„Püha, püha, püha on vägede Jehoova!”

1., 2. Millise nägemuse sai prohvet Jesaja ja mida see õpetab meile Jehoova kohta?

JESAJAT haaras aukartus ja imetlus talle avanenud vaatepildi tõttu – see oli nägemus Jumalast. See paistis nii reaalne! Hiljem kirjutas Jesaja, et ta nägi „Jehoovat istumas aulisel ja üleval troonil”. Jehoova lehvivad kuuehõlmad täitsid Jeruusalemma hiiglasliku templi. (Jesaja 6:1, 2.)

² Jesajas tekitas aukartust ka see, mida ta kuulis – see oli väga võimas laul, mis pani templi kuni alusteni värisema. Seda laulu esitasid seeravid, kes on väga kõrge positsiooniga vaimolendid. Vägeva meloodia kaikudes kõlasid majesteetlikult nende lihtsad sõnad: „Püha, püha, püha on vägede Jehoova! Kogu maa on täis tema auhiilgust!” (Jesaja 6:3, 4). Sõna „püha” laulmine kolm korda tähendas selle erilist rõhutamist, mis oli ka põhjendatud, kuna Jehoova on ülivõrdes püha. (Ilmutus 4:8.) Jehoova pühadust rõhutatakse läbi kogu Piibli. Sajad salmid seostavad tema nime sõnadega „püha” ja „pühadus”.

 3. Kuidas mõjutavad ekslikud arusaamad Jehoova pühadusest paljusid Jumalast ära pöörduma, selle asemel et tulla tema ligi?

³ Niisiis on selge, et üks peamisi asju, mida Jehoova soovib meile enda kohta mõistetavaks teha, on see, et ta on püha. Siiski on juba see mõtegi tänapäeval paljudele eemaletõukav. Mõned seostavad pühadust ekslikult iseenda õigeks pidamisega või vagatsemisega. Inimestele, kes võitlevad negatiivse enesehinnanguga, võib Jumala pühadus tunduda pigem kõhedusttekitav kui ligitõmbav. Nad võivad karta, et nad pole mitte kunagi väärt tulema sellise püha Jumala ligi. Seega pöörduvad Jumala pühaduse tõttu paljud temast ära. See on kurb, sest Jumala pühadus annab tegelikult mõjuva põhjuse tulla tema ligi. Kuidas nii? Enne, kui vastame sellele küsimusele, vaadelgem, mis on tõeline pühadus.

4., 5. a) Mida tähendab pühadus ja mida see ei tähenda? b) Millises kahes olulises mõttes on Jehoova eraldatud?

⁴ Kuigi Jumal on püha, ei tähenda see, et ta on ennast täis, kõrk või põlglik. Vastupidi, ta vihkab selliseid omadusi (Õpetussõnad 16:5; Jaakobuse 4:6). Mida siis sõna „püha” tegelikult tähendab? Piibli heebrea keeles tuleneb see sõnast, mis tähendab ’eraldatud’. Seoses jumalateenistusega tähistab „püha” seda, mis on eraldatud argikasutusest. Pühadus on tihedalt seotud ka puhtuse ja rikkumatusega. Kuidas on see sõna seotud Jehoovaga? Kas see tähendab, et ta on eraldatud ebatäiuslikest inimestest ja on meist kaugel?

⁵ Sugugi mitte. Jehoova kui „Iisraeli Püha” ütles enda kohta, et ta asub oma rahva keskel, kuigi nad olid patused (Jesaja 12:6; Hoosea 11:9). Seega ei tee tema pühadus teda kaugeks. Aga kuidas ta siis on eraldatud? Kahel olulisel viisil. Esiteks on ta eraldatud kogu loodust selles mõttes, et üksnes tema on Kõigekõrgem. Tema puhtus on absoluutne ja piiritu (Laul 40:5; 83:18). Teiseks on Jehoova täiesti eraldatud kogu patususest – mis on lohutav mõte. Miks?

