Piibli 51. raamat — Kiri koloslastele

Kirjutaja: Paulus

Kirjutamiskoht: Rooma

Kirjutamine lõpetati: u 60—61 m.a.j

KAKS meest tulid Efesose poolt ning reisisid läbi Väike-Aasia piki Maiandrose (Menderese) jõge ida suunas. Jõudnud Früügiamaale Lykose-nimelise lisajõeni, pöörasid nad kagusse ja liikusid piki selle jõe orgu ülesmäge. Neile avanes hunnitu vaatepilt viljakatest karjamaadest, kus sõid rohtu suured lambakarjad. (Villatooted olid selle piirkonna peamine sissetulekuallikas.a) Orgu mööda üles minnes jäi rännumeestest paremale jõukas Laodikea linn, mis oli Rooma halduskeskus selles piirkonnas. Vasakut kätt võisid nad teispool jõge näha Hierapolist, mis oli kuulus oma templite ja kuumaveeallikate poolest. Mõlemas linnas oli kristlik kogudus, nagu ka väikeses Kolossas, kuhu jõudmiseks oli tarvis piki orgu veel umbes 16 kilomeetrit ülesmäge minna.

² Kolossa oligi rändurite sihtpunkt. Nad mõlemad olid kristlased. Vähemalt üks neist, Oneesimos, tundis seda piirkonda hästi, kuna ta oli Kolossast pärit. Ta oli ori ja naasis oma isanda juurde, kes oli sealse koguduse liige. Oneesimose kaaslane Tühhikos oli vaba mees ning nad mõlemad olid apostel Pauluse käskjalad, kel oli kaasas tema kiri ”Kolossas elavaile pühadele ja usklikele vendadele Kristuses”. Teadaolevalt ei käinud Paulus ise kordagi Kolossas. Sealse peamiselt mittejuutidest koosneva koguduse oli arvatavasti rajanud Epafras, kes oli seal kõvasti tööd teinud, kuid viibis tol hetkel Pauluse juures Roomas (Kol. 1:2, 7; 4:12).

³ Kirja kirjutajaks oli apostel Paulus, nagu ta ava- ja lõpusõnades ütleb (1:1; 4:18). Lõpus mainib ta ka seda, et on kirjutanud selle vangistuses olles. See pidi olema tema esimese vangistuse ajal Roomas vahemikus 59—61, mil ta kirjutas mitmeid julgustavaid kirju, kusjuures kirja koloslastele saatis ta teele üheaegselt kirjaga Fileemonile (Kol. 4:7—9; Fileem. 10, 23). Näib, et ta kirjutas koloslastele umbes samal ajal kui efeslastele, sest neis kahes kirjas on palju samu mõtteid ja fraase.

⁴ Koloslastele adresseeritud kirja autentsuses ei ole alust kahelda. Algkristlased tunnistasid seda Pauluse kirjana, nagu nähtub tõsiasjast, et see esineb koos teiste Pauluse kirjadega Chester Beatty papüüruses nr 2 (P⁴⁶), mis on pärit umbes aastast 200. Kolossa kirja ehtsust kinnitavad samad varajased autoriteedid, kes tunnistavad ka teiste Pauluse kirjade autentsust.

⁵ Mis ajendas Paulust koloslastele kirja kirjutama? Üks põhjus oli see, et Oneesimos naasis Kolossasse. Peale selle oli Epafras tulnud hiljuti Pauluse juurde ja rääkinud talle Kolossas valitsevast olukorrast, mis andis ilmselt lisapõhjuseid kirja kirjutamiseks (Kol. 1:7, 8; 4:12). Kolossa kristlikku kogudust ähvardas teatav oht. Tolle aja religioonid olid lagunemas ning vanade religioonide elemente ühendades moodustati pidevalt uusi usuvoole. Oli paganlikke filosoofiaid, mis hõlmasid endas asketismi, spiritismi, ebajumalateenistust ja ebausku, ning säärased filosoofiad, liidetuna juudi tavaga hoiduda teatud toitudest ja pidada teatud pühi, võisid mõningaid koguduseliikmeid mõjutada. Mis iganes probleemiks ka polnud, oli Epafrasel nähtavasti küllaldaselt põhjust asuda pikale teekonnale Pauluse juurde Rooma. Siiski polnud kogudus tervikuna otseselt ohus, nagu näitavad Epafrase julgustavad teated koguduseliikmete armastusest ja püsivusest. Igatahes ajendas saadud sõnum Paulust kirjutama Kolossa kogudusele kirja, milles ta jõuliselt kaitseb õigeid teadmisi ja puhast jumalateenimist. Kiri rõhutas, et Jumal on andnud Kristusele positsiooni, mida ei suuda kõigutada ei paganlik filosoofia, inglite kultus ja juudi traditsioonid.

