Kõige vanemad metsalangetajad veelgi ametis

INIMESED on puude langetamiseks ja lõhkumiseks mõelnud välja kõiksugu tööriistu, näiteks kirved, kiilid, puulõhkurid ja saed. On ka terava lõikepeaga harvestere, millega saab lõigata jämedaid puutüvesid. Kuid kõige vanemad puulangetamise tööriistad pole inimese tehtud. Need on kõige vanema metsalangetaja, kopra teravad hambad.

Täiskasvanud kobras võib kasvada kuni 1,3 meetri pikkuseks ja kaaluda peaaegu 30 kilogrammi. Kuna kopra ülemised ja alumised lõikehambad kasvavad pidevalt, peab ta neid tihti hõõruma. Kopra lõikehammaste eespinda katab tugev emailkiht, ja seetõttu on tema hambad terava servaga. Need looduslikud peitlid – sissepoole kõverduvad hambad, millele annavad jõudu väga tugevad lõualihased – võivad langetada ilma igasuguste raskusteta ka kõige kõvemaid puid.

Soe kasukas ja mitmekülgne saba

Inimesed, kes elavad külmadel maadel, teavad, kui vajalik on soe ja veekindel mantel. Kopral pole vaja sellist rõivast osta, sest tal on seljas paksu karvaga kasukas. Karvkattel, mis varieerub helepruunist tumepruunini, on kaks kihti. Tihe aluskarv koosneb väga peentest kiududest, mida ääristavad üksteisega haakuvad tillukesed kidad, mis kaitsevad kobrast sel viisil vee ja külma eest. Pikem ja paksem pealiskarv kaitseb aluskarva ning see ei lase vett läbi. Kui mõelda veel karva sametisele läikele, pole sugugi ime, et paljud inimesed kopranahast rõivaid hindavad. Kanadas kasutati kopranahku kunagi isegi raha asemel.

Kõigil kobrastel on saba all kaks paari ebatavalisi näärmeid. Üks paar näärmeid eritab erilist õli, teine kopranõret, aromaatset sekreeti, mis on tugevalõhnaline, kuid kahjutu. Kobras kasutab neid eritisi mitmel viisil, näiteks kasuka võidmiseks, et kaitsta seda märgumise eest, ja teiste kobraste ligimeelitamiseks. Ka inimesed saavad kopranõrest kasu, sest parfüümide valmistajad kasutavad seda mõningates aroomides.

Kopra saba on ainulaadne. See on mõlasarnane, ligi poole meetri pikkune ning sellel on mitu funktsiooni. Vees kasutab kobras saba tüürina, maismaal aga tasakaalu hoidmiseks, kui ta puutüve järab. Kui kobras hädaohtu näeb, lööb ta sabaga vett, mis annab kuuldekaugusel olevatele kobrastele märku põgenemiseks. Väärarvamus on aga see, justkui kasutaks kobras oma saba tammidele muda mätsimiseks, nagu müürsepp kasutab kellut.

Toit ja vesi

Mida kobras sööb? Tema lemmiktoiduks on papli ja paju sisemine pehme koor ning pungad. Seega, samal ajal kui kobras oma ehitusprojekti jaoks puid langetab, saab ta nautida ka rikkalikku söömaaega. Vahel, kui üks kobras on ametis tüve närimisega, hiilib teine kobras vargsi puu juurde ning varastab osa selle maitsvast koorest.

Talvekuudel kasutab kobras ainulaadset toidulao süsteemi. Kõigepealt kaevab ta vee all sügava augu, mis pole tema jaoks eriti raske, sest ta suudab olla korraga vee all 15 minutit. Seejärel kuhjab ta haava, paju ja teiste puude oksi veepinnale augu kohale. Kui risuhunnik kasvab, vajub see raskuse mõjul viimaks augu põhja. Hiljem, kui jää on kaanetanud tiigi ning väljas takistab tegevust lumi, on kobrastel hästivarustatud veealune toidukamber.

Kui rääkida veest, siis tunnevad vähesed maismaaloomad end vees nii vabalt kui kobras. Peale tiheda märgumiskindla kasuka on kopral ka nahaalune rasvakiht, mis kaitseb keha jahtumise eest külmas vees. Koprad isegi paarituvad vees. Kuna vesi mängib kobraste elus nii tähtsat rolli, ei ela nad kunagi järvedest ja jõgedest kaugel.

