Xerxese kibe lüüasaamine

”ÄRGAKE!” KREEKA-KORRESPONDENDILT

JUHUSLIKULE reisimehele avaldavad muljet sealsed kuumaveeallikad ja väävliaure purskavad geisrid. Ta võib olla üllatunud, kui saab teada, et see rannaäärne tasandik — mis selles kohas kandis nime Termopüülid, mille tähendus on ”soojad väravad” — oli kunagi peaaegu läbipääsmatu maariba. Veel enam võib talle aga muljet avaldada selle teadasaamine, et siin ja siit veidi lõuna pool, Salamise saare juures, võib ta näha ilmseid tõendeid Piibli prohvetiennustuste tähelepanuväärse täpsuse kohta.

Tõepoolest, mõeldes nendele sündmustele tagasi ennustuste täideminekuid silmas pidades, on lihtsalt hämmastav, kui täpselt peavad paika mõningad Piiblis Taanieli raamatu prohvetiennustustes toodud selle paikkonnaga seotud detailid. See on veenev tõend selle kohta, et Piibel on Jumala Sõna. Taanieli raamatu 11. peatükist leiame selle kohta ereda näite. Taaniel sai selle prohvetliku teabe ”meedlase Daarjavese esimesel aastal”, umbes aastal 538 e.m.a. (Taanieli 11:1). Kuid täitus see talle ilmutatu alles mitu sajandit hiljem.

Taanieli 11:2 ennustas prohvetlikult ühe Pärsia kuninga kohta: ”Vaata, veel kolm kuningat tõuseb Pärsias ja neljas soetab suurema rikkuse kui kõik muud; ja kui ta oma rikkuse tõttu on saanud vägevaks, paneb ta kõik liikuma Kreeka kuningriigi vastu.”

Neljandaks kuningaks Kyros II, Kambyses II ja Dareios I järel osutus Xerxes I, kes tõenäoliselt on Piiblis Estri raamatus mainitud Ahasveros. Kas ta tõesti ’pani kõik liikuma Kreeka kuninga vastu’ ja millise tulemusega?

Xerxes — otsusekindel vallutaja

Dareiose, Xerxese isa väed olid Maratoni all lüüa saanud ning nüüd tuli Xerxesel kanda kaotuse tagajärgi.a Seepärast kulusid Xerxesel esimesed valitsusaastad impeeriumis ülestõusude mahasurumisele ning samuti sellele, et ’oma rikkuse tõttu vägevaks saada’.

Kuid tema mõtted keerlesid Kreeka vallutamise ümber, milleks andsid talle tõuget tema ambitsioonikad õukondlased. Niisiis kogus ta kolme aasta jooksul alates aastast 484 e.m.a. kõigist Pärsia kontrolli all olevatest satraapiatest ja riikidest kokku väe, mis teadete järgi on suurimaid, mis kunagi on maa peal marssinud. Kreeka ajaloolase Herodotose sõnul oli Xerxese maaväes ja laevastikus teenijate hulk lausa uskumatu — 2317610 sõjameest.b

Vahepeal aga hakkasid kreeklased tegema omi ettevalmistusi. Olgugi et nad olid merdsõitev rahvas, oli nende merevägi nõrk. Kuid nüüd, hirmust pärslaste rünnaku ees ja Delfi oraakli nõuande peale kaitsta end ”puise müüriga”, hakkasid ateenlased ehitama sõjalaevu.

Riiklikud Laureioni kaevandused olid hõbedarikkad ning seepärast veenis prominentne Ateena poliitik Themistokles rahvakoosolekut selles, et kogu kaevandusest saadav tulu tuleks investeerida laevastiku ehitamiseks, mis koosneks 200 trieerist. Pärast mõningaid esialgseid kõhklusi moodustati spartalaste eestvõttel hellenite liit, kuhu kuulus umbes 30 Kreeka linnriiki.

