9. peatükk

Missugune paik on põrgu?

 1. Mida on religioonid põrgu kohta õpetanud?

MILJONEID inimesi on nende religioonide poolt õpetatud, et põrgu on koht, kus inimesi piinatakse. Encyclopœdia Britannica’s on öeldud: „Rooma katoliku kirik õpetab, et põrgu . . . kestab igavesti, selle kannatustel ei ole lõppu.” Ja entsüklopeedia lisab veel, et sellest katoliiklikust õpetusest „peavad ikka veel kinni ka paljud konservatiivsed protestantide grupid”. Hindud, budistid ja muhameedlased õpetavad samuti, et põrgu on piinapaik. Ei ole ime, et need inimesed, kellele seda on õpetatud, ütlevad sageli, et kui põrgu on selline halb koht, siis nad ei taha sellest rääkida.

 2. Kuidas Jumal suhtus laste põletamisse?

² See tõstab üles küsimuse: kas Kõikväeline Jumal lõi sellise piinapaiga? Aga milline oli Jumala seisukoht, kui iisraellased, kes järgisid naaberrahvaste eeskuju, hakkasid oma lapsi tules põletama? Ta selgitab oma Sõnas: „[Nad] on ehitanud Toveti kõrged paigad, mis Innomi [Hinnomi] poja orus, et nemad oma pojad ja oma tütred tulega ära põletavad; mis mina ei ole käskinud, ja ei ole mu südamesse tõusnud.” — Jeremija 7:31, VP.

 3. Miks on põhjendamatu ja samuti Pühakirja vastane mõtelda, et Jumal inimesi piinab?

³ Mõtle selle üle järele. Kui mõte inimesi tulega põletada ei ole kunagi tulnud Jumala südamesse, kas näiks siis olevat põhjendatud, et ta lõi ühe tulise põrgu nende jaoks, kes teda ei teeni? Piibel ütleb: „Jumal on armastus.” (1. Johannese 4:8) Kas armastav Jumal tõesti piinaks inimesi igavesti? Kas sina teeksid niiviisi? Teadmine, et Jumal on armastus, peaks meid ajendama pöörduma tema Sõna poole, et teada saada, mis on põrgu. Kes sinna lähevad ja kui kauaks?

ŠEOL JA HADES

 4. a) Millised heebrea- ja kreekakeelsed sõnad on tõlgitud sõnaga „põrgu”? b) Kuidas on Šeol tõlgitud King James Version’is?

⁴ Webster’s Dictionary ütleb, et ingliskeelne sõna „hell” (see tähendab põrgu) on võrdne heebreakeelse sõnaga Šeol ja kreekakeelse sõnaga Hades. Saksakeelsetes Piiblites on põrgut tähendav sõna Hölle; portugali keeles on vastav sõna inferno, hispaania keeles infierno ja prantsuse keeles Enfer. Ingliskeelse King James Version’i tõlkijad tõlkisid sõna Šeol 31 korda sõnaga „põrgu”, 31 korda sõnaga „haud” ja 3 korda sõnaga „auk”. Katoliiklikus Douay Version’is on Šeol tõlgitud 64 korda sõnaga „põrgu”. Kristlikes Kreeka Kirjades (mida nimetatakse „Uus Testament”) on King James Version’is sõna Hades tõlgitud sõnaga „põrgu” igas kohas neist kümnest, kus see esineb. — Matteuse 11:23; 16:18; Luuka 10:15; 16:23; Apostlite teod 2:27, 31; Ilmutuse 1:18; 6:8; 20:13, 14.

 5. Milline küsimus kerkib üles Šeoli ja Hadese suhtes?

⁵ Küsimus on selline: „Mis paik on Šeol või Hades?” Fakt, et King James Version annab heebreakeelse sõna Šeol edasi kolmel erineval viisil, näitab seda, et põrgu, haud ja auk tähendavad ühte ja sama asja. Ja kui põrgu tähendab inimkonna üldist hauda, siis ei või see samal ajal tähendada tulist piinapaika. Kas Šeol ja Hades tähendavad hauda või tähendavad nad piinapaika?