 6. Miks pakub meile lohutust teadmine, et Jehoova on patususest täiesti eraldatud?

⁶ Me elame maailmas, kus tõeline pühadus on haruldane. Jumalast võõrdunud inimühiskonnas on kõik mingil viisil saastunud, määrdunud patu ja ebatäiusega. Me kõik peame sõdima endas oleva patu vastu. Ja meid kõiki ähvardab oht, et patt võib meist võitu saada, kui kaotame valvsuse (Roomlastele 7:15–25; 1. Korintlastele 10:12). Jehoova puhul sellist ohtu ei ole. Kuna ta on täiesti eemal patususest, ei määri teda mitte kunagi isegi kõige väiksem patu plekk. See kinnitab taas meie arusaama Jehoovast kui ideaalsest Isast, kuna see tähendab, et ta on täiesti usaldusväärne. Erinevalt paljudest patustest inimisadest ei muutu Jehoova mitte kunagi ebaausaks, ohjeldamatuks ega pahatahtlikuks. Tema pühaduse tõttu on see kõik täiesti võimatu. Mõnikord on Jehoova omaenda pühaduse juures isegi vandeid andnud, sest miski ei saa olla sellest usaldusväärsem (Aamos 4:2). Kas see pole julgustav?

 7. Miks võib öelda, et pühadus kuulub lahutamatult Jehoova olemuse juurde?

⁷ Pühadus kuulub lahutamatult Jehoova olemuse juurde. Mida see tähendab? Toome näite. Mõtle sõnadele „inimene” ja „ebatäiuslik”. Esimest ei saa kirjeldada ilma teise abita. Ebatäiuslikkus mõjutab kõike, mida me teeme. Nüüd aga mõtle kahele hoopis teistsugusele sõnale – „Jehoova” ja „püha”. Jehoova on läbinisti püha. Tema juures on kõik puhas, rikkumatu, ülev. Meil pole võimalik Jehoova tegelikku olemust tundma õppida, kui me ei saa aru, mida tähendab see sügavamõtteline sõna – „püha”.

8., 9. Mis näitab, et Jehoova aitab ebatäiuslikel inimestel saada pühaks suhtelises mõttes?

⁸ Kuna Jehoova on pühaduse kehastus, võib õigusega öelda, et ta on kogu pühaduse allikas. Ta ei hoia seda väärtuslikku omadust isekalt endale, vaid pakub seda väga heldekäeliselt ka teistele. Kas polnud nii, et kui Jumal rääkis põleva põõsa juures ingli kaudu Moosesega, siis muutus Jehoova juuresoleku tõttu isegi maapind selles paigas pühaks! (2. Moosese 3:5.)

⁹ Kas ka ebatäiuslikud inimesed võivad Jehoova abiga pühaks saada? Jah, suhtelises mõttes küll. Jumal andis oma rahvale Iisraelile võimaluse saada „pühaks rahvaks” (2. Moosese 19:6). Ta õnnistas seda rahvast kummardamiskorraldusega, mis oli püha, puhas ja ehe. Seetõttu on pühadus Moosese Seaduses üks pidevalt korduv teema. Näiteks kandis ülempreester turbani esiküljel kuldplaati, mida kõik võisid näha valguse käes säramas. Sellele olid graveeritud sõnad: „Jehoova on püha” (2. Moosese 28:36). Seega pidi iisraellaste jumalateenistust ja kogu eluviisi iseloomustama erakordne puhtus ja rikkumatus. Jehoova ütles neile: „Olge pühad, sest mina, teie Jumal Jehoova, olen püha” (3. Moosese 19:2). Nii kaua, kui iisraellased elasid Jumala juhatuse järgi sel määral, mis on võimalik ebatäiuslikele inimestele, olid nad pühad suhtelises mõttes.

