Kes või mis on elu saladuse taga?
DNA molekul teeb midagi hämmastavat: see täidab mõlemat rakkude geneetilise materjali osas tarvilikku rolli. Kõigepealt valmivad DNA-st täpsed dublikaadid, et anda informatsioon rakult rakule edasi. Peale selle näeb DNA järjestus ette raku valgutoodangu laadi, mis määrabki selle, milliseks rakk kujuneb ja millist funktsiooni ta täitma hakkab. Ent DNA ei vii neid protsesse läbi üksipäini. Kaasatud on hulk spetsiifilisi valke.
DNA üksi ei suuda elu luua. Selles sisalduvad kõik juhendid, et sünteesida kõiksuguseid elusrakule vajalikke valke, sealhulgas neidki, mis järgmise rakupõlvkonna tarbeks DNA-d kopeerivad, ja ka neid, mis aitavad DNA-l uusi valke sünteesida. Paraku oleks see uskumatult suur DNA geenidesse talletunud infohulk kasutu, kui poleks RNA-d ja spetsiifilisi valke, mida leidub ka selle informatsiooni ”lugemiseks” ja kasutamiseks tarvilikes ribosoomides.
Ka valgud üksi ei suuda elu esile kutsuda. Isoleeritud valk ei suuda moodustada geeni, mis kätkeb uute sama tüüpi valkude sünteesiks vajalikku koodi.
Niisiis, mis on elu saladusi lahendades selgunud? Nüüdisaja geneetika ja molekulaarbioloogia on esitanud hulgaliselt tõendeid DNA, RNA ja valgu ülimast komplekssusest ja omavahelisest sõltuvusest. Need avastused viitavad sellele, et elu oleneb kõigi nende komponentide samaaegsest esinemisest. Seega ei saanud elu iial tekkida iseeneslikult juhuse läbi.
Ainuke mõistlik seletus on, et ülimalt intelligentne Looja kodeeris juhendid DNA-sse ning valmistas samal ajal valgud nende lõplikul kujul. Nende koostoime oli nii suurepäraselt kavandatud, et kui see protsess juba kord käivitus, oli tagatud see, et ühed valgud jätkavad DNA kopeerimist, et moodustada uusi geene, samal ajal kui teised valgud geene dekodeerivad, et sünteesida uusi valke.
On selge, et imelise elutsükli käivitas Meisterkavandaja Jehoova Jumal.
Imeliselt tehtud
Ehkki Piibel pole teaduslik raamat, heidab ta valgust elukoodi kavandanud Looja rollile. Umbes kolm tuhat aastat tagasi lausus Iisraeli kuningas Taavet, kes nüüdisaja edukatest geneetikauuringutest midagi ei teadnud, poeetilises keeles oma Looja kohta: ”Sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus! Ma tänan sind, et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks; imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi! Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti!” (Laul 139:13—15).
Niisiis, silmitse end veel kord peeglist pikalt ja põhjalikult. Pane tähele, milline on sinu silmade värv, juuste struktuur, näojume ning kehakuju. Mõtle sellele, kuidas need tunnused on päritud möödunud sugupõlvedelt ning kuidas nad kanduvad edasi sinu järglastele. Nüüd aga mõtle Temale, kes selle imepärase mehhanismi on käivitanud. Ehk tahaksid sinagi korrata apostel Johannese kirjutatud sõnu: ”Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” (Ilmutuse 4:11).
[Kast/pildid lk 10]
Kas pime juhus?
Kahe briti teadlase hiljutised avastused kinnitavad seda, et geneetiline kood pole lihtsalt mingi juhuse produkt. ”Nende analüüsist nähtub, et [geneetiline kood] on rohkem kui miljardi miljardi võimaliku koodi seas parimaid,” märgib ajakiri ”New Scientist”. Ligikaudu 1020 (üks 20 nulliga) võimalikust geneetilisest koodist valiti elu algusaegadel välja ainult üks. Miks just nimelt see? Sest see viib valgusünteesi protsessis tekkivate või geneetilistest mutatsioonidest tingitud vigade esinemise miinimumini. Teiste sõnadega, see spetsiifiline kood tagab pärilikkusseaduste range järgimise. Olgugi et sellise geneetilise koodi valik omistatakse ”tugevale selektiivsele survele”, on need kaks teadlast jõudnud järeldusele, et ”sedavõrd efektiivse koodi esiletulek juhuse läbi on äärmiselt ebatõenäoline”.