 6. a) Kuidas Piibel näitab, et Šeol ja Hades on üks ja sama asi? b) Mida näitab fakt, et Jeesus oli Hadeses?

⁶ Enne sellele küsimusele vastamist jõudkem selgusele, et heebreakeelne sõna Šeol ja kreekakeelne sõna Hades tähendavad üht ja sama asja. Seda võib näha, kui me vaatame Laul 16:10 Heebrea Kirjadest. Apostlite teod 2:31 on ju tegelikult Laul 16:10-st tsiteeritud. American Standard Version annab nimetatud tekstides need sõnad edasi tõlkimatult Šeol ja Hades. Pane tähele ka seda, et Jeesus Kristus oli Hadeses ehk põrgus. Kas me usume, et Jumal piinas Kristust põrgutules? Muidugi mitte! Jeesus oli lihtsalt hauas.

7, 8. Kuidas Jaakobi ja tema poja Joosepi ning Hiiobi kohta öeldu tõestab, et Šeol ei ole piinapaik?

⁷ Kui Jaakob leinas oma armastatud poega Joosepit, keda ta arvas olevat tapetud, siis ta ütles: „Ma lähen tõesti leinates oma poja juurde hauda [heebrea keeles Šeoli]!” (1. Moosese 37:35) King James Version’is on siin Šeol tõlgitud sõnaga „haud” ja Douay Version tõlgib selle sõnaga „põrgu”. Peatu nüüd momendiks ja mõtle järele. Kas Jaakob uskus, et tema poeg Joosep läks piinapaika, et olla seal igavesti, ja kas ta tahtis minna sinna ka ise ja teda kohata? Või oli see pigem nii, et Jaakob ainult mõtles, et tema armastatud poeg oli surnud ja hauas ning et Jaakob tahtis ka ise surra?

⁸ Jah, head inimesed lähevad Piiblis mainitud põrgusse. Näiteks hea inimene Hiiob, kes palju kannatas, palus Jumalat: „Oh, et sa mind Šeolis [„hauas”, King James Version; „põrgus”, Douay Version] varjaks . . . et sa määraks mulle seatud aja ja mind meeles peaks!” (Iiob 14:13, NW) Mõtle nüüd järele: kui Šeol tähendaks mingisugust kohta, kus on tuli ja piinamine, kas Hiiob oleks siis tahtnud minna ja veeta oma aega seal seni, kuni Jumal tema peale mõtleks? On selge, et Hiiob tahtis surra ja hauda minna, et ta kannatused võiksid lõppeda.

 9. a) Missuguses seisukorras on need, kes on Šeolis? b) Mis on Šeol ja Hades?

⁹ Igas kohas, kus sõna Šeol Piiblis esineb, ei ole see kunagi seoses eluga, tegevusega või piinamisega. Pigem on see sageli ühenduses surma ja tegevusetusega. Mõtle näiteks tekstile Koguja 9:10, (VP), mis ütleb: „Kõik, mis su käsi leiab, et sa pead oma jõudu mööda tegema, seda tee; sest hauas [„Šeolis”, NW; „hauas”, King James Version; „põrgus”, Douay Version; „surmavallas”, EP], kuhu sa lähed, ei ole ühtegi tegemist ega äramõtlemist, ei tundmist ega tarkust.” Nii me saame väga selge vastuse. Šeol ja Hades ei tähenda piinapaika, vaid inimkonna tavalist ja üldist hauda. (Laul 139:8) Nii head kui ka halvad inimesed lähevad Piiblis mainitud põrgusse.

PÕRGUST VÄLJATULEK

10, 11. Miks Joona ütles, et ta kala kõhus olles oli põrgus?

¹⁰ Kas inimesed võivad põrgust välja tulla? Vaatleme Joona juhtumit. Kui Jumal oli saatnud suure kala Joonat ära neelama, et teda uppumisest päästa, siis palvetas Joona kala kõhust: „Ma hüüdsin oma kitsikuses Jehoova poole ja tema vastas mulle! Haua sisemuses [„põrgu kõhust”, King James ja Douay Version’id; „Šeoli kõhust”, NW] ma hüüdsin appi, sina kuulsid mu häält!” — Joona 2:3.