10. Milline kontrast seoses pühadusega oli muistse Iisraeli ja ümberkaudsete rahvaste vahel?

¹⁰ See rõhuasetus pühadusele oli teravaks kontrastiks Iisraeli ümberkaudsete rahvaste usutalitustele. Need paganlikud rahvad kummardasid jumalaid, kes tegelikult polnud muud kui vale ja pettus – jumalaid, keda kujutati vägivaldsete, ahnete ja liiderlikena. Nad olid igal võimalikul viisil ebapühad. Selliste jumalate kummardamine tegi ka inimesed ebapühaks. Seepärast hoiatas Jehoova oma teenijaid, et nad hoiduksid eemale paganlike jumalate kummardajatest ja nende roojastest religioossetest tavadest (3. Moosese 18:24–28; 1. Kuningate 11:1, 2).

11. Kuidas ilmneb Jehoova organisatsiooni taevase osa pühadus a) inglites? b) seeravites? c) Jeesuses?

¹¹ Jehoova valitud rahvas, muistne Iisrael, võis peegeldada Jumala organisatsiooni taevase osa pühadust parimal juhul ainult üsna ähmaselt. Miljonitele vaimolenditele, kes teenivad Jumalat lojaalselt, viidatakse kui tema „pühadele müriaadidele” (5. Moosese 33:2; Juuda 14). Nad peegeldavad täiuslikult Jumala pühaduse selget ja puhast ilu. Ja meenuta seeraveid, keda Jesaja nägi oma nägemuses. Nende laulu sisu osutab sellele, et need võimsad vaimolendid täidavad tähtsat rolli Jehoova pühaduse teatavakstegemisel üle kogu universumi. Kuid üks vaimolend on neist kõigist üle – see on Jumala ainusündinud Poeg. Jeesus on Jehoova pühaduse ülevaim peegeldus. Tema kohta öeldakse põhjendatult, et ta on „Jumala Püha” (Johannese 6:68, 69).

12., 13. a) Miks on kohane öelda, et Jumala nimi on püha? b) Miks tuleb Jumala nime teotusest puhastada?

¹² Mida öelda Jumala enda nime kohta? Nagu nägime 1. peatükist, ei ole see nimi tühipaljas tiitel ega silt. See tähistab Jehoova Jumalat ja hõlmab kõiki tema omadusi. Seetõttu ütleb Piibel, et tema „nimi on püha” (Jesaja 57:15). Moosese Seaduse järgi oli Jumala nime teotamine surmanuhtlusega karistatav kuritegu (3. Moosese 24:16). Ja pane tähele, mida Jeesus pidas palvetamise juures esmatähtsaks: „Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi” (Matteuse 6:9). Midagi pühitseda tähendab eraldada see pühaks otstarbeks, austada seda ja kohelda seda pühana. Aga miks tuleks pühitseda midagi olemuselt nii puhast, nagu seda on Jumala enda nimi?

¹³ Jumala püha nime on rüvetatud valede ja laimuga. Eedenis valetas Saatan Jehoova kohta ja andis mõista, et Ta on ebaõiglane Suverään (1. Moosese 3:1–5). Tollest ajast peale on Saatan – kogu selle ebapüha maailma valitseja – kandnud hoolt, et kõikjal vohaksid valed Jumala kohta (Johannese 8:44; 12:31; Ilmutus 12:9). Religioonitegelased on kujutanud Jumalat meelevaldse, ükskõikse või julmana. Nad on väitnud, et ta toetab neid verejanulistes sõdades. Sageli on Jumala imeliste loomistööde eest avaldatud tunnustust hoopis pimedale juhusele ehk evolutsioonile. Tõesti, Jumala nime on õelalt teotatud. See tuleb pühitseda; sellele õigusega kuuluv au tuleb taastada. Me ootame igatsusega päeva, mil Jehoova puhastab igaveseks oma nime teotusest. Ta teeb seda oma Kuningriigi kaudu, mida valitseb tema Poeg. Me täidame meeleldi igat ülesannet selles suurejoonelises eesmärgis.

