õnnemängu või hoopis Loojasse, kes on tegutsenud ja tegutseb edaspidigi eesmärgikindlalt?c

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 14]

Tegelikult ütlevad mõned evolutsionistid, et meie eksistents Maa peal on, „otsekui oleksime miljonidollarilisel loteriil võitnud miljon korda järjepanu”

[Kast/pilt lk 15]

Lõputu mitmekesisus ja kavandatus

Putukad „Teadlased avastavad igal aastal 7000 kuni 10000 uut putukaliiki,” teatab „The World Book Encyclopedia”. Ent „avastamata võib olla veel 1 kuni 10 miljonit liiki”. Ajalehes „Guardian Weekly” tsiteeritakse prantsuse ajalehe „Le Monde” artiklit, mille autor Catherine Vincent ütleb seoses dokumenteeritud liikidega, et see on „haletsusväärselt väike arv, võrreldes tegeliku, .. oletatavasti 5 kuni 50 miljoni vahel kõikuva arvuga, mis tundub lausa uskumatu”.

Mõtle imestusväärsele putukate maailmale: esialgu kas või mesilastele, sipelgatele, herilastele, liblikatele, tarakanidele, lepatriinudele, jaanimardikatele, termiitidele, koidele, kärbestele, kiilidele, moskiitodele, soomukatele, rohutirtsudele, täidele, kilkidele ja kirpudele! Loetelu paistab olevat lõputu.

Linnud Mida öelda linnu kohta, kes kaalub vaevalt 14 grammi? „Kujutle, kuidas ta rändab aastas rohkem kui 16000 kilomeetrit Alaska metsavööndist Lõuna-Ameerika vihmametsadeni ja tagasi, liueldes üle metsaga kaetud mäetippude, põigates mööda linnade pilvelõhkujaist ning ületades Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe ääretut avavett.” Kes on see uskumatult tubli lind? „Üks metslauljalasi [Dendroica striata], energiline olend, kelle rändamisel ülesnäidatud vaprus on Põhja-Ameerika maismaalindude seas peaaegu et konkurentsitu.” („Book of North American Birds”.) Taas kord küsime, kas see on looduse lõputute sattumuste tagajärg, mis lihtsalt juhtusid täppi minema, või on see mõistusliku kavandamise ime.

Lisagem neile näidetele linnud, kelle laulurepertuaar paistab olevat ammendamatu: ööbik, keda kogu Euroopas ning osalt ka Aafrikas ja Aasias tuntakse tema ülimeeldiva hõiskamise poolest; Põhja-Ameerika päris-pilalind, kes on „osav häälte järeleaimaja ja kes lükib oma laulu meeldejäänud fraase”; tore Austraalia hund-lüürasaba oma „ülimalt arenenud lauluga, milles on hämmastavalt nutika järeleaimamise elemente”. („Birds of the World”.)

Lisaks sunnib meid imetlusest hinge kinni hoidma nii paljude lindude värvigammas ning tiiva- ja suleehituses väljenduv meisterlik kavandus. Liitkem siia veel nende oskused punuda ja ehitada pesa kas siis maa peale, kaljupealsele või puu otsa. Selline kaasasündinud intelligentsus avaldab alandlikule meelele kindlasti sügavat muljet. Kuidas nad olemasollu tulid? Kas tänu juhusele või kavandamisele?

Inimese aju „Ajus võib olla kümme kuni sada triljonit sünapsi, millest igaüks töötab kui pisitilluke kalkulaator, registreerides elektriliste impulssidena saabuvaid signaale.” („The Brain”.) Me kaldume võtma aju kui midagi iseenesestmõistetavat, ent ta on koljusse mahutatud ja sellega kaitstud keerukas maailm. Kust me saime selle organi, mis võimaldab inimestel mõelda, arutleda ja kõnelda tuhandetes keeltes? Kas tänu miljonitele edukatele õnnemängudele või ehk hoopis tänu mõistuslikule kavandusele?

[Joonis lk 16, 17]

Aju välispinna lihtsustatud skeem

Sensoorne ajukoor

Analüüsib kogu organismist saabuvaid sensoorseid närviimpulsse

Kuklasagar

Töötleb valgussignaale

Väikeaju

Juhib tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni

Premotoorne ajukoor

Juhib lihaste koordinatsiooni

Motoorne ajukoor

Aitab juhtida tahtele alluvaid liigutusi

Otsmikusagar

Aitab juhtida mõttetegevust, emotsioone, kõnet, liigutusi

Oimusagar

Töötleb heli; juhib õppimise, mälu, keele ja emotsioonidega seotud aspekte

[Joonis lk 16]

Aksoni terminaal

Neurotransmitterid

Dendriit

Sünaps

[Joonis lk 16, 17]

Neuron

Dendriidid

Akson

Dendriidid

Sünaps

Neuron

Akson

„Ajus võib olla kümme kuni sada triljonit sünapsi, millest igaüks töötab kui pisitilluke kalkulaator, registreerides elektriliste impulssidena saabuvaid signaale” („The Brain”)

[Pildi allikaviide lk 13]

Kuu ja planeedid: NASA foto