¹¹ Mida Joona mõtles väljendusega „põrgu kõhust”? Kindlasti ei olnud kala kõht tulega piinamise paik. Kuid see oleks võinud saada Joonale hauaks. Jeesus Kristus ütles enda kohta: „Sest otsekui Joona oli valaskala [„suure kala”, NW] kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd.” — Matteuse 12:40.

12. a) Milline tõend on olemas, et need, kes on põrgus, võivad välja pääseda? b) Milline tõestus on veel olemas, et „põrgu” tähendab „hauda”?

¹² Jeesus oli surnud ja oli kolm päeva hauas. Kuid Piibel teatab: „Tema hing ei olnud jäetud põrgusse . . . Selle Jeesuse on Jumal üles äratanud.” (Apostlite teod 2:31, 32, King James Version) Samuti toodi Joona Jumala juhtimisel välja põrgust, see tähendab kohast, mis oleks võinud saada temale hauaks. See toimus nii, et kala oksendas ta välja kuivale maale. Jah, inimesed võivad põrgust välja tulla! See tõotus, et põrgu (Hades) peab saama kõigist surnutest tühjendatud, on tõesti väga südantsoojendav. Seda võib näha, kui me loeme Ilmutuse 20:13, (VP), kus on öeldud: „Meri andis surnud, kes tema sees olid, ja surm ja põrguhaud [Hades] andsid surnud, kes nende sees olid, ja igaühe peale mõisteti kohut nende tegude järele.”

GEHENNA JA TULEJÄRV

13. Missugune kreekakeelne sõna, mis esineb Piiblis 12 korda, on King James Version’is edasi antud sõnaga „põrgu”?

¹³ Kuid mõni võib vastu vaielda ja ütelda: „Piibel ju räägib põrgutulest ja tulejärvest. Kas see ei tõesta, et põrgu on piinapaik?” On õige, et mõned piiblitõlked, sellised nagu King James Version, räägivad „põrgutulest” ja heitmisest „põrgutulle”, mis mitte kunagi ei kustu. (Matteuse 5:22; Markuse 9:45) Kristlikes Kreeka Kirjades on kokku 12 salmi, kus King James Version annab kreekakeelse sõna Gehenna edasi sõnaga „põrgu”. Kas Gehenna on tegelikult tulega piinamise paik, kuna aga Hades on tõlgitud sõnaga „põrgu” ja tähendab lihtsalt hauda?

14. Mis on Gehenna ja mida seal tehti?

¹⁴ On selge, et heebreakeelne sõna Šeol ja kreekakeelne sõna Hades tähendavad hauda. Aga mida tähendab Gehenna? Heebrea Kirjades on Gehenna „Hinnomi org”. Pidagem meeles, et Hinnomi oruks nimetati väljaspool Jeruusalemma müüre asuvat orgu, kus iisraellased tõid oma lapsi põletusohvriks. Hea kuningas Joosija oli omal ajal teinud selle oru selliste hirmsate tegude harrastamise jaoks kõlbmatuks. (2. Kuningate 23:10) See oli muudetud suureks prahi või jäätmete mahapanemise kohaks.

15. a) Milleks tarvitati Gehennat Jeesuse ajal? b) Mida sinna kunagi ei visatud?

¹⁵ Niisiis, sel ajal kui Jeesus oli maa peal, oli Gehenna Jeruusalemma prahi mahapaneku kohaks. Seal hoiti alati tuli põlemas ja prahi täielikuks ärapõletamiseks lisati väävlit. Smith’s Dictionary of the Bible, 1. köide, selgitab: „See sai linna üldiseks prahi mahapaneku kohaks, kuhu heideti kurjategijate surnukehad, loomade korjused ja igasugune muu rämps.” Kuid sinna ei visatud ühtki elavat olevust.

