Uurimine tasub end ära

KAS oled kunagi vaadanud, kuidas inimesed endale puuvilja valivad? Enamik otsustab vilja küpsuse üle selle värvi ja suuruse, mõni aga lõhna põhjal. On ka neid, kes seda kompavad, koguni pigistavad, ning neid, kes kummaski käes puuvilja kaaludes püüavad valida välja neist mahlakama. Millele need inimesed mõtlevad? Nad analüüsivad üksikasju, hindavad erinevusi, tuletavad meelde varasemaid valikuid ning võrdlevad käesolevat juba varem teadaolevaga. Kuna nad asja hoolega kaaluvad, ootab neid ees maitsev tasu.

Teadagi on tasu, mida annab Jumala Sõna uurimine, kaugelt rikkalikum. Kui selline uurimine hõlmab meie elus tähtsa koha, siis meie usk tugevneb, armastus süveneb, teenistus kannab rohkem vilja ning meie otsused tõendavad kindlamalt arukust ja jumalikku tarkust. Sellist tasu silmas pidades ütleb Õpetussõnad 3:15: ”Ükski asi, mida sa ihaldad, ei ole sellega võrreldav!” Kas sina koged sellist tasu? Tähtis tegur on see, kuidas sa uurid (Kol. 1:9, 10).

Mis on uurimine? Tegemist on millegi enama kui pinnapealse lugemisega. See tähendab seda, et sa rakendad oma mõtlemisvõimet aine pikaks ja põhjalikuks kaalumiseks. See hõlmab loetu analüüsimist, juba teadaolevaga võrdlemist ning väidete kohta toodud põhjenduste tähelepanemist. Uurimise käigus mõtle sügavalt järele iga mõtte üle, mis võib sulle olla uus. Samuti kaalu, kuidas sina isiklikult saaksid õpitavat Pühakirja nõuannet täielikumalt rakendada. Jehoova tunnistajana soovid sa samuti mõelda võimalustele kasutada seda materjali teiste aitamiseks. On selge, et uurimine eeldab mõtisklemist.

Sa sead uurimiseks valmistudes kohale sellised asjad nagu Piibli, väljaanded, mida kavatsed kasutada, kirjutusvahendid ja võib-olla ka märkmiku. Ent kas sa valmistad ka oma südant? Piibel räägib meile, et Esra ’valmistas oma südant Jehoova käsuõpetust nõudma ja täitma, et õpetada Iisraelis seadust ja õigust’ (Esra 7:10). Mida selline südame valmistamine hõlmab?

Palve aitab meil asuda Jumala Sõna uurima õige meelelaadiga. Me soovime, et meie süda, meie sisemine olemus, oleks vastuvõtlik õpetusele, mis tuleb Jehoovalt. Iga kord, kui asud uurima, palu Jehoovalt tema vaimu abi (Luuka 11:13). Palu temalt tuge, et mõista uuritava materjali tähendust, seda, kuidas see on seotud tema eesmärgiga, kuidas see võib aidata sul teha vahet hea ja kurja vahel, kuidas sa peaksid tema põhimõtteid oma elus rakendama ning kuidas see mõjutab sinu suhteid temaga (Õpet. 9:10). Kui uurid, siis ’palu Jumalalt’ jätkuvalt tarkust (Jak. 1:5). End õpitu valguses ausameelselt analüüsides otsi Jehoovalt abi, et saada lahti vääradest mõtetest ja kahjulikest himudest. Igal ajal ”vasta Jehoovale tänuga” kõige eest, mida ta ilmutab (Laul 147:7, UM). Selline palvemeelne lähenemistee uurimisele teeb meid Jehoovaga lähedaseks, sest seeläbi oleme võimelised talle vastama, kui ta meiega oma Sõna vahendusel räägib (Laul 145:18).

Sedalaadi vastuvõtlikkus eristab Jehoova rahvast teistest uurijatest. Nende seas, kel puudub Jumalale andumus, peetakse populaarseks kirjapandus kahtlemist ja sellele vastuväidete esitamist. Kuid meie suhtumine pole selline. Meie loodame Jehoovale (Õpet. 3:5—7). Kui me mingit asja ei mõista, ei tee me ülbelt järeldust, et tegemist on eksitusega. Samas, kui me vastuseid otsime, ootame Jehoovat (Miika 7:7). Nagu Esral, nii on ka meil sihiks tegutseda kooskõlas õpituga ning seda teistele õpetada. Sellise südame meelsuse puhul toob uurimine meile rikkaliku tasu.