Vahepeal hakkas Xerxes oma hävitusliku sõjaväega liikuma Euroopa suunas — mis polnud aga kerge ülesanne. Toit tuli muretseda tee peale jäävatest linnadest ning kogu armee toit üks kord päevas läks maksma 400 talenti kulda. Mitu kuud varem saadeti välja heeroldid, kes pidid hoolitsema selle eest, et kuninglikul laual oleks vilja, looma- ja linnuliha. Xerxes oli ainuke, kes elas telgis, kogu ülejäänud armee magas lageda taeva all.

Kõigepealt pidi see rohkearvuline armee ületama Hellespontose (praeguse nimega Dardanellid) — kitsa väina, mis eraldab Aasiat Euroopast. Kord, kui üks pontoonsild tormi käes purunes, oli Xerxes sedavõrd vihane, et andis käsu piitsutada Hellespontose vett 300 korda, põletada sellele rauaga häbimärk ja kammitseda seda. Ka lasi ta inseneridel pea otsast raiuda. Kui siis teine sild üle Hellespontose valmis sai, võttis armeel selle ületamine terve nädala.

Termopüülid — kitsuke maariba, mis nõudis kõrget hinda

480. aasta keskpaiku jõudis Pärsia impeeriumi armee, mida meritsi saatis laevastik, Tessaalia rannikule. Kreeklaste liitlasväed olid lõpuks otsustanud kaitsepositsiooni sisse võtta Termopüülide juures, kitsukesel maaribal, kus sel ajal mandriosa mäed langesid ranna suhtes järsult umbes 15 meetrit.c

Pärslased oleksid pidanud minema mööda seda kitsasteed sedavõrd kitsas rivis, et üksainus rühm otsusekindlaid sõdureid oleks võinud nad peatada. Kreeklaste 7000-liikmeline eelvägi, mida juhtis Sparta kuningas Leonidas, võttis positsiooni sisse Termopüülide maakitsuse juurde. Samal ajal mängis Kreeka laevastik, kuhu kuulus 270 sõjalaeva, Artemisioni ranniku lähedal Pärsia laevadega kassi-hiire mängu.

Xerxes jõudis Termopüülide juurde augusti alguses, olles kindel, et oma määratu sõjaväega lööb ta kreeklasi. Kui kreeklased aga ei taandunud, saatis ta nende vastu sõdima meedlased ja sussalased. Nende väed kandsid suuri kaotusi ning paremini ei läinud ka Surematutel (eliitründesalk), kelle Xerxes läkitas võitlema satraap Hydarnese juhtimisel.

Ephialtes — kui halb unenägu

Just siis, kui tundus, et pärslaste rünnak on tagasi löödud, pakkus üks kasuahne Tessaalia talumees Ephialtes (kreeka keeles ”halb unenägu”) end neile teejuhiks üle mägede, et juhatada nad Kreeka vägede selja taha. Järgmisel hommikul piirasid pärslased kreeklased ümber, rünnates neid tagant. Spartalased, mõistes, et nende lõpp on ligidal, kaitsesid end surmavihaga; paljud nende vastased, keda piitsaga rünnakule sunniti, sõtkuti surnuks või aeti merre. Lõpuks kuningas Leonidas ja kõik temaga koos olnud ligikaudu 1000 meest tapeti. Spartalaste tagala oli nüüd Hydarnese käes.

Pärslaste armee ühes laevastiku jäänusega ajas ateenlasi kuni nende koduni taga. Xerxes tungis Atikasse ning lõhkus ja põletas seal kõikjal oma teel. Ateenlased evakueerusid lähedalasuvale Salamise saarele. Kreeka laevastik seisis Ateena ja Salamise vahel. Ateena akropoli vallutamine võttis aega kaks nädalat. Kõik selle kaitsjad tapeti ning pühapaigad laastati, põletati ja riisuti.

Salamis — käiku lähevad ”puised müürid”

Kreeka sõjalaevad olid Pärsia laevastikuga Termopüülide lähedal juba nii mõnegi ägeda, kuid tulemusteta merelahingu maha pidanud. Seejärel pidi Kreeka laevastik maavägede taandumise tõttu tõmbuma lõunasse. Nüüd koondus see Salamise väina, kus Themistokles hakkas välja töötama lahinguplaani.