16. Mis tõestab, et Gehennat tarvitati igavese hävingu sümbolina?

¹⁶ Teades oma linna prahi mahapaneku kohta, said Jeruusalemma elanikud aru, mida Jeesus mõtles, kui ta kurjadele religioossetele juhtidele ütles: „Te maod, te rästikute sigitis, kuidas te põgenete põrgu hukatuse [„Gehenna kohtu”, NW] eest?” (Matteuse 23:33) On selge, et Jeesus ei arvanud, et neid religioosseid juhte piinatakse. Mispärast? Sest kui iisraellased selles orus oma lapsi elusalt põletasid, siis ütles Jumal, et sellise kohutava asja kordasaatmine ei olnud mitte kunagi tema südamesse tõusnud! Nõnda on selge, et Jeesusel oli sobiv tarvitada Gehennat täieliku ja igavesti kestva hävingu sümbolina. Sellega ta mõtles, et need kurjad religioossed juhid ei väärinud surnuist ülestõusmist. Jeesuse kuulajad võisid mõista, et need, kes lähevad Gehennasse, saavad hävitatud jäädavalt nagu praht.

17. Mis on „tulejärv” ja mis seda tõestab?

¹⁷ Mis on siis „tulejärv”, mida mainitakse Piibli Ilmutusraamatus? Selle tähendus on sama mis Gehennal. See ei tähenda teadvuse juures piinamist, vaid igavesti kestvat surma või hävingut. Pane tähele, kuidas Piibel ise seda ütleb Ilmutuse 20:14, (NW): „Ja surm ja Hades [„põrgu”, King James ja Douay Version’id] heideti tulejärve. See tähendab teist surma, tulejärv.” Jah, tulejärv tähendab „teist surma”, surma, millest ei ole ülestõusmist. On ilmne, et see „järv” on sümbol, sest surm ja põrgu (Hades) saavad ju sinna visatud. Surma ja põrgut ei ole võimalik sõnasõnaliselt ära põletada. Kuid neid võib ja saab kõrvaldada või hävitada.

18. Mida see tähendab, et Kuradit piinatakse igavesti „tulejärves”?

¹⁸ Mõni võib ütelda: „Aga Piibel ju ütleb, et Kuradit piinatakse igavesti tulejärves.” (Ilmutuse 20:10) Mida see tähendab? Kui Jeesus oli maa peal, siis hüüti vangivalvureid mõnikord „piinajateks” või „vaevajateks”. Ühes tähendamissõnas Jeesus rääkis teatud mehest: „Ja ta isand sai vihaseks ja andis tema piinajate kätte, kuni ta maksab kõik, mis tal temaga oli võlgu.” (Matteuse 18:34) Kuna need, kes on visatud „tulejärve”, lähevad „teise surma”, millest ei ole ülestõusmist, siis on nad niiöelda surma vangistuses igavesti. Nad jäävad surnuks just nagu vangivalvurite valve alla kogu igavikuks. Muidugi ei piinata kurje inimesi sõnasõnaliselt, sest me oleme aru saanud, et kui keegi isik on surnud, siis ei ole teda enam olemas. Ta ei ole enam millestki teadlik.

RIKAS MEES JA LAATSARUS

19. Kuidas me teame, et Jeesuse sõnad rikkast mehest ja Laatsarusest on tähendamissõna?

¹⁹ Mida Jeesus mõtles, kui ta ühes oma tähendamissõnas ütles: „Siis sündis, et vaene suri, ja inglid kandsid ta Aabrahami sülle. Aga ka rikas suri ja maeti maha. Ja kui ta põrgus [Hadeses] suures valus oli ja oma silmad üles tõstis, nägi ta Aabrahami kaugelt ja Laatsarust tema süles.” (Luuka 16:19—31) Kuna me nägime, et Hades tähendab inimkonna hauda, aga mitte piinapaika, siis on selge, et Jeesus jutustas siin ühe tähendamissõna või loo. Edasise tõestusena, et see ei ole sõnasõnaline aruanne, vaid see on tähendamissõna, arvesta seda: kas põrgu on taevast sõna tõsises mõttes kuuldekauguses, nii et selline vestlus võis tegelikult toimuda? Pealegi, kui rikas mees oleks olnud sõnasõnalises põlevas järves, kuidas oleks siis Aabraham saanud saata Laatsarust jahutama tema keelt just ühe tilga veega sõrmeotsas? Mida Jeesus siin illustreeris?