Selle asemel et alustada esimesest lõigust ja minna edasi lõpuni, võta aega kas kogu artikkel või üks peatükk eelnevalt üle vaadata. Kõigepealt analüüsi pealkirja sõnastust. See on uuritava materjali põhiteema. Seejärel pane hoolega tähele, kuidas alapealkirjad selle teemaga seostuvad. Uuri tekstiga kaasnevaid pilte, kaarte ja kaste. Küsi endalt: ”Kui lähtuda sellest ülevaatest, siis mida ma loodan õppida? Kuidas see võib mulle väärtuslik olla?” See annab su uurimisele suuna.

Nüüd asu uurima fakte. ”Vahitorni” uurimisartiklites ja mõnedes raamatutes on toodud ära ka küsimused. Igat lõiku lugedes on kasulik märkida ära vastused. Ka siis, kui uurimisküsimused puuduvad, võiksid märkida ära tähtsad punktid, mida soovid meeles pidada. Kui mingi mõte on sulle uus, võta selleks, et saaksid seda hästi mõista, veidi lisaaega. Pane hoolega tähele näiteid või tõestusliine, mis võivad olla sulle kasulikud põlluteenistuses või mida sa sooviksid kasutada tulevast kõneülesannet täites. Mõtle konkreetsetele inimestele, kelle usku sa saaksid uurimisainet jagades tugevdada. Märgi ära mõtted, mida soovid kasutada, ning vaata need pärast uurimise lõpetamist uuesti üle.

Materjali süüvides vaata järele ka toodud kirjakohad. Analüüsi, kuidas iga kirjakoht seondub lõiku läbiva mõttega.

Sul võib tulla ette mõtteid, millest sa kohe aru ei saa või mida sa sooviksid põhjalikumalt uurida. Ära lase end neist kõrvale juhtida, vaid tee märge, et neid hiljem sügavamalt vaadelda. Tihti saavad need mõtted materjali edasi uurides selgeks, kui aga mitte, võid teha lisauuringuid. Mida võiks sel eesmärgil ära märkida? Võib-olla on toodud ära kirjakoht, mida sa päris hästi ei mõista. Või ehk ei saa sa kohe aru, kuidas see seondub arutatava teemaga. Ehk tunned, et sa küll mõistad mingit materjalis toodud mõtet, ent mitte sel määral, et seda kellelegi teisele selgitada. Selle asemel et neist mõtetest lihtsalt üle libiseda, oleks sul tark neid põhjalikumalt uurida, kui oled sellega, mida algul asusid uurima, lõpule jõudnud.

Kui apostel Paulus kirjutas heebrea kristlastele üksikasjaliku kirja, peatus ta vahepeal, et öelda: ”Peaasi selles . . on” (Heebr. 8:1). Kas sina teed endale aeg-ajalt sellise meeldetuletuse? Mõelgem, miks Paulus seda tegi. Oma inspireeritud kirja eelmistes peatükkides oli ta juba näidanud, et Kristus kui Jumala suur Ülempreester on läinud taevasse (Heebr. 4:14—5:10; 6:20). Ent seda punkti ka 8. peatüki algul välja tuues ja rõhutades valmistas Paulus lugejate mõistust ette, et nad võiksid mõelda sügavalt selle üle, kuidas see seondub nende eluga. Ta tõi välja mõtte, et Kristus on ilmunud Jumala palge ette nende eest ning avanud neile sissepääsu taevasesse ”pühasse paika” (Heebr. 9:24; 10:19—22). Et nende lootus oli nii kindel, pidi see ajendama neid rakendama selle kirja edasisi nõuandeid usu, vastupidavuse ja kristliku käitumise kohta. Kui meie samuti võtame uurimise ajal tähelepanu keskmesse peamised mõtted, aitab see meil jälgida teema arengut ning jätta meelde kindlad põhjused, miks sellekohaselt tegutseda.

Kas ka sind ajendab tegutsema see, mida sa uurid? See on väga oluline küsimus. Kui õpid midagi, küsi endalt: ”Kuidas peaks see mõjutama minu hoiakut ja elusihte? Kuidas ma saan neid teadmisi rakendada mingi probleemi lahendamisel, otsuse tegemisel või eesmärgi poole püüdlemisel? Kuidas ma saan neid kasutada perekonnas, põlluteenistuses, koguduses?” Kaalu neid küsimusi palvemeeles ning mõtle reaalsetele olukordadele, kus sa võiksid oma teadmisi rakendada.

Kui oled peatüki või artikliga lõpule jõudnud, võta aega ülevaatlikuks kordamiseks. Vaata, kas sa suudad meenutada peamisi mõtteid ning neid toetavaid põhjendusi. See samm aitab sul talletada teadmisi tulevikus kasutamiseks.