14. Miks nimetatakse Jumala vaimu pühaks ja miks on püha vaimu teotamine nii tõsine asi?

¹⁴ Jehoovaga on tihedalt seotud veel miski, mida peaaegu eranditult nimetatakse pühaks – see on tema vaim ehk tegutsev jõud (1. Moosese 1:2). Jehoova kasutab seda võimsaimat jõudu, et teha teoks oma eesmärgid. Jumal teeb kõike pühal ja puhtal viisil, mistõttu tema tegutsevat jõudu kutsutakse sobivalt pühaks vaimuks (Luuka 11:13; Roomlastele 1:4). Püha vaimu teotamine, mis tähendab muu hulgas tahtlikult Jehoova eesmärkidele vastu töötamist, on andestamatu patt (Markuse 3:29).

15. Miks on Jehoova pühadust silmas pidades kohane tunda jumalakartust ja milles see seisneb?

¹⁵ Pole raske mõista, miks Piibel seob omavahel Jumala pühaduse ja jumalakartuse, mida tunneb inimene. Näiteks Laul 99:3 ütleb: „Ülistagu nad sinu nime, sest see on aukartustäratav ja püha.” Jumalakartus on sügav ja lugupidav aukartus, austus selle sõna kõige ülevamas tähenduses. Sellised tunded on kohased, sest Jumala pühadus on meist väga palju kõrgem. See on briljantselt puhas ja hiilgav. Siiski ei tohiks see meid eemale tõugata. Vastupidi, õige suhtumine Jumala pühadusse tõmbab meid talle lähemale. Miks?

16. a) Kuidas on pühadus seotud iluga? Too näide. b) Kuidas rõhutavad nägemustes esitatud kirjeldused Jehoova puhtust, rikkumatust ja valgust?

¹⁶ Ühest küljest seetõttu, et Piibel seostab pühaduse iluga. Jesaja 63:15 kirjeldatakse taevast kui Jumala „püha ja aulist [„kaunist”, allmärkus] eluaset”. Ilu köidab meid. Vaata näiteks pilti leheküljel 33. Kas sa ei tunne, et see kütkestab sind? Mis teeb selle nii ligitõmbavaks? Pane tähele, kui puhas on vesi. Isegi õhk paistab olevat puhas, sest taevas on sinine ja valgus näib helklevat. Aga kui seesama koht oleks hoopis teistsugune – oja oleks prügi täis, puud ja kivid kaetud grafitiga, õhk reostatud suitsuga –, ei tõmbaks see meid enam ligi; see tõukaks eemale. Meile on loomulik seostada ilu puhtuse, rikkumatuse ja valgusega. Neidsamu sõnu võib kasutada ka Jehoova pühaduse kirjeldamiseks. Pole siis midagi imestada, et meid vaimustavad nägemustes esitatud kirjeldused Jehoova kohta! Ümbritsetud heledast valgusest, hiilgav nagu vääriskivid, mis säravad otsekui tuli või ehedaimad ja puhtaimad väärismetallid – selline on meie püha Jumala ilu (Hesekiel 1:25–28; Ilmutus 4:2, 3).

17., 18. a) Kuidas mõjus nägemus Jesajale esialgu? b) Kuidas pakkus Jehoova seeravi kaudu Jesajale lohutust ja milline tähendus oli seeravi teol?

¹⁷ Aga kas me peaksime Jumala pühaduse tõttu tundma ennast temast madalamatena? Vastus on muidugi jaatav. Me ju olemegi Jehoovast madalamad – ja isegi see on äärmiselt vähe öeldud. Kas see teadmine peaks meid temast eemale viima? Pane tähele, mida Jesaja ütles, kui ta kuulis seeraveid kuulutamas Jehoova pühadust: „Häda mulle! Ma olen kadunud mees, sest mu huuled on rüvedad, ma elan rüvedate huultega rahva keskel ja mu silmad on näinud kuningat, vägede Jehoovat ennast!” (Jesaja 6:5.) Jah, Jehoova piiritu pühadus tuletas Jesajale meelde, kui patune ja ebatäiuslik on ta ise. Esialgu oli see ustav mees vapustatud. Kuid Jehoova ei jätnud teda sellisesse olukorda.