20. Mida kujutavad piltlikult selles tähendamissõnas a) rikas mees, b) Laatsarus, c) mõlema surm ja d) rikka mehe piinad?

²⁰ Rikas mees tähendamissõnas kujutas ennast tähtsaks pidavaid religioosseid juhte, kes Jeesuse tagasi lükkasid ja hiljem surmasid. Laatsarus kujutas piltlikult tavalisi inimesi, kes Jumala Poja vastu võtsid. Rikka mehe ja Laatsaruse surm kujutas nende olukorra muutumist. See muutus leidis aset siis, kui Jeesus toitis hooletusse jäetud Laatsaruse sarnaseid inimesi vaimselt, nii et neile sai osaks Suurema Aabrahami, Jumal Jehoova soosing. Samal ajal valereligiooni juhid „surid” Jumala heakskiidu saamise suhtes. Olles välja heidetud, kannatasid nad piinu, kui Kristuse järelkäijad paljastasid nende kurje tegusid. (Apostlite teod 7:51—57) Niisiis, see illustratsioon ei õpeta, et mõnda surnud inimest sõnasõnalises tulises põrgus piinatakse.

KURADI INSPIREERITUD ÕPETUSED

21. a) Milliseid valesid Kurat on levitanud? b) Miks me võime kindlad olla, et õpetus puhastustulest on vale?

²¹ See oli Kurat, kes ütles Eevale: „Teie kindlasti ei sure.” (1. Moosese 3:4, NW; Ilmutuse 12:9) Aga Eeva siiski suri, ükski osa temast ei jäänud edasi elama. Et hing pärast surma edasi elab, see on Kuradi algatatud vale. Samuti on Kuradi levitatud vale ka see, et kurjade inimeste hingi piinatakse põrgus või puhastustules. Kuna Piibel näitab selgesti, et surnud on teadvuseta, siis ei saa need õpetused õiged olla. Tegelikult ei sõna „puhastustuli” ega puhastustule ideed Piiblis ei leidu.

22. a) Mida me oleme sellest peatükist õppinud? b) Millist mõju on see teadmine sinule avaldanud?

²² Me mõistame nüüd, et põrgu (Šeol ehk Hades) on rahupaik, kus surnutel on lootus. Sinna lähevad nii head kui ka halvad inimesed, et oodata ülestõusmist. Samuti me oleme teada saanud, et Gehenna ei tähenda piinapaika, vaid seda on Piiblis tarvitatud igavesti kestva hävingu sümbolina. Ka „tulejärv” ei ole koht, kus on sõnasõnaline tuli, vaid see kujutab „teist surma”, millest ei ole ülestõusmist. Põrgu ei saa olla piinapaik, sest selline idee ei ole mitte kunagi tõusnud Jumala meelde või südamesse. Ja pealegi piinata inimest igavesti sellepärast, et ta maa peal elades käitus mõned aastad valesti, oleks vastuolus õiglusega. Kui hea on teada tõde surnute kohta! See võib inimese tõesti kartusest ja ebausust vabastada. — Johannese 8:32.

[Küsimused]

[Kast lk 83]

Heebrea sõnal „Šeol” ja kreeka sõnal „Hades” on ühesugune tähendus

American Standard Version

Psalm 16:10

Acts 2:31

31 he foreseeing this spake of the resurrection of the Christ, that neither was he left unto Hāʹdēs, nor did his flesh see corruption.

[Pilt lk 84, 85]

Miks Joona, kui kala oli ta ära neelanud, ütles: „Põrgu kõhust kisendasin mina”?

[Pilt lk 86]

Gehenna oli Jeruusalemmast väljaspool asuv org. Sellega sümboliseeriti igavesti kestvat surma