Meil kui Jumala rahval on väga palju seda, mida uurida. Kust siis alustada? Iga päev on meil kohane uurida väljaandes ”Uuri Pühakirja iga päev” toodud kirjakohta ja kommentaari. Me käime iga nädal koguduse koosolekutel, niisiis aitab nendeks valmistumise raames uurimine meil neist suuremal määral kasu saada. Lisaks sellele on mõned kasutanud targalt oma aega, et uurida meie kristlikke väljaandeid, mis ilmusid trükis enne, kui nad tõe juurde tulid. Mõned valivad välja mingi osa iganädalasest piiblilugemisest ning võtavad ette nende salmide põhjalikuma uurimise.

Mida teha siis, kui olud ei võimalda sul uurida kogu materjali, mida iganädalastel koguduse koosolekutel käsitletakse? Hoidu sattumast sellisesse püünisesse, et vaatad materjali kiiruga läbi, et vaid asi tehtud oleks, või mis veel halvem, ei uuri midagi, sest sa ei suuda seda kõike nagunii läbi võtta. Selle asemel tee endale selgeks, kui palju sa suudad uurida, ning tee seda siis hästi ja igal nädalal. Aja möödudes püüa uurimist laiendada ka teistele koosolekutele.

Jehoova peab õigeks, et perekonnapeal tuleb omaste eest hoolitsedes tublisti tööd teha. ”Tee .. oma tööd väljas,” öeldakse Õpetussõnades 24:27, ”ja hari oma põldu.” Ent sa ei tohi oma perekonna vaimseid vajadusi hooletusse jätta. Seepärast ütleb see salm edasi: ”Pärast pead sa üles ehitama ka oma kodakonda” (UM). Kuidas saavad perekonnapead seda teha? Õpetussõnad 24:3 (EP 97) öeldakse: ”Arukusega [koda] kinnitatakse.”

Kuidas saavad kodakondsed arukusest kasu? Arukus on vaimne võime näha silmanähtavast sügavamale. Võib põhjendatult öelda, et tõhus perekondlik piibliuurimine eeldab perekonna enda läbiuurimist. Milliseid vaimseid edusamme sinu perekonnaliikmed teevad? Ole terane kuulama, kui vestled nendega. Kas iseloomustab nende meelelaadi kaeblemine või vimm? Kas tähtsal kohal on materialistlikud püüdlused? Kas su lapsed võivad ebamugavust tundmata tutvustada end eakaaslastele Jehoova tunnistajatena, kui olete koos põlluteenistuses? Kas neile meeldib sinu perekondliku piiblilugemise ja -uurimise programm? Kas nad tõepoolest valivad Jehoova tee oma eluteeks? Tänu hoolikale vaatlusele saad teada, mida on sinul kui perekonnapeal tarvis teha, et igas pereliikmes vaimseid omadusi juurutada ja arendada.

Uuri ajakirjade ”Vahitorn” ja ”Ärgake!” artikleid, kus käsitletakse konkreetseid vajadusi. Seejärel ütle perekonnaliikmetele eelnevalt, mida hakkate uurima, et nad saaksid materjali üle järele mõelda. Hoolitse, et uurimise ajal valitseks armastav õhkkond. Rõhuta vaadeldava materjali väärtuslikkust, pidades silmas just oma perekonna vajadusi, ilma et sa ühtki perekonnaliiget hukka mõistaks või piinlikku olukorda seaks. Haara kõik pereliikmed arutelusse kaasa. Aita igaühel mõista, kuidas Jehoova Sõna on ”laitmatu”, sest annab just seda, mida elus vaja on (Laul 19:8).

Teadmisjanused inimesed, kel puudub vaimulik mõistmine, võivad küll uurida universumit, maailmasündmusi ning koguni iseend, ent vaadeldava tegelik tähendus jääb neil tabamata. Seevastu inimesed, kes uurivad korrapäraselt Jumala Sõna, võivad Jumala vaimu abiga näha kõiges selles Jumala kätetööd, Piibli prohvetikuulutuste täideminekut ning Jumala eesmärgi täitumist õnnistada kuulekaid inimesi (Mark. 13:4—29; Rooml. 1:20; Ilm. 12:12).

Kuigi see kõik on nii imeline, ei tohiks see meid uhkeks teha. Vastupidi, kui me iga päev Jumala Sõna uurime, aitab see meil jääda alandlikuks (5. Moos. 17:18—20). Ka kaitseb see meid ”patu pettuse” eest, sest kui Jumala Sõna elab meie südames, on meie kindlameelsus patule vastu seista ahvatlusest tugevam (Heebr. 2:1; 3:13; Kol. 3:5—10). Nõnda saame ’elada väärikalt Issandale, et temale kõigiti meeldida, vilja kandes kõiges heas töös’ (Kol. 1:10). See ongi Jumala Sõna uurimise eesmärk, kusjuures selle saavutamine on suurim tasu.