Koprad ja inimesed

Koprad on taltsad ja sõbrunevad meelsasti inimestega, kes neid hästi kohtlevad. Need loomad hoolitsevad hästi oma kasuka eest ning hoiavad end puhtana. Möödunud aegadel pidasid indiaanlased kopraid oma laagripaikades kui lemmikloomi. Tuppa ei maksa aga kobrast lasta. Probleem seisneb selles, et nad ei lakka kunagi ehitamast. „Kui hoida neid majas, närivad nad katki laua- ja toolijalad ning ehitavad mööbliesemete vahele väikseid tammisid,” kirjutab keskkonnainsener Alice Outwater. Sama saatuse osaliseks võivad saada ka õues olevad puud ning aiateibad.

Kuid kobraste ja inimeste vahel on tekkinud veel tõsisemaid probleeme. Mõned maaomanikud kurdavad, et tammide tõttu tõuseb ojades veetase, mis teeb kahju nende maale. Kuid teadlased ja teised toovad vastukaaluks näiteid selle kohta, mis kasu on kobraste tegevusest. Näiteks säilitab ja puhastab kobraste veetammistamine vett ning tagab tiigis paljudele liikidele elu alalhoidvad tingimused. Mõned isegi ütlevad, et kobraste tiigid on vähendanud põua mõjusid.

Loodusteadlaste arvestuste kohaselt elab praegu Ameerika Ühendriikide mandrialal umbes 10 000 000 kobrast. Kuid mõned on arvestanud, et samas piirkonnas elas 500 aastat tagasi rohkem kui 200 000 000 kobrast. Mõelda vaid, Põhja-Ameerika metsades olid ametis kümned miljonid metsalangetajad, enne kui sinna saabusid esimesed eurooplased! Vaatamata sellele ei näinud esimesed eurooplastest asunikud enda ees tühja maad, vaid hiigelsuuri lopsakaid metsi. On selge, et kobras etendab meie planeedi ökosüsteemides olulist rolli. Seega võime olla tänulikud, et need kõige vanemad metsalangetajad on veelgi ametis.

[Kast/pilt lk 22, 23]

Töökas loom

Kopraid peetakse töökuse sümboliks tõenäoliselt sellepärast, et nad pidevalt tammisid ja pesakuhilaid ehitavad. Näib, nagu langetaksid nad puid ja tassiksid materjali ehituspaigale kogu aeg. Vahel kaevavad nad isegi kanaleid, et ehitusmaterjali õigesse kohta parvetada.

Kuidas aga koprad tammisid ehitavad? Kõigepealt, et oma ehitist kinnitada, asetavad nad oja põhja oksi. Kui oja on lai, teevad nad kaarekujulise tammi, et see voolule vastu peaks. Nad ehitavad ühelt kaldalt teisele ulatuva okstest tammi sobivalt kõrgeks ning topivad augud täis muda ja kivisid. Et muuta tamm vastupidavamaks, tugevdavad koprad allavoolu jäävat külge, asetades oksad jõesängi viltu. Need usinad loomad isegi remondivad oma ehitisi korrapäraselt.

Ülesjõge moodustub varsti tasane tiik. Siia ehitavad koprad kindlaid eluruume. Kõigepealt näevad nad vaeva tammi kallal ning rajavad samal ajal jõekaldasse lihtsa uru, hiljem ehitavad aga kalda peale mudast ja okstest pesakuhila. Et olla röövloomade eest kaitstud, kasutavad koprad veealust sissekäiku. Turvalises urus võivad nad puhata ning poegi kasvatada.

Kobras on tõepoolest töökas. USA Wyomingi teadlased lasid viis emakobrast ja viis isakobrast lahti piirkonda, kus ühtki kobrast poldud pikka aega nähtud. Aasta pärast, kui koprauurijad tagasi tulid, leidsid nad viis koprakolooniat ning 55 tammi.

[Pildid lk 24]

Kobras ametis; kopra pesakuhila ja tamm; koprapoeg