Ta teadis, et 300 foiniikia sõjalaeva, mis moodustasid Pärsia mereväe põhiosa, on suuremad, kuid kergemini manööverdatavad kui Kreeka trieerid, mis on väiksemad ja tugevamad. Pärsia sõjalaevastikku kuulus umbes 1200 laeva, millele Kreekal oli vastu panna 380. Ka ei olnud Kreeka meremehed nii kogenud kui need, kes teenisid Pärsia sõjalaevadel. Kuid kanal Salamise saare ja Atika ranniku vahel oli kitsas ning sealt mahtus üksteise kõrval rivis läbi sõitma vaid 50 laeva. Kui kreeklastel õnnestuks pärslased sellesse looduslikku lehtrisse meelitada, ei mängiks enam rolli Pärsia väe arvuline ülekaal ega suurem manööverdamisvõime. On arvatud, et Themistokles ise provotseeris seda lahingut, saates Xerxesele valesõnumi, et see ründaks Kreeka laevastikku enne, kui see põgenema pääseb.

Nii see läkski. Pärsia laevastik — iga sõjalaev täies lahinguvarustuses, sõudjad reas, ründejõuks odamehed ja ammukütid — sõitis ümber Atika tipu ja purjetas kanali poole. Xerxes, olles oma võidus kindel, lasi püstitada endale mäe otsa trooni, et sealt siis mugavalt lahingut jälgida.

Kibe lüüasaamine

Segadus oli suur, kui Pärsia laevad sellesse kitsasse vahekäiku koondusid. Äkitselt kostus kuskilt Salamise saare kõrgendikelt pasunahüüd ning välja tuiskasid korrapärases rivis Kreeka laevad. Trieerid rammisid Pärsia laevu, purustades nende keret ja lükates neid üksteise vastu. Kreeka sõjamehed hüppasid vaenlase purustatud laevadele, jätkates seal mõõgavõitlust.

Atika liivarannad said täis laevarisu ja surnute kehaosi. Selle katastroofi järel kogus Xerxes oma järelejäänud laevad kokku ja asus koduteele. Ta lõpetas sõjategevuse aastaks. Kuid ta jättis sinna talvituma üsna suure armee ja seda juhtima oma õemehe Mardoniose.

Hoolsatele piibliuurijatele oli Salamises lüüasaamine kaua ette teada märk Taanieli prohvetiennustuses kuulutatud Kreeka ”siku” lõplikust ülemvõimust Meedia-Pärsia ”kahe sarvega jäära” üle (Taanieli 8:5—8). Mis aga veelgi tähtsam, Piibli prohvetiennustused kinnitavad Jumala sulastele, et inimeste tühise võimuvõitluse lõpetab Kuningas Jeesuse Kristuse valitsus (Jesaja 9:5; Taanieli 2:44).

[Allmärkused]

[Kast/pilt lk 25]

Trieer — surmalaev

Ateenlaste ülemvõimu saladuseks Egeuse merel viiendal sajandil e.m.a. oli trieer — sihvakas laev, mis sõitis purjede all, kuid merelahingus aerude jõul. Igas galeeris oli ka väike rühm sõdureid. Liikudes 170 sõudja abiga oma sihtpunkti poole, polnud nende eesmärk mitte niivõrd vaenlase laeva pardale tungida, kuivõrd neid trieeri metalse ninaga, rammiga, võitlusvõimetuks teha.

[Allikaviide]

Hellenic Maritime Museum/ Foto: P. Stolis

[Kaart lk 26]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

XERXESE VÕITLUSJÕUD

HELLESPONTOS

TESSAALIA

ARTEMISION

TERMOPÜÜLID

ATIKA

ATEENA

MARATON

LAUREION

SALAMIS

SPARTA

[Allikaviide]

Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.