¹⁸ Üks seerav tuli kiiresti prohvetit lohutama. Kuidas? See vägev vaim lendas altari juurde, võttis sealt söe ja puudutas sellega Jesaja huuli. See võib tunduda rohkem valus kui lohutav. Ent pea meeles, et see oli sügava sümboolse tähendusega nägemus. Jesaja, kes oli ustav juut, teadis hästi, et templi altaril toodi pattude lepitamiseks iga päev ohvreid. Ja seerav tuletas prohvetile armastavalt meelde, et kuigi ta tõesti on ebatäiuslik, „rüvedate huultega”, võis ta siiski Jumala ees puhta seisundi saavutada.a Jehoova oli valmis suhtuma ebatäiuslikku, patusesse inimesse, nagu oleks ta püha – vähemalt suhtelises mõttes (Jesaja 6:6, 7).

19. Kuidas me võime olla suhtelises mõttes pühad, kuigi me oleme ebatäiuslikud?

¹⁹ See peab paika ka tänapäeval. Kõik need Jeruusalemma altaril toodud ohvrid olid kõigest millegi suurema vari – need kujutasid täiuslikku ohvrit, mille tõi Jeesus Kristus aastal 33 m.a.j (Heebrealastele 9:11–14). Kui me tõesti kahetseme oma patte, seame korda oma vale eluviisi ja ilmutame usku sellesse ohvrisse, siis leiame andestust (1. Johannese 2:2). Ka meie võime olla Jumala ees puhtas seisundis. Seepärast meenutab apostel Peetrus meile: „On kirjutatud: „Olge pühad, sest mina olen püha.”” (1. Peetruse 1:16). Pane tähele, et Jehoova ei öelnud, et me peame olema sama pühad nagu tema. Ta ei nõua meilt kunagi võimatut (Laul 103:13, 14). Pigem käsib Jehoova meil olla pühad, sest tema on püha. Olles „nagu armsad lapsed”, üritame teda jäljendada nii hästi, kui me ebatäiuslike inimestena suudame (Efeslastele 5:1). Seega on pühaduse saavutamine kestev protsess. Kui me kasvame vaimselt, siis teeme tööd selle kallal, et saada päev-päevalt aina pühamaks (2. Korintlastele 7:1).

20. a) Miks on tähtis mõista, et me võime oma püha Jumala silmis puhtad olla? b) Kuidas see mõjus Jesajale, kui ta sai teada, et tema patud on lepitatud?

²⁰ Jehoova armastab seda, mis on ülev ja puhas. Ta vihkab pattu (Habakuk 1:13). Kuid ta ei vihka meid. Seni kui me suhtume pattu nii nagu tema – vihkame seda, mis on halb, ja armastame seda, mis on hea – ning üritame käia Kristus Jeesuse täiuslikes jälgedes, andestab Jehoova meie patud (Aamos 5:15; 1. Peetruse 2:21). Kui me mõistame, et võime olla oma püha Jumala silmis puhtad, avaldab see tohutut mõju. Tuleta meelde, et esialgu meenutas Jehoova pühadus Jesajale tema enda ebapuhtust. Ta hüüdis: „Häda mulle!” Ent kui ta kord oli aru saanud, et tema patud on lepitatud, muutus tema suhtumine. Kui Jehoova küsis, kas keegi tahab vabatahtlikult ühe ülesande vastu võtta, nõustus Jesaja sellega kiiresti, kuigi ta isegi ei teadnud, mida tal tuleb teha. Ta hüüatas: „Siin ma olen, läkita mind!” (Jesaja 6:5–8).

21. Miks me võime olla veendunud, et meil on võimalik kasvatada sellist omadust nagu pühadus?

²¹ Kuna me oleme loodud püha Jumala sarnaseks, on meile antud moraalsed omadused ja võime mõista vaimseid asju (1. Moosese 1:26). Meis kõigis on olemas pühaduse potentsiaal. Kui püüame üha edeneda pühaduses, on Jehoova rõõmuga valmis aitama. Selle käigus saame oma püha Jumalaga aina lähedasemaks. Lisaks näeme järgmistest peatükkidest Jehoova omadusi uurides, et on veel palju võimsaid põhjusi tulla tema ligi!