MILLE POOLEST KASULIK

¹² Võime kujutleda, kui kiiresti levis Kolossa vendade seas sõnum Roomast saabunud kahest vennast. Suure elevusega kogunesid nad Pauluse kirja ettelugemist kuulama, võimalik et Fileemoni majja (Fileem. 2). Kui värskendavaid tõdesid sisaldas see kiri Kristuse positsiooni kohta ning õigete teadmiste vajalikkuse kohta! See näitas selgelt filosoofiate ja juudi traditsioonide järgimise mõttetust ning tõstis esile Kristuse rahu ja sõna. See oli toit kõigi koguduseliikmete — ülevaatajate, abielumeeste ja -naiste, isade, laste, isandate, orjade — mõistusele ja südamele. Kahtlemata oli selles häid nõuandeid Fileemonile ja Oneesimosele, kes asusid taas isanda-orja suhetesse. Ja kui häid juhtnööre said ülevaatajad karja tagasitoomiseks õige õpetuse juurde! Pauluse sõnad kasvatasid koloslaste hindamist eesõiguse vastu teha tööd kogu hingest, otsekui Jehoovale. Samuti õhutas ta neid minetama orjastavaid maailma mõtteid ja tavasid, mis on sama kohane nõuanne ka tänapäeva kogudustele (Kol. 1:9—11, 17, 18; 2:8; 3:15, 16, 18—25; 4:1).

¹³ Tekstis Koloslastele 4:6 antakse kristlikule teenijale suurepärast nõu: ”Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga soolatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele kosta.” ”Armu sees” ehk meeldivalt lausutud tõesõnad paeluvad ausameelseid inimesi ja võivad neile jäädavat kasu tuua. Lisaks, vaimselt ärkvel kristlase tänulikust südamest öeldud palve toob rikkalikke õnnistusi Jehoovalt: ”Jääge kindlasti palvesse ja valvake palves tänuga.” Ja millist rõõmu ja kosutust annab küll kristlik seltsing! ”Õpetage ja juhatage üksteist,” ütleb Paulus, ”lauldes Issandale oma südames” (4:2; 3:16). Uurides kirja koloslastele, võid sa leida palju teisigi praktilisi mõtteteri.

¹⁴ Seaduses nõutud pühade kohta ütleb kiri, et need on vaid ”tulevaste asjade vari, aga Kristuse ihu on tõelisus” (2:17, P 1997). Kristuse tõelisus ongi see, mida kirjas koloslastele eelkõige rõhutatakse. Sageli viidatakse imelisele lootusele, mis on taevas tallel nende jaoks, kes kuuluvad ühte Kristusega (1:5, 27; 3:4). Sellised inimesed võivad olla ülimalt tänulikud, et Isa on juba päästnud nad pimeduse võimusest ja asetanud ”oma armsa Poja kuningriiki”. Nii on nad saanud Kristuse alamaiks, kes ”on nähtamatu Jumala kuju, kõige loodu esmasündinu. Sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevastes ja mis on maa peal, mis nähtav ja nähtamatu, olgu aujärjed, ülemused, valitsused, võimud”. Tema on kõigiti pädev valitsema Jumala Kuningriiki õiguses. Seetõttu ergutabki Paulus võitud kristlasi: ”Kui te nüüd ühes Kristusega olete surnuist üles tõusnud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus on istumas Jumala paremal käel” (1:12—16; 3:1).

[